Algernon
Surmateated (november 1998)
13.11.1998 Kurb uudis Prantsusmaalt Jüri Kallas

64 aasta vanuselt suri Alain Doremieux (15. VIII 1933 - 26. VII 1998), prantsuse ulmekirjanik, toimetaja ja tõlkija.

Alain Doremieux oli ajakirja «Fiction» kauaaegne toimetaja. Algselt oli see ameerika ajakirja «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» prantsuskeelne versioon, aga üsna pea hakkas väljaanne avaldama ka kohalikke autoreid. Alain Doremieux' juhtimisel sai ajakirjast prantsuse juhtiv ulmeväljaanne - ajakirja ümber koondusid kõik prantsuse tippautorid ning ka enamus noori ulmekirjanikke debüteeris just selles väljaandes. Samuti oli Alain Doremieux ajakirja «Galaxie» sünni juures. Ka see väljaanne alustas oma ameerika nimekaimu prantsuskeelse variandina.

Alain Doremieux oli ka võrratu jutukirjanik. Äramärkimist väärib jutukogu «Promenades au bord du gouffre» (1978). Autori parimad lood on koondatud raamatusse «Le livre d'or de la science-fiction» (1980). Selle valikkogu koostas Jean-Pierre Andrevon, kes kirjutas raamatule ka eessõna. Huviline leiab kogust ka bibliograafia ning autori üheksateist parimat lugu, sealhulgas ka selle kõige kuulsama - «La Vana» (1959). Jutt on ilmunud Damon Knighti tõlkes ka inglise keeles ning samuti on seda lugu avaldatud vene, saksa, itaalia ja veel mitmeski teises keeles. Kirjaniku ainuke romaan «Black velvet» (1993) on rohkem küll õuduslugu, kui tavaulme.

Aastail 1991-96 toimetas Alain Doremieux üheksa köidet õudusjuttude antoloogiat «Territoires de l'inquietude», kus ilmusid läbisegi prantsuse autorite originaaltekstid ning anglo-ameerika tipplugude tõlked. Mitu juttu sellest antoloogiasarjast sai prantsuse kõrgemaid ulmeauhindu, sealhulgas ka koostaja enda «M'eveiller a nouveau pres de toi, mon amour» (1991).

Suured on ka Alain Doremieux' teened paljude anglo-ameerika kirjanike tutvustamisel ja tõlkimisel. Iseäranis tuleb mainida tema kolme lemmikautorit: Fritz Leiberit, J. G. Ballardit ja Philip K. Dicki. Ka Lisa Tuttle ja Steve Rasnic Tem võlgnevad paljuski oma populaarsusest prantsuse lugejate seas just Alain Doremieux'ile.

10.11.1998 Batmani-looja surnud Raul Sulbi

Nüüdseks maailmakuulsaks saanud nahkhiiremehe välja mõelnud Bob Kane on surnud. 83aastane Kane suri 3. novembril oma kodus Los Angeleses. Koomiksi-Batman debüteeris mais 1939 ajakirja «Detective Comics» 27. numbris, joonistajaks Kane ning teksti autoriks Bill Finger.

Leonardo da Vinci joonistuste, Supermani ja teiste superkangelaste mõjul loodud Batman sai kohe populaarseks, 1960ndail vändatud teleseriaal, kus peaosa mängis Adam West, vaid suurendas kangelase tuntust.

1989. aastal lavastaja Tim Burtoni käe all valminud kassafilmis "Batman" kehastas Sünget Rüütlit Michael Keaton. Tänaseks on see film saanud endale juba kolm järge, viimase kahe rezhiipuldis istus Joel Schumacher. Peaosalist on pärast Keatonit kehastanud Val Kilmer ja George Clooney. Tuntumatest näitlejatest on Batmani filmides kaasa teinud veel Jack Nicholson, Kim Basinger, Billy Dee Williams, Danny De Vito, Michelle Pfeiffer, Arnold Schwarzenegger, Jim Carrey, Nicole Kidman, Tommy Lee Jones, Alicia Silverstone, Chris O'Donnell ning Uma Thurman.

Viimaste kuulujuttude kohaselt plaanib Schumacher, hoolimata viimase Batmani-filmi läbikukkumisest, juba järgmist seeriat. Nahkhiiremehe kummiülikonna tõmbab võibolla selga Tom Cruise.

Paljudele fännidele pole Schumacheri filmid meelt mööda, nad süüdistavad teda Burtoni loodud sünge miljöö ära lörtsimises. Praegugi on võrgus avatud anti-schumacherlaste kodulehekülg, kes soovivad tema eemaldamist sarja lavastaja kohalt.

Väärib vahest veel märkimist, et Burtoni-Schumacheri filmide juures oli konsultandina tegev ka 1916. aastal sündinud Bob Kane. Batmani-kultus ei ole piirdunud vaid eelpoolmainitud filmidega, lisaks temaatilisele mänguasjaärile, on Batman seigelnud nii videomängudes kui multifilmisarjades. On olemas ametlikud fännklubid, fanzine'id ja muu säärane.

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies