Algernon
Uudised (oktoober 1999)
21.10.1999 F&SF – 50! Jüri Kallas

Ilmus ajakirja «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» oktoobri/novembri ühisnumber, mis tähistab ajakirja 50. sünnipäeva.

Ajakirja esimene number oli 1949. aasta sügisel ilmunud «The Magazine of Fantasy». Algselt oli tegu kvartaliajakirjaga, 1951. aasta veebruarist hakkas ajakiri ilmuma sagedusega number kahe kuu kohta, 1952. aasta augustist aga igakuiselt.

Ajakirjas on kogu aeg olnud pearõhk lühijuttudel ning seal pole olnud illustratsioone -- see on ameerika ulmeajakirjanduse jaoks ääretult ebatüüpiline. Ajakirja firmamärgiks on alati olnud avaldatavate tekstide kõrge kirjanduslik tase. Ajakirja toimetajad on teatanud, et ulmejutt ei tohi kirjanduslikult nõrgem olla kui tavakirjanduse tipptase. «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» on saanud kaheksa korda Hugo auhinna kui parim ulmeajakiri ning ajakirja üks kauaaegsemaid toimetajaid Edward L. Ferman on parima toimetajana saanud sama auhinna kolmel korral.

Suur hulk ajakirjas hilmunud tekste on võitnud ka kõikvõimalikke ulmeauhindu. Eesti lugejale teada olevatest tekstidest peaks eelkõige ära mainima Daniel Keyesi jutu «Lilled Algernonile» (Flowers for Algernon), mis ilmus 1959. aasta aprillinumbris ja võitis Hugo.

Ajakiri on lisaks anglo-ameerika tavaulmele avaldanud ka tõlkeulmet ja tavakirjanike ulmejutte. Ligi kümnekonnas keeles on ilmunud ka ajakirja tõlkeversioonid, tuntumad neist ehk prantslaste «Fiction» ja venelaste «Sverhnovaja».

Aastaid on olnud traditsiooniks, et oktoobri/novembrinumber on sünnipäeva ühisnumber, kus eriline rõhk on ülinimekatel autoritel. Poolsajandi juubelinumbri autoritest tuleks ära mainida sellised nimed nagu Kate Wilhelm, Robert Silverberg ja Lucius Shepard. Eesti lugejat võiks intrigeerida Ursula K. Le Guini jutt «Darkrose and Diamond», mis on uus tekst Meremaa (Earthsea) maailmast.

20.10.1999 Suri Darkoveri looja Jüri Kallas

Darkoveri looja Marion Zimmer Bradley (3.06.1930-25.09.1999) on surnud.

Marion Zimmer Bradley debüteeris ulmes 1953. aastal, mil ajakirja «Vortex Science Fiction» teises numbris ilmusid jutud «Women Only» ja «Keyhole». Järgnevatel aastatel avaldas noor autor ligi veerandsada teksti erinevates ajakirjades, andes eelistuse romantilise varjundiga kosmoseooperitele. Õige pea ilmusid ka autori esimesed samalaadsed romaanid: «The Door through Space» (1961) ja «Seven From the Stars» (1962).

Marion Zimmer Bradley elutööks tuleb aga pidada mahukat ja ülipopulaarset Darkoveri sarja, kuhu kuulub üle paarikümne romaani ja jutu. Darkoveri maailma on võrreldud läbimõelduse ja täiuslikkuse poolest Frank Herberti Düüni ja J. R. R. Tolkieni Keskmaaga. Marion Zimmer Bradley on koostanud ka kümmekond antoloogiat, mis sisaldavad teiste autorite Darkoveri teemalisi tekste. Erinevalt enamikust nn. ühismaailmade antoloogiatest pole Darkoveri jutud proffide tellimustöö, vaid suhteliselt algajate autorite üsna eheda vaimustusega kirjutatud lood.

Kirjaniku koostatud antoloogiatest tuleks eraldi ära märkida veel «Greyhaven» (1983), mis dokumenteerib ühe fantaasiakirjanike seminari/sõpruskonna loo.

Marion Zimmer Bradley pani kokku ka ligi paarkümmend köidet noorautorite lühiloomingut sisaldavat antoloogiat «Sword and Sorceress». 1988. aastal lõi mainekas autor aga ajakirja «Marion Zimmer Bradley's Fantasy Magazine», kus lisaks nimekatele autoritele on alati teretulnud ka algajate lood.

1983. aastal avaldas Marion Zimmer Bradley enam kui 1000 leheküljelise romaani «The Mists of Avalon», millest sai tõeline «menupomm». Raamat võitis ajakirja «Locus» auhinna, kui aasta parim fantaasiaromaan ning püsis sama ajakirja trade paperbackide TOP5-s peaaegu neli aastat!

Viljaka autorina on Marion Zimmer Bradley kirjutanud sadu raamatuid kõikvõimalikes zhanrides, kuid ulmekirjanduse ajalukku jääb ta ilmselt eelkõige siiski kui Darkoveri looja, romaani «The Mists of Avalon» autor ja mitme põlvkonna algajate (nais)ulmekirjanike toetaja ja innustaja.

11.10.1999 Lois McMaster Bujoldi uus romaan Jüri Kallas

Kirjastus Baen avaldas septembris romaani «A Civil Campaign», mis on Lois McMaster Bujoldi 14s romaan ja on ühtlasi ka 13s romaan Miles Vorkosiganist ja tema maailmast. Kronoloogiliselt on see (praegu) sarja viimane tekst.

11.10.1999 Uus «Ender» Jüri Kallas

Kirjastus Tor avaldas septembris Orson Scott Cardi romaani «Ender's Shadow».

Tegu on viienda romaaniga Ender Wiggini sarjas, mis samas on paralleelromaan sarja esimesele romaanile «Ender's Game» (1985). Uus romaan kirjeldab samuti Ender Wiggini õpinguaastaid, ainult sedapuhku Enderi klassivenna Beani silme läbi.

11.10.1999 James White on surnud Jüri Kallas

Iiri ulmekirjanik James White (7.04.1928-23.08.1999) on surnud...

Ulsterist pärit James White oli Bob Shaw kõrval üks tuntumaid iiri päritolu ulmekirjanikke.

James White debüteeris 1953. a. ajakirja «New Worlds» jaanuarinumbris jutuga «Assisted Passage». Kirjaniku karjääri alguses oligi just Ted Carnelli toimetatud «New Worlds» põhiline ajakiri, kus ilmusid noore autori tekstid.

Just «New Worlds» oli see ajakiri, kus ilmus James White'i esimene jutt 384-korruselisest kosmosehospidalist. 1957. aasta novembris ilmunud «Sector General» andis nime pikale ning üsna menukale sarjale. Kirjanik on ise meenutanud, et ta on alati tahtnud arst olla... ning võimalik, et just autori ehe austus arstikutse vastu andis sarja lugudele sellise veenvuse. 1962. aastal ilmunud kogumik «Hospital Station» oli esimene raamat sellest sarjast. Järgnes veel kümmekond raamtut samade tegelaste ja tegevuskohaga.

James White'i võib siiski eelkõige pidada jutukirjanikuks, sest tema kuulsamad tekstid on enamjaolt jutud. Eraldi vääriksid mainimist «The Conspirators» (1954), «Deadly Litter» (1960), «Christmas Treason» (1962) ja «Un-Birthday Boy» (1996), ka enamus «Sector General» sarja kuuluvaid raamatuid on kas jutukogud või siis fix-up romaanid. Autori sarjavälised jutud on koondatud kogudesse «Deadly Litter» (1964) ja «Monsters and Medics» (1977). Jutukogud «The Aliens Among Us» (1969) ja «Futures Past» (1982) sisaldavad nii sarjaväliseid kui ka kosmosehospidali sarja kuuluvaid tekste.

Üksikromaanidest tuleks eriti esile tõsta kahte: «The Escape Orbit» (1965) ja «The Watch Below» (1966). Viimatinimetatu on olnud ka ammendamatuks inspiratsiooniallikaks kõikvõimalikele madalakvaliteediliste ulmefilmide tegijatele.

Kirjaniku uuematest tekstidest tuleks eriti esile tõsta romaani «Federation World» (1988) ja valikkogu «The White Papers» (1996).

04.10.1999 Eesti ulme Helsingi ülikoolis Jüri Kallas

28. septembril pidas Juhan Habicht Helsingi ülikoolis loengu Eesti kriminaal-, ulme- ja seikluskirjandusest. Ürituse organiseeris Soome Tuglase selts.

Toimetuse käsutuses oleva info alusel alustas Juhan Habicht juttu Eesti ulmest Fridebert Tuglase novellidest ning jõudis lõpuks moodsate autorite ja kohaliku ulme tulevikulootuste Matt Barkeri, Lew R. Bergi, Indrek Hargla ja Karen Orlau loominguni välja. Kurioosumina olevat ka ära märgitud Olev Remsu suurromaan «Kurbmäng Paabelis», kui raamat, mida ajakirjanduses tuuakse näiteks romaanist, mida keegi pole suutnud lõpuni lugeda. Antud fakt tekitas kuulajates ebatervet elevust.

Küsimusele, et mis Eesti ulmest vääriks Soomes avaldamist... sellele küsimusele vastates soovitas Juhan Habicht tutvuda Markus Vetemaa romaaniga «Valgelinnu maailm».

04.10.1999 Alexander Besheri uus romaan Jüri Kallas

Alexander Besher avaldas romaani «Chi». Raamat ilmus Inglismaal juba jaanuaris, kuid USAs alles suvel. Romaan on järg autori varasematele romaanidele «Rim» (1994) ja «Mir» (1998), moodustades nüüdseks siis triloogia.

Triloogiat tuntakse ka kui «Gobi» sarja. Romaanide tegevusajaks on XXI sajand ja raamatud peaks huvi pakkuma eelkõige neile, kel südamelähedane küberpunk ning iseäranis virtuaalne reaalsus.

[ Uudised: september 1999 ]

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies