«Eesti Päevalehe» kirjanduslisas «Arkaadia» ilmus 27. mail kolm ulmekirjandust käsitlevat teksti.

Veiko Belialsi ulmeraamatute arvustus kandis seekord pealkirja «Fantaasiat nagu Vändrast saelaudu» ning tutvustas järgmisi raamatuid: Arthur C. Clarke «2061. Kolmas odüsseia» (Kupar), Lloyd Alexander «Kolme raamat» (Tiritamm), Michael Moorcock «Elric Melnibonest» (Fantaasia), Roger Zelazny «Avaloni püssid» (Varrak).

Samas lehenumbris tutvustati pikemