Algernon
Uudised (mai 2000)
25.05.2000 Estcon 2000 tulekul Raul Sulbi

Selleaastane Eesti ulmehuviliste kokkutulek Estcon 2000 toimub 15.-16. juulini Aegviidu lähedal Mustjõe talus. Nagu kolmel varasemalgi aastal on oodatud kõik huvilised, kokkusaamine toimub laupäeval, 15. juulil kell 12 päeval Aegviidus raudteejaama lähedal asuva toidupoe juures, kus on võimalik oma söögi- ja joogikotti täiendada. Põhimõtteliselt peaks olema ka kohapeal võimalik toitlustamist organiseerida. Täpset osavõtumaksu pole veel teada, kuid tasub arvestada, et see jääb alla 150 krooni.

Ei maksa tulemata jätta, kui endal puudub transpordivahend, oluline on olla Aegviidus (kuhu sõidavad regulaarselt rongid) laupäeva keskpäeval, sealt edasi Mustjõele saamine pole enam probleem.

Estconi programmiline osa, mille sisu on hetkel veel täpsustamisel, peaks algama umbes 14.00 ning kestma hilise õhtuni. Esimese päeva üritused tipnevad Eesti ulmeauhinna Stalker 2000. aasta laureaatide väljakuulutamisega, pärast mida on võimalik jääda ühispildile, käia saunas ning keha kinnitada. Varasemate aastate praktika on näidanud, et tulised ulmealased vaidlused kestavad varaste hommikutundideni. Teisele päevale konkreetseid programmilisi punkte esialgu planeeritud pole, aga selles osas võib veel üht-teist muutuda.

Üritus toimub vabas vormis selle fraasi kõige laiemas tähenduses. Oodatud on kõik, kel ulme vastu vähegi huvi, ei maksa ennast hirmutada sellest, kui pole kirjutanud ühtegi juttu, artiklit või pole ette näidata tõlgitud raamatut või toimetatud ajakirjanumbrit. Kõik ulmehuvilised on ühtviisi teretulnud.

Estcon 2000 erilehekülg ilmub Eesti Ulmeühingu koduleheküljele juunis, seal saab kindlasti olema ürituse täpne programm, aukülaliste tutvustused ning võimalus tulijaks registreeruda.

Kohtumiseni Estconil!

25.05.2000 Stalker 2000 + ajakirja «Algernon» auhind Raul Sulbi

Eesti ulmeauhinna Stalker 2000. aasta kandidaatide nimekirjadesse on viimase paari kuu jooksul tehtud mõningaid vaheolulisi parandusi ja täiendusi.

Oluline täiendus on aga ajakirja «Algernon» auhinna lisamine, mille võitja selgitavad samuti lugejad. Ajakirja «Algernon» auhind on mõeldud parimale möödunud kalendriaasta jooksul ulmes debüteerinud Eesti autorile ning täpsemat infot kandidaatide jms kohta leiab Stalker 2000 võrguleheküljelt.

Käesoleva uudise raames on ka sobiv võimalus kutsuda kõiki vähegi missioonitundelisi inimesi üles selle aasta Stalkeri-küsitlusest kindlasti osa võtma, sest mida rohkearvulisem on tagasiside, seda meeldivam on võitjatel Estconil auhinda vastu võtta. Eriti koputaks südamele just kõigile «Algernoni» Jutulabori lugejaile, et te oma suhteliselt suurt algupärase ulme lugemust niisama raisku ei laseks minna, vaid oma lemmikud meile kindlasti teatavaks teeks ja sellega Eesti ulme arengusse omagi tõhusa panuse annaks.

Me loodame teie kõigi peale!

23.05.2000 Kirjastuse Varrak 2000. aasta plaanid Raul Sulbi

Kirjastuselt Varrak peaks käesoleva aasta jooksul «F-sarjas» ilmuma veel kaksteist ulmeraamatut. Järgnevalt toon ilmumisjärjekorras ära hetkel kehtiva nimekirja, tuleb vaid meeles pidada, et elu võib sellesse oma korrektiive teha.

Robin Hobb «Salamõrtsuka õpilane» (Assassin's Apprentice; 1995), tõlkinud Kaaren Kaer.

Dan Simmons «Hyperioni langus» (The Fall of Hyperion; 1990), tõlkinud Mario Kivistik.

