Algernon
Uudised (oktoober 2000)
30.10.2000 Taas «Hellas Hundis» Mario Kivistik

Järjekordsest «Marduse» ulmeasjaliste koosviibimisest «Hellas Hundis» kuu viimasel reedel, 27. oktoobril, võtsid osa Veiko Belials, Marek Simpson, Karen Orlau, Mario Kivistik, Jüri Pino, Andre Trinity ja Craig Wolf, lühemat aega viibis seltskonnas ka Karl-Martin Sinijärv. Kahjuks ei saanud edasilükkamatute tööülesannete tõttu kohale tulla Lew R. Berg, kelle esikraamatu tähistamine lükkus seetõttu edasi järgmisele korrale.

Muu hulgas räägiti vastukajadest viimases «Marduses» ilmunud juttudele ja täpsustati järgmises numbris ilmuvaga seotut. Pisikest elevust tekitasid ulmelugejate vastakad reaktsioonid Vesa Peltola jutule «Meelespea ja õunapuu». Veel vahetati infot ning mõtteid viimasel ajal loetud ja -- ehk -- tõlkimist väärivate ulmeteoste kohta ja arutleti ulmekirjandust ahistama kippuvate alazhanriliste raamide (SF, F, H) avardamise vajadust&võimalusi.

Kokkuvõtteks: oli kena olla, sest et oli kena olla, kui parafraseerida Jüri Tuulikut. Küllap on järgmiselgi korral, 24. novembril.

19.10.2000 «Algernoni» kokkutulek purustab rekordeid Raul Sulbi

Ulmeajakirja «Algernon» kokkutulekust Tartus «Draakoni» kõrtsis reedel, 13. oktoobril võttis osa 27 inimest, tõsi küll, neist 4 üsnagi juhuslikel ja üldse mitte ulmelistel põhjustel, ulmehuvilisi oli seega 23. Meenutaks, et esimesel Estconil, mis toimus 1998. aasta juulis, oli osalejaid 24 ning kuu aja eest «Draakonis» oli 19 ulmefänni.

Ürituse, millest võtsid teiste seas osa Erik Bartske, Kaarel Jõgi, Jüri Kallas, Maris Kuperjanov, Märt Laur, Lauri Lõhmus, Olari Meriniit, Kati Metsalu, Egon Padjus, Rainis Pärnpuu, Kairit Raudpuu, Laur Salundi, Kristjan Sander, Raul Sulbi, Jaanus Trolla, Taavi Tuvikene, Tauri Tuvikene ja Liisa Vesik, muusikalise tausta eest hoolitses Erik Bartske.

Vahetati infot lähima aasta jooksul ilmuvate algupäraste ulmeraamatute osas, lisaks rääkis «Algernoni» toimetus oma plaanidest seoses ajakirja tõlkejuttude rubriigiga, ulmeühingu tuumik jagas teavet oma lähikuude plaanidest.

Vaadati kuu aja eest samas kohas tehtud pilte, joodi õlut, söödi praeleibu, lõõbiti niisama, räägiti (nagu tavaliselt ikka) «Mardusest». Suurt elevust tekitas Vesa Peltola loomingu retseptsioon Eesti fändomis.

Uuesti ootab «Algernoni» toimetus kõiki huvilisi «Draakoni» kõrtsi reedel, 10. novembril kell 17.00

17.10.2000 Sergei Lukjanenko jätkab tempokalt... Jüri Kallas

Sergei Lukjanenko avas oma kodulehel toimuvas on-line intervjuus loomingulisi plaane.

Hetkel lõpetab ta romaani «Holodnõje berega» (1998) järjeks olevat romaani «Berega ubezhdeni». Töös on ka eellugu romaanile «Genom» (2000), raamatu pealkirjaks saab «Tantsõ na snegu». Romaani esimene, lühiromaani mahtu osa ilmus juba antoloogias «Fantastika 2000» (2000).

Wõrgupood Ozon avaldas hiljuti lühiromaani «Prozratshnõje vitrazhi», mille tegevus toimus samuti Deeptownis... ning mis seetõttu asetub samasse sarja romaanidega «Labirint otrazheni» (1997) ja «Falshivõje zerkala» (1999).

