| 26.01.2001 |
Peagi ilmumas |
Raul Sulbi |
Kirjastuselt Varrak on «F-sarjas» peagi ilmumas vendade Strugatskite romaan «Põrnikas sipelgapesas» (Zhuk v muraveinike; 1982), mille on tõlkinud Levi Selliov.
Kirjastuse uues sarjas «Moodne aeg» ilmub lähiajal samuti kaks ulmeraamatut. Udo Uibo tõlkes peaks varsti välja tulema Anthony Burgessi «Kellavärk apelsin» (A Clockwork Orange; 1962). Maikuus peaks aga samas sarjas ilmuma Viktor Pelevini romaan «Tshapajev ja Pustota» (Tshapajev i Pustota; 1996).
| 17.01.2001 |
Tartu ulmehuvilised «Tavernas» |
Raul Sulbi |
Reedel, 12. jaanuaril toimus järjekordne Tartu ulmehuviliste koosistumine, mis sedapuhku leidis aset «Taverna»-nimelises pitsarestoran/baaris.
Üritusel osales kokku 15 huvilist (Valentin Abramov, Ester Faiman, Antti Helemets, Taavi Kalju, Jüri Kallas, Maris Kuperjanov, Markko Meriniit, Kati Metsalu, Kristjan Ruumet, Raul Sulbi, Jaanus Trolla, Taavi Tuvikene, Tauri Tuvikene, Liisa Vesik jt), räägiti nagu ikka ulmest.
Pikemalt oli seekord juttu Estconi piltidest, Vene ulmest jm.
Uuesti ootab «Algernoni» toimetus kõiki huvilisi reedel, 9. veebruaril algusega kell 18.00 «Tavernas».
| 17.01.2001 |
Kohtumine Veiko Belialsiga |
Raul Sulbi |
Reedel, 19. jaanuaril algusega kell 17.00 toimub Jõgeva raamatukogus kohtumine ulmekirjanik Veiko Belialsiga.
| 10.01.2001 |
Detsembrikuine kokkusaamine «Hellas Hundis» |
Mario Kivistik |
«Marduse» ulmesõprade 2000. aasta viimasele koosviibimisele «Hellas Hundis» 22. detsembril leidsid jõulueelsel kiirel ajal mahti tulla Ants Miller, Lew R. Berg, Mario Kivistik, André Trinity, Jüri Pino ja ulmefänn Velbu, lühikest aega viibis seltskonnas ka Liisi Ojamaa.
Ühtki põhiteemat üles ei võetud, küll aga vahetati mõtteid nii «Marduse» kui «Algernoni», eesti autorite ulmeteoste kohta viimasel ajal ilmunud kriitika ja personaalsemate probleemide üle. Jutuajamise käigus valdavas jõulumeeleolus ka lahku mindi.
Järgmine korraline koosolemine toimub jaanuari viimasel reedel, s.o. 26. kuupäeval, algusega ikka kella 17.00
| 08.01.2001 |
Putukad kosmoses |
Avo Nappo |
Läbi aegade on kosmosemadinad agressiivselt meelestatud lülijalgsete tulnukatega olnud ulmes üheks armastatumaks tegevustaustaks. Üleüldiseks kurvastuseks ei ole vähemasti meie kodusüsteemis sääraseid elukaid seni veel avastatud. Samas on inimkond läbi aegade silma paistnud võimega looduses esinevaid üksikuid puudusi «kui puu otsas ei kasva, siis teeme ise» meetodil edukalt likvideerida.
Puuduvate putukate meisterdamisega kavatsevad tegelema hakata NASA
teadlased. Projekti nimeks on «Autonomous Nano Technology Swarm», lühendatult ANTS (siplelgad). Nagu nimestki järeldada võib, on tegemist nanotehnoloogilise raketi-sülemiga. Selle asemel et «kõiki mune ühte korvi pannes» ühe suure raketikolakaga ilmaruumi uurida, lastakse sihtpunkti poole lendu nii umbes tuhatkond ühekilogrammist iseseisva liikumisvõimega robotlaevukest. Sellisel moel ei ole suurt probleemi näiteks sellest, kui mõned neist tee peal katki juhtuvad minema. Samuti on säärase parve valmistamine odavam -- tillukesi raketikesi saab toota konveiermeetodil ja masstootmine oleks suhteliselt odav.
Uurida kavatsetakse säärase küberneetilise sülemiga Marsi ja Jupiteri vahele jäävat asteroidide vööndit. Eeldatakse, et kui inimkond kunagi taas kosmose vallutamise tõsisemalt ette võtab, on just asteroidid sobivaimaks kohaks metallide ja muu toormaterjali hankimiseks. Milliseid metalle, kui palju ja kus täpselt sealt leida võib, on seni teadmata. Sääraseks «astro-geoloogiliseks luureks» pidavadki iseäranis hästi sobima justnimelt sajad tillukesed pool-autonoomsed ja üksteist täiendada ning asendada suutvad robotid.
Looduslike sipelgate eeskujul oleksid ka nende mehhaanilised analoogid spetsialiseerunud mitut eri tüüpi ülesannete täitmiseks. Iga minirobot oleks varustatud ühe tööriistaga -- robotid kirkade, robotid vasaratega, nutikamad robotid kavalate mõõteriistadega ja suuremat sorti antennidega kommunikatsioonirobotid, kes leidudest Maa peale ette kanavad.
Kas, mis ja millal NASA-l sellest plaanist ka midagi välja tuleb, on suhteliselt kauge tuleviku muusika. Esialgu on asi idee tasemel ja juba praegu on välja öeldud, et kindlasti ei jõuta esimese stardini enne aastat 2020. Samas oleks asteroidide uurimine koos võimalusega sealt väärtuslikke metalle kaevandada Päikesesüsteemi edasisel hõivamisel üsnagi epohhiloova tähtsusega.
| 08.01.2001 |
Toimetajad pagevad uppuvalt laevalt |
Avo Nappo |
Rahu, see ei käi nüüd «Algernoni» toimetuse kohta. Küll aga on raskustesse sattunud hiirekese kolleeg ja konkurent, võrguajakiri
«Galaxy Online». Ergonoomilise katastroofina tuntuks saanud väljaandes (kohutav webidisain!) võis veel pool aastat tagasi lugeda igati asjalikke populaarteaduslikke artikleid sellistelt tuntud autoritelt nagu Robert Sheckley, Spider Robinson, Gregory Benford jpt. Viimasel ajal aga tundub asi sootuks soiku jäänud olekus viibivat. Novembris lahkus peatoimetaja kohalt Ben Bova. Nüüdseks on lahkunud ka ilukirjandusliku osa toimetaja Rick Wilber. Põhjusena on mainitud finantsraskusi. Küll on tore et «Algernoni» seda sorti oht ei ähvarda...
| 08.01.2001 |
Tartu ulmehuviliste kokkutulek jaanuaris 2001 |
Raul Sulbi |
Ulmeajakirja «Algernon» toimetus kutsub kõiki Tartu kandi (ja miks mitte ka kaugemal elavaid) ulmehuvilisi 12. jaanuaril algusega kell 17.00 kokku, et veidi õlut juua, õllekõrvast tarbida ning loomulikult hästi palju ulmest rääkida.
Kohtumispaik on seekord «Taverna» Raekoja platsil.
Kohapeal otsustame, kas see koht rahuldab meie vajadusi ka järgmistel kordadel või tuleb parema koha otsinguid jätkata.
Olete oodatud!
[ Uudised: detsember 2000 ]
|