Iain M. Banks «Mängur» (The Player of Games; 1988), tõlkinud Rein Turu.

Lew R. Berg «Tants tulle».

Ray Bradbury «Valik lühijutte», koostanud ja tõlkinud Mario Kivistik.

Anne McCaffrey «Lohelaul» (Dragonsong; 1976), tõlkinud Liisi Ojamaa.

Terry Pratchett «Ürgvõlur» (Sourcery; 1988).

Terry Pratchett «Nõiad» (Wyrd Sisters; 1988).

Kirsten Bakis «Hiidkoerte elud» (Lives of the Monster Dogs; 1997).

Anthony Burgess «Kellavärk apelsin» (A Clockwork Orange; 1962), tõlkinud Udo Uibo.

Orson Scott Card «Enderi mäng» (Ender's Game; 1985), tõlkinud Juhan Habicht.

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Põrnikas sipelgapesas» (Zhuk v muraveinike; 1982), tõlkinud Kalle Käsper, Gohar Markosjan-Käsper.

03.05.2000 Greg Bear rahahädas? Avo Nappo

Eelmise kuu uudistes lipsas läbi, et grupp autoreid kirjutas järgesid Isaac Asimovi «Asumi» seeriale. Nüüdseks on levima hakanud kuuldused, et üks neist, Greg Bear, mitmete Hugo ja Nebula auhindade laureaat ja ka ühe tänavuaastase Hugo kandidaadi («Darwin's Radio») autor, on Terry Brooksi eeskujul ümber istunud ei kellegi muu kui George Lucase paati. Ja kirjutab nüüd «Star Warsile» järgesid! Esimene neist, «Star Wars: Rogue Planet» jõuab Ameerikas poelettidele juba käesoleval kuul.

03.05.2000 Perekond Herbertite uus «Düün» Avo Nappo

Üha populaarsemaks paistab muutuvat järgede kirjutamine meie hulgast lahkunud autorite kuulsatele sarjadele. Mõni aeg tagasi kohalikus keeles avaldatud ja võrdlemisi sooja vastuvõtu pälvinud raamatu «Düün» (Dune; 1965) autor Frank Herbert on juba pealt kümne aasta manalamees. Järje on üles võtnud vana Herberti poeg Brian ja tuntud ulmekirjanik Kevin J. Anderson. Eelmise aasta sügisel avaldatud romaan «Dune: House Atreides» on sisuliselt prequel senisele sarjale, jutustades noore prints Leto seiklustest. Raamat on juba kolmandat kuud prominentsel kohal ajakirja «Locus» bestsellerite nimestikus ja ka lugejate hinnangud (amazon.com) on olnud võrdlemisi kiitva iseloomuga.

03.05.2000 Rand Al'Thori uued seiklused Avo Nappo

Peatselt on valmimas Robert Jordani ülipopulaarse mammutsarja «The Wheel of Time» üheksas raamat, pealkirjaga «Winter's Heart». Esimest kõvakaanelist väljaannet võib elektroonilistele raamatulettidele oodata ilmselt juba augusti esimeses pooles.

03.05.2000 Arthur C. Clarke orbiidil Avo Nappo

18. aprillil lennutati Kazahstanis, Baikonuri kosmodroomilt taevasse tuntud ulmekirjaniku Arthur Clarke'i nimeline maatehiskaaslane. EUTELSAT'i uue kosmoseaparaadi säärane nimetus on ilmsesti põhjustatud sellest, et ei keegi muu kui Arthur Clarke oli see nutikas mees kes juba 1954 tuli mõttele kasutada satelliite raadiosides.

03.05.2000 I'll be back... Avo Nappo

Järgesid on oodata ilmakuulsale filmidiloogiale «Terminaator». Plaanitakse kogunisti kahte uut linateost. Paraku ei osale nendes projektides ei senise kahe seeria rezissöör James Cameron, Arnold Schwarzenegger ega naispeaosaline Linda Hamilton. Seega osutus mr. Schwarzeneggeri surematu sentents tema peatsest tagasitulekust vähemasti antud juhul pisut ennatlikuks. Kellele saab osaks au kehastada uutes filmides armsaid hambuni relvastatud terminaatorroboteid, on seni veel teadmata.

[ Uudised: aprill 2000 ]

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies