Juba õige mitu aastat Venemaa populaarseimaks ulmekirjanikuks nimetatud Sergei Lukjanenkolt ilmus suve alguses jutukogu ««L» -- znatshit ljudi». Raamat koondab ühtede kaante vahele peaaegu kõik autori jutud... õigemini küll parimad lühijutud, sest raamatust puuduvad pikad jutud ja lühiromaanid, st. tekstid, mida vene keeles tähistatakse sõnaga «povest». Raamat on temaatiliselt viieks osaks jaotatud ja jutte saadavad autori asjalikud kommentaarid.

Esimene osa kannab pealkirja «Prekrasnoje daleko» ning sisaldab kogu samanimelise jutusarja. Praegu on sarjas neli juttu, autor arvab, et ta kirjutab neid veel juurde. Jutud on kogus kirjutamise järjekorras, mitte sarjasiseses kronoloogias.

Teine osa raamatust sisaldab tekste, mis pole autorile just kõige tüüpilisemad... kolmas osa hõlmab aga autori varaseid tekste.

Raamatu neljas osa sisaldab kaks Sergei Lukjanenko «järge» vendade Strugatskite teostele, mis algselt ilmusid antoloogiates «Vremja utshenikov».

Raamatu viies ja viimane osa sisaldab aga jutte, mis on kirjutatud vaidluste tulemusena, või kus autor parodeerib erinevaid ulmekirjanduse trende ja autoreid, sealhulgas ka iseeenast.

Väärt raamat juttudest, mida autor ise oma loomingust parimateks peab!