Töös on ka stsenaarium telesarjale «Notshnoi Dozor», mis põhineb autori samanimelisel 1999, aastal ilmunud romaanil!

11.10.2000 «Hellas Hundis» septembri viimasel reedel Mario Kivistik

Nimetatud kohas ja ajal toimus järjekordne «Marduse» klubiõhtu. Kohale leidsid seekord mahti tulla Karen Orlau, Liisi Ojamaa, Craig Wolf, Raul Sulbi, Taavi Tuvikene ja Mario Kivistik. Põhiliseks oli infovahetus nö. Tallinn-Tartu teljel.

Mario Kivistik rääkis «Marduse» tänavuse neljanda numbriga seonduvast (materjalirohkuse tõttu tuleb number tavapärasest paksem, mahuga ca. 130 lehekülge) ja ka juubelinumbrisse plaanitavatest lugudest ning selle ülesehitusest. Vahetati mõtteid ka «Marduse» edaspidise ilmumissageduse (tõenäoliselt 2 korda aastas paarisajaleheküljelisena) ja tõlkevaliku (põhirõhk tulevikus uuematel lugudel) üle. Lõbusat elevust tekitas Estcon 2000 ja septembri algul «Draakoni» kõrtsis toimunud «Algernoni» kokkutuleku piltide läbivaatamine.

Veel vahetati infot kirjastuste avaldamisplaanide osas.

Järgmine «Marduse»-seltskonna kokkusaamine «Hellas Hundis» on 27. oktoobril.

10.10.2000 «Algernoni» kokkutulek «Draakoni» keldris Raul Sulbi

Sel reedel, 13. oktoobril algusega kell 17.00 ootab ulmeajakirja «Algernon» toimetus kõiki Tartu piirkonna (ja miks mitte ka kaugemal elavaid) ulmehuvilisi «Draakoni» kõrtsi keldrikorrusele, et juua koos veidi õlut, maitsta õllekõrvast ja ajada ulmejuttu.

Endiselt on eriti oodatud ajakirja «Algernon» kaastöölised (autorid, arvustajad jt) ning muidu kohalikus virtuaalses ulmecommunity's aktiivselt esinevad inimesed. Loomulikult ei maksa ära hirmuda nn. tavafännidel, ka nemad on igati teretulnud.

Septembri alguses toimunud ürituse osavõtjate arvukus näitas, et huvi säärase asja vastu on täiesti olemas, loodan, et kõik, kellele eelmisest korrast meeldivad mälestused jäid, on tulemas ka seekord.

Kui ei jõua päris kella viieks, ei maksa tulemata jätta. Oleme kindlasti samas kohas ka hilisematel õhtutundidel.

Kui on küsimusi, saatke need soovitavalt privamailile: terrafan@ut.ee

Olete kõik oodatud!

04.10.2000 Iain M. Banks avaldas uue romaani Kultuurist Jüri Kallas

Käesoleva aasta augustis ilmus Iain M. Banksilt romaan «Look To Windward», mis kuulub autorile enim tunnustust toonud sarja «Kultuur».

04.10.2000 Jevgeni Lukini uued ja vähemuued raamatud Jüri Kallas

1989. aastal avaldas abielupaar Lukinid lühiromaani «Missionjerõ», mis tõstis nad kohemaid ülipopulaarsete ulmekirjanike seast Absoluutsete Autorite liigasse. Lühiromaan oli paljuski üsna fragmentaarne ning korduvalt kerkis fändomis küsimus, et kas sellele võib ka mõni järg tulla? 1996. aasta mais suri ootamatult Ljubov Lukina ning ühe kaasautori surm muutis sellised oletused üsna mõttetuks...

1995. aastast hakkasid ilmuma aga ka tekstid, mille autoriks oli ainuisikuliselt vaid Jevgeni Lukin ning mis enamjaolt olid siiski juba lühiromaani/romaani mahtu (Lukinid olid siiski vaid jutukirjanikud), kuid eks turusituatsioon oli kah juba vahepeal muutunud. Uued olud vene kirjastuselus andsid aga ka «rohelise tee» kõikvõimalikele järgedele, eellugudele ja töötlustele... ning pole midagi imestada, et ka Jevgeni Lukin sellisele «libedale teele» asus.

1997. aastal avaldas Jevgeni Lukin romaani «Razboinitshja zlaja luna», mille tegevus toimus samas maailmas lühiromaaniga «Missionjerõ» ning käesoleva aasta alguses romaani «Slepõje povodõri», mis on juba otsene eellugu kultuslikule lühiromaanile. Kui 1997. aasta romaani suhtusid kriitikud veel üsna mõistvalt, siis käesoleva aasta alguses ilmunud «Slepõje povodõri» kohta pole kriitika midagi positiivset öelnud. Kriitikud võivad suhtuda nii või naa, selge on aga see, et sellised romaanid on juba ette müügimenuga ära märgitud.

03.10.2000 Soolaleivapidu Rahvusvahelises Kosmosejaamas Avo Nappo

30. oktoobril stardib Baikonuri kosmodroomilt rakett, mis viib Rahvusvaelise Kosmosejaama pardale selle esimesed püsielanikud -- ühe ameeriklase ja kaks vene kosmonauti. Põkkumine kosmosejaamaga peaks aset leidma kaks päeva pärast starti.

03.10.2000 Microsoft, Amazon ja elektrooniline kirjastamine Avo Nappo

Käesoleva aasta 28. augustil sõlmisid Microsoft ja Interneti suurim raamatupood Amazon.com lepingu, mille alusel viimane asub müüma Microsofti poolt välja töötatud failiformaadis ja Microsoft Reader nimelise programmi abil loetavaid elektroonilisi raamatuid (eBooks).

Microsoft Reader on vähemasti esialgu vabavarana levitatav programm, mis toimib MS Windows ja Windows CE operatsioonisüsteemides, ning võimaldab personaal- või ka osades pihuarvutites lugeda selle jaoks mõeldud tekstifaile.

Hetkel on suurimaks Microsoft Reader formaadis raamatute levitajaks Amazoni konkurent Barnes & Noble. Seal on selles formaadis teoseid hetkel saadaval 1362 nimetust. Sellest rubriigis SF & Fantasy seni vaid 60 nimetust.

03.10.2000 Juut kosmoses? Avo Nappo

Vanemad olijad kindlasti mäletavad, kuidas Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi raames igat masti vennasrahvaste esindajatele kosmoses ekskursioone korraldati. Nüüd paistab et ka jänkid on samale mõttele tulnud -- järgmisel aastal osaleb ameeriklaste järjekordsel kosmoselennul keegi Ilan Ramon, Iisraeli õhujõudude kolonel. Räägitakse et ta pidavat seal osalema teaduslikes eksperimentides. Huvitav, millistes?

03.10.2000 Hoidkem pöialt juubilari stardile! Avo Nappo

Kui kõik läheb nii nagu plaanitud, siis on 5. oktoobril põhjust tähistada ameeriklaste kosmosesüstikute programmi juubelit -- kosmosesse läheb 100. lend.

Kosmosesüstiku esimesest stardist möödub peatselt 20. aastat. Algsete plaanide kohaselt peaks süstikute starte tänaseks toimunud olema üle tuhande. Paraku osutus süstikute ekspluatatsioon mõnevõrra kallimaks ja keerulisemaks kui alguses karta osati.

Tänaseks moraalselt vananenud süstikute laevastiku asemele planeeritakse koostöös firmaga Lockheed Martin ehitatavat uut tüüpi lennuaparaati koodnimetusega X-33. Ka see projekt on juba praegu nii tähtaegade kui rahadega tõsistes raskustes. Rääkimata eelimse aasta lõpul ilmsiks tulnud tõsisemat sorti tehnilistest probleemidest -- katselennul mõranes aparaadi kütusepaak. Praeguste süstikutega on kavas lende jätkata veel vähemasti kümme aastat.

[ Uudised: september 2000 ]

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies