Lugupeetud «Algernoni» lugejad!

Nagu te avalehe muutunud tekstist ja linkide süsteemist juba nägite, on «Algernon» taas läbi teinud uuendustsükli -- ikka selleks, et olla lugejasõbralikum ja pakkuda rohkem valikuvõimalusi igat liiki ulmefännidele -- erinevat lugemist, uudiseid ning avaldamis-, arvustamis- ja kaasalöömisvõimalusi ulme kirjutajatele.

«Algernoni» toimetus tegeles suvel hoolsasti mõttetööga ja ühine järeldus oli, et möödunud suvel kehtestatud filter õigustas end tollases situatsioonis, kuid on tänaseks muutunud kaheldavaks kompromissiks. Kõrge filter, mis oleks lugejasõbralik, vähendab drastiliselt juttude arvu ja teeb pahatihti võimatuks algajal midagi ajakirjas avaldada, madal filter aga, nagu kõik ilmselt mäletavad, põhjustas nurinat juttude kvaliteedi üle; kuni selleni välja, et mõningates ringkondades on muutunud lausa negatiivseks omadussõnaks «Algernoni jutt». Huvilistele veel ehk teadmiseks, et avaldatavate-mitteavaldatavate juttude suhe on kuust kuusse kõikunud kolmandiku ja kahe kolmandiku vahel. Ühelt poolt on ka need, mõnikord arvult väga napid lood põhjustanud fännide ringkondades või arvustusi vaadates küsimusi, et miks ometi üks või teine neist filtri läbis, samas kui teiselt poolt -- mis seal salata -- oleme teinekord ka pool silma kinni pigistanud, et «Jutulabor» väga tühjaks ei jääks.

Seega, olles veelkord läbi mõelnud ajakirja strateegia ja missiooni, oleme tagasi pöördunud «Jutulabori» algse definitsiooni juurde ja sellest tulenevalt muudame taas avaldamispoliitikat -- nagu ka esilehel öeldud, avaldame kõik tekstid, mis on ulme ja milles on jälgi elementaarsest kirjaoskusest. Ei avalda vaid ulmekaugeid ja haiglase sisuga tekste (viimane mõiste haarab näiteks ainult jälkustele ülesehitatud jutte, isikunimedega paskville ja lõpuks ka seadusetähe alla mahtuvaid rassismi jmt õhutamisi).

Samas kutsume üles muutma «Jutulabor» jutulaboriks selle sõna täpses tähenduses: suhtugem teksti kui arenevasse projekti! See tähendab, et lisaks arvustustele ootame ka autoripoolset initsiatiivi -- laekunud nõuannete alusel võiks jutust ilmuda järgmine versioon. Veel enam -- oodatud on ka huviliste poolt nende nägemuse järgi ringikirjutatud lõigud (kuni terve tekstini), ja ideaalis võiks mõnest huvitavast maailmast saada pikaajaline raamlugu, mida siis erinevad huvilised aina juurde kirjutavad. Loomulikult me nõudeid selliseks hilisemaks tööks esitada ei saa, jääb see ikka nii autori-, kui huvilistepoolseks vabatahtlikuks tööks. Tegelikult, kui te mäletate, on sellistest asjadest ju ka varem juttu olnud, ent vaid Indrek Hargla on oma juttudest uusversioonid teinud: «Gondvana lastest» ilmus uus ja, tõele au andes palju parem variant ning jutust «Nad tulevad täna öösel» ilmus järgmine, eelmisest täielikult erinev versioon. Analoogselt võime ennustada, et ka tulevikus saab see nii olema -- osa jutte hakkavad oma elu elama, vahepeal loodetavasti trükikõlbulikeks versioonideks fikseerudes, osa jääb nii, nagu nad üles pandi, kogudes vaid mingi hulga lugejate arvamusi.

Siis leidsime vajaliku olevat teha «Algernoni» juurde kaks uut rubriiki ja -- taas pisut korrates esilehe informatsiooni -- esimene neist, «Jutuvaramu» on eesti keeles ulmet kirjutavate autorite originaalloomingu tarvis. Toimetus valib siia tekste, mis on kirjanduslikult sellisel tasemel, et need oleksid avaldamiskõlblikud ka ulme suhtes positiivselt meelestatud pabermeedias. Kui selle muutuse valguses uurida seniilmunud numbreid, siis teinekord on «Algernonis» avaldatud tekstid lõpuks näiteks autori jutukogus paberiks saanud -- ja see on areng, mida tahaksime igati soodustada. On ju loomulik, et lisaks võrgule tahab iga asja tõsiselt võttev autor näha oma töö tulemust natuke füüsilisemal kujul kui vaid abstraktsete elektronidena ning, olgem ausad, selle eest ka raha saada (mida «Algernon» ju anda ei suuda). Nii et ühelt poolt tuleb sellesse rubriiki halvemal juhul vaid pool tosinat teksti aastas (ehk küll sellist, et ka nõudlikem gurmaan irisema ei pea ;-) ), teiselt poolt aga eelistavad ehk paljud autorid näha oma teksti just «Jutulaboris», et siis hiljem parandamisel fännide tasuta higi ja vaeva ära kasutada...

Muutub ka «Kordustrükkide» rubriigi poliitika: kui seni oli see põhiliselt mõeldud paberväljaannetes ilmunud ulme kättesaadavakstegemiseks moodsamat meediat kasutavale inimesele, siis täna oleme avastanud, et nimetatud definitsiooni alla mahub teinekord ka võrk ise. Nüüdsest avaldab «Algernon» «Kordustrükkides» ka mujal võrgus ilmunud ulmetekste. Loomulikult, nagu senigi, toimub see tegevus autori initsiatiivil ja eriti võrgus ilmunud juttude puhul otsustame koos autoriga, kas tekst läheb mainitud «Kordustrükki» või «Jutulaborisse»; tuleb ka silmas pidada, et «Kordustrükkide» rubriiki valime jutte siiski vähemalt umbes tänase «Jutulabori» filtri kriteeriumite järgi.

Teine uus rubriik on «Uudiskirjandus». Idee on selles, et ühelt poolt loodame kirjastustepoolset huvi, kuna tegemist on sisuliselt tasuta reklaamiga. Meie võit on selles, et ulmehuvilistel on «Algernonist» rohkem kvaliteetset lugemist leida ja lõpuks põhineb kogu tegevus teada-tuntud faktil, et autoriõigused lubavad tasuta avaldada kuni 10% teosest tutvustuse ja reklaami eesmärgil. Neid «kümnendikke» on erinevad ajakirjad (näiteks «Horisont») ka avaldanud ja kuuldavasti pisut kompenseerinud tõlkija tööd. Meie puhul tuleb muidugi taas loota vaid heatahtlikkusele ja huvile.

On ka veel väiksemaid muutusi -- nii uutes «Jutuvaramus» ja «Uudiskirjanduses» kui senistest «Jutulaboris», «Kordustrükkides» ja «Tõlkejuttudes» oleme muutnud pikemaks juttude päise. Kokkuleppel autori või tõlkijaga («Uudiskirjanduse» puhul ka väljaandjaga) ilmub sinna «zhanr/sisututvustus», mis võib olla kas ühe-kahetäheline (SF/F/H; ja miks ka mitte «myction», «hämar-» või «libaulme») või kuni mõnisada tähemärki. Lisatud on ka loo maht KB-des.

Kuigi otsustasime jätta ajakirja ilmumistsükli ühe kuu pikkuseks, muudame mõnedes rubriikides linkide süsteemi nii, et tegelikult ilmub lugejale viimane kvartal. (Internet on ikka suurepärane asi -- katsu sa paberajakirja samaaegselt kord kuus ja kord kvartalis ilmuvana teha!) Otsustasime nii sellepärast, et kuigi lugude vastu püsib pikemaajalisem huvi ja ega neid just liiga palju ei ilmu, elame me kiirete muutuste ajal, võrk surub meile peale omad tempod ning uudised ja lugejakirjad lähevad kolme kuuga ikka lootusetult hapuks.

Kõik need muutused peaksid tagama, et ulmehuvilisel, kes tahab vaid kvaliteetset ulmet lugeda, oleks võimalik teha valikuid, samas aga oleks tee lahti kõigile, kel tahtmist ja huvi on. Ehk teisiti öeldes -- meie korduvalt väljaöeldud ambitsiooniks on olla Eesti ulme teenäitajaks -- kui sind ei ole «Algernonis», siis ei ole sind olemas.

Ulmeajakirja «Algernon» toimetuse nimel -

Ants Miller