Algernon
Toimetaja veerg (märts 2001)
13.03.2001 Kas jää on liikuma hakanud? Jüri Kallas

Ulmeühing avas käesoleval kuul Tartu Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus eestikeelse ulmeraamatu näituse. Olles ise üks näituse koostajatest, imestasin ma koosteprotsessi käigus pidevalt, et kui palju on siiski Eestis ulmeraamatuid ilmunud... isegi kohalikelt autoritelt. Loomulikult ilmub raamatuid alati vähem, kui veendunud ulmefänn seda soovib! Mõeldes aga tagasi varasemale ajale -- mil aastas ilmus keskeltläbi vaid üks-kaks raamatut --, siis saab vaid ääretult õel ja pahatahtlik isik väita, et mingeid muutusi pole toimunud.

Tahtmata siinkohal kasutada selliseid kõlavaid sõnu, nagu «eesti ulme kuldajastu», tuleb siiski nentida, et kohaliku ulmeautori jaoks pole aeg ja olud kunagi sedavõrd soodsad olnud. Naljakas küll, aga mingitpidi on selle aja soodsaks muutnud just telest pakutav rämpsulme. Piisab, kui vaadata kohalike telekanalite kavasid, ning kohe hakkab silma kõikvõimaliku ulme ebanormaalselt suur kogus saatekavas. Samas on (laiema terminiga) meediaulme just see faktor, mis on muutnud ulmesõbralikumaks ka kohaliku kirjutava meedia, sest kohalik ajakirjandus pole samuti kunagi varem sedavõrd palju mahtu ulmele pühendanud.

Eelmine lõik oli sellise pisut skepsisliku nägemuse avaldus. Positiivsemalt rääkides tuleb hoopis nentida, et kunagi varem pole Eestis sedavõrd aktiivset ulmeelu olnud, pole olnud sedavõrd palju kohalikke ulmeautoreid. Väheoluline pole ka (sageli kirutud) ulme- ja tavakirjanduse piiride hägustumine. Loomulikult tuleb sellest kõigest rääkida vaid tingivas kõneviisis, sest kindlalt ei tea ilmselt keegi midagi. Võimalik, et kuumadel kuuekümnendatel kirjutasid kah kümned potentsiaalsed kohalikud ulmeautorid sahtlisse, et kusagil käisid ka siis fännid koos, aga ajastule omaselt toimus see rohkem salaja. Kes teab?

Selge on see, et ulmet on Eestis alati loetud ja kirjutatud... kuid (ilmselt) üsna realistlik oleks väita, et praeguseks on hakanud kohaliku ulme ligi sajandivanune peiteperiood vilja kandma. Oma osa oli muidugi ka olude lahedamaks muutumisel ja piiride avanemisel. Pentsik mõelda, et Eestis on käinud ulme tõus ja ühiskonna vabanemine üsna käsikäes! Ajakirjad «Mardus» ja «Täheaeg». Raamatusarjad «F-sari», «Tempus fugit» ja «10 pluss». Ning isegi ainult ulmet avaldavad kirjastused «Graafiline produktsioon», «Aniara», «Skarabeus» ja «Fantaasia». Need oleks vaid mõned olulisemad märksõnad möödunud kümne aasta kohta. Aga on veel kümned tõlkeautorid ja arvukad kohalikud autorid, kellest tubli pooltosin on juba ka enda raamatuteni jõudnud.

Viimane romaanivõistlus näitas minuarust kenasti ära suhtumise kohalikku ulmesse. Sain hiljuti lugeda zhüriiliikmete arvamusi romaanivõistlusel osalenud ulmeromaani kohta ning tuleb tunnistada, et kuigi annab tunda teatav ulmealane võhiklus, oli suhtumine läbinisti soosiv ja salliv. Muudatused siis ka selles osas, sest circa viisteist aastat tagasi väideti ühe ajakirja toimetuses tõsimeeli, et ulmet nad põhimõtteliselt ei avalda. Einoh, selge on see, et hard SF või ülivägivaldne kollilugu ei saa sedavõrd vaimustunud vastuvõtu osaliseks, kui romantiline urban fantasy või hoogne ja mõõduka ulmesisaldusega seikluslugu... kuid selge on ka see, et üleüldisel kirjanduskonkursil ei pruugitagi ulmet adekvaatselt hinnata. Ulme ulmeks, kuid kirjutada tuleb osata niikuinii.

On kevad, lumi sulab, vesi vuliseb ja jää liigub. Kas ka ulmes? Tundub küll! Looduses saabub tärkamistsoosiva kevade järel sageli kõikenärtsitav suvi ning siis tarduv ja lõppukuulutav sügis. Ulmeelu pole siiski päris aastaaegade ringkäik. Mida teha, et ulme Eestis ei närtsiks ja ei lõppeks? Tarbida ja osta ulmet... ning kes tunnevad, et on võimelised ise midagi tegema (kirjutama, joonistama, tõlkima jne.), peaksid enda oskusi lihvima ja otsima endale avaldamiseks väljundit. Kuulsaid sahtlisseloojaid pole olemas.

Loodan, et käesolev juhtkiri nüüd paduoptimistlik ei saanud ja ma siin alusetuid lootusi lõkkele ei puhunud. Hetkel igatahes tundub, et jää liigub... ehk pole põhjuseks vaid ainult kevad?

[ Toimetaja veerg: veebruar 2001 ]

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies