26. jaanuaril suri A. E. van Vogt, maailmakuulus ulmekirjanik, kes koos Robert A. Heinleini ja Isaac Asimoviga moodustas Kuldajastu Suure Kolmiku.

Alfred Elton van Vogt sündis 26.aprillil 1912. aastal Canadas. Tulevane kirjanik proovis mitmeid ameteid, kuni avastas, et kirjandusega teenib ta kõige paremini ja see meeldib ka talle endale. Tõsi, oma loomekarjääri alguses kirjutas van Vogt nn. reaalelulisi pihtimusi õnnetute külmetavate ja nälgivate tütarlaste elust karmis suurlinnas.

Ulmes debüteeris A. E. van Vogt 1939. aastal, mil ajakirja «Astounding Science-Fiction» juulinumbris ilmus tema jutt «Black Destroyer». Antud ajakirjanumbrit peetakse esimeseks tõeliseks John W. Campbell, Jr.-i «suureks numbriks» ning van Vogti jutust sai ka kohemaid klassika. Koos kolme teise jutuga moodustab debüütlugu romaani «The Voyage of the Space Beagle» (1950). Antud jutul põhineb kaudselt ka üks filmiajaloo kuulsamaid ulmefilme «Alien» (1979).

Kultusliku staatuse saavutas ka kirjaniku esimene romaan «Slan» (1946), mis kahjuks on tänapäeval pisut ajale jalgu jäänud. See on ka üks väheseid «tõelisi» romaane kirjaniku loomingus. Enamik van Vogti romaane on kokkukirjutised (fix-up) ajakirjades ilmunud lugudest. A. E. van Vogt on (vähemasti ulmes) selle tehnika leiutaja ning üks aktiivsemaid juurutajaid. Antud kirjutamislaadi efektsemaid näiteid on romaan «The Weapon Shops of Isher» (1951), mis koos romaaniga «The Weapon Makers» (1946) moodustab nn. Relvapoodide diloogia. Kirjaniku tavalistest romaanidest on ehk kõige menukam Null-A triloogia: «The World of Null-A» (1948), «The Players of Null-A» (1956) ja «Null-A Three» (1984). Viimatinimetud romaan ilmus esmalt prantsuse keeles ning alles aasta hiljem originaalis. Prantsuse, itaalia ja saksa keeles on ilmunud veel mitu van Vogti romaani, mis originaalis senini avaldamata.

1995. aastal määrati A. E. van Vogtile Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) Suurmeistri auhind. Seoses sellise tunnustusega julgesid kirjastajad taas hakata avaldama ka autori varasemaid raamatuid ning viimased paar aastat võibki täheldada teatavat A. E. van Vogti taasavastamise buumi Ameerika kirjastuselus. Jääb vaid loota, et selle buumi harjal ilmuvad inglise keeles ka lõpuks need seniavaldamata romaanid.

Ka kirjaniku abikaasa E. Mayne Hull (1905-1975) oli ulmekirjanik. Abikaasad avaldasid kahasse kaks romaani: «Planets for Sale» (1954) ja «The Winged Man» (1966) ning jutukogu «Out of the Unknown» (1948).

Eesti lugejale on A. E. van Vogti looming peaaegu tundmatu. Paar juttu on ette loetud Eesti Raadios ja kaks hilisloomingusse kuuluvat teksti -- «Pihtimus» (Confession; 1972; ek. «Täheaeg» 1991; talv) ning «Rott ja madu» (The Rat and the Snake; 1971; ek. antoloogia «Hirmu vöönd») on ka trükituna ilmunud. Tuleb vaid loota, et põhjalikum tutvus A. E. van Vogti loominguga seisab eesti lugejal veel ees. Autor on ju seda väärt!