Algernon
Uudised (jaanuar 1999)
27.01.1999 Kirjastuse Varrak 1999. aasta raamatuplaanid Raul Sulbi

Kirjastuselt Varrak peaks 1999. aasta jooksul «F-sarjas» ilmuma kokku kaksteist ulmeraamatut. Järgnevalt toon ilmumisjärjekorras ära hetkel kehtiva nimekirja, tuleb vaid meeles pidada, et elu võib sellesse oma korrektiive teha.

Harry Harrison «Surmailm III» (Deathworld 3; 1968), tõlkinud Urmas Alas.

Sheri S. Tepper «Värav naiste maale» (The Gate to Women's Country; 1988), tõlkinud Viivi Verrev.

Terry Pratchett «Võluv võrdsus» (Equal Rites; 1987), tõlkinud Aet Varik.

Anne McCaffrey «Lohelend» (Dragonflight; 1968), tõlkinud Liisi Ojamaa.

Roger Zelazny «Amberi üheksa printsi» (Nine Princes in Amber; 1970), tõlkinud Juhan Habicht.

Veiko Belials, Marek Simpson «Existerion».

Kaisa Kaer (koost.) «Valge nagu lumi, punane nagu veri» (Tegu on valikuga Ellen Datlow ja Terri Windlingi koostatud nelja originaalantoloogia põhjal: Snow White, Blood Red; 1993, Ruby Slippers, Golden Tears; 1995, Black Swan, White Raven; 1997, Black Thorn, White Rose; 1997), tõlkinud Kaisa Kaer.

Dan Simmons «Hyperioni langus» (The Fall of Hyperion; 1990), tõlkinud Mario Kivistik.

Robin Hobb «Kuningliku mõrtsuka õpilane» (Assassin's Apprentice; 1995), tõlkinud Kaaren Kaer.

Terry Pratchett «Mort» (Mort; 1987), tõlkinud Alar Eichenbaum.

Sheri S. Tepper «Rohtmaa» (Grass; 1989), tõlkinud Rein Turu.

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Asustatud saar» (Obitajemõi ostrov; 1971), tõlkinud Kalle Käsper, Gohar Markosjan-Käsper.

07.01.1999 Alternatiivajaloo meistri uued raamatud Raul Sulbi

Alternatiivajaloo zhanri 90ndate kroonimata kuningas Harry Turtledove on valmis saanud kaks uut romaani. Esimene neist kannab pealkirja «Colonization: Second Contact» ning peaks ilmuma kirjastuses Ballantine/Del Rey juba veebruaris. Raamatu tegevus toimub samas maailmas, kus Turtledove'i kuulsa Maailmasõja (Worldwar: In the Balance; 1994, Worldwar: Tilting the Balance; 1995, Worldwar: Upsetting the Balance; 1996, Worldwar: Striking the Balance; 1996)) tetraloogialgi. Maailmasõja-romaanide kontseptsioon on lühidalt selles, et Teise maailmasõja käiku sekkuvad sisalikulaadsed tulnukad.

Kolonisatsiooni-sarja teine raamat «Colonization: Down to Earth» peaks ilmuma 2000. ning kolmas 2001. a. Romaani «Kolonisatsioon: Teine kontakt» tegevus toimub kakskümmend aastat pärast Teist maailmasõda, mil suurriike juhivad sellised mehed nagu peaminister Molotov, füürer Himmler jt.

Teine vastvalminud romaan kannab pealkirja «The Great War: Walk in Hell» ning on järjeks möödunud aastal ilmunud raamatule «The Great War: American Front». See sari jutustab Esimesest maailmasõjast sellises alternatiivajaloolises reaalsuses, kus USA kodusõda ei lõppenud sugugi nii, nagu meie seda teame, samuti on enne Esimese maailmasõja algust jõutud maha pidada ka juba teine kodusõda ning algamas on kolmas. Esimesest kodusõjast jutustab romaan «Guns of the South» (1992), teise kodusõja kulgu on Turtledove jällegi kirjeldanud romaanis «How Few Remain» (1997). Turtledove'i Esimese ilmasõja lahingud toimuvad mh Põhja-Ameerikas (ehk siis see kolmas kodusõda), Konföderatsioon on liidus Briti Impeeriumi ning Prantsusmaaga ja Ameerika Ühendriigid keiserliku Saksamaaga. Sarja «The Great War» kolmas ja neljas osa kannavad esialgseid pealkirju «Breakthroughs» ja «Settling Accounts» ning peaksid ilmuma vastavalt 2000. ja 2001. a.

07.01.1999 Autoriõigused Raul Sulbi

Kirjastus Elmatar on omandanud õigused kahele õudusromaanile, mis ilmuvad ulmesarjas «Tempus fugit».

Ray Bradbury õudusfantaasiat «Something Wicked This Way Comes» (1962) hakkab tõlkima Jaana Peetersoo, kes on tõlkinud ka Robert A. Heinleini «Nukkude isandad», mis ilmus sarja «Tempus fugit» teise raamatuna möödunud aastal.

Stephen Kingi ülipopulaarset õudusromaani «Christine» (1983) hakkab tõlkima Evelin Mikenberg, kes tõlkis ka Stephen Kingi «Misery», mis ilmus läinud aastal «Öölase»-sarjas.

Kirjastuse Elmatar toimetaja Jüri Kallase sõnul peavad Kingi fännid ilmselt kauem ootama, sest raamat on üsna mahukas.

07.01.1999 Strukatskite entsüklopeedia Jüri Kallas

Sankt-Peterburgi kirjastus Terra Fantastica ja Moskva kirjastus AST jõudsid kolme aastaga lõpule sarja «Mirõ bratjev Strugatskih» ilukirjandusliku osaga. Sari «Mirõ bratjev Strugatskih» on seniilminuist kõige täielikum autorite teostekogu – selles on sees kogu vendade Strugatskite poolt kirjutatud ilukirjandus. Teostekogu omapära on ka selles, et tekstid ilmutati autoriredaktsioonides, st. ilma igasuguste tsensuuri kärbeteta. Seetõttu on paljud tekstid tunduvalt teistsugused, kui lugejad nendega juba harjunud on.

Kõigepealt avaldati viis köidet Strugatskite Tulevikusarja, mis on esimene õnnestunud ja senini ka parim nn. tulevikuajalugu vene ulmes. Esmakordselt ilmus kogu seeria kronoloogilises järjekorras.

Lisaks Tulevikusarja viiele köitele on teostekogus veel kaheksa köidet muid tekste. Need kaheksa köidet on koostatud temaatilisel printsiibil ning sisaldavad vendade ühisloomingu kõrval ka üksi (ja pseudonüümide all) kirjutatud tekstid.

Sarja kuulub ka kaks köidet tributeantoloogiat «Vremja utshenikov», kus nn. neljanda põlvkonna ulmekirjanikud jätkavad Strugatskite tekste.

Tõeliseks sentsatsiooniks sai aga teade, et 1999. aasta esimesel poolel ilmub teostekogus kaheköiteline «Entsiklopedija». Ligi 1000 lehekülge faktilist infot teostest, nende tegelastest ning tegevuskohtadest. Väärikas lõppakord teostekogule!

06.01.1999 Barker romaanivõistlusel kaheksas! Raul Sulbi

Romaanifondi korraldatud 1998. a romaanivõistlusel saavutas esitatud 49 (teistel andmetel 39) töö seast kaheksanda koha õudusjutte ja -romaane kirjutava Matt Barkeri (pseudonüüm) teos «Haripunkt». Tegu on korraliku zhanriulmesse kuuluva õudusromaaniga. Zhüriisse kuulusid Eeva Park, Udo Uibo, Vaapo Vaher, Juhan Habicht, Ott Raun, Heino Kiik, Rein Põder, Linda Uustalu ja Küllike Maurer.

Taasiseseisvunud Eestis on varem korraldatud kaks romaanivõistlust. 1994. a. kirjastuse Faatum ning 1997. a. Romaanifondi poolt. Mõlemal korral oli võistlustules üsna mitu ulmeromaani. 1997. a võistlusel tulid kõrgetele kohtadele nt Nikolai Baturini (ära märgitud ka 94. a võistlusel ning samuti ulmeromaaniga), Markus Vetemaa ning Juhan Paju käsikirjad.

Zhüriiliikme Juhan Habichti sõnul võib sel aastal esikoha võitnud Henn-Risto Mikelsaare romaani «Ristiratast» maagilise realismina määratleda. Pisut ulmekirjanduse kanti siis seegi... vähemasti osade teoreetikute arvamusel.

«Algernoni» tegijate nimel õnnitlused Matt Barkerile saavutatud kõrge koha puhul!

[ Uudised: detsember 1998 ]

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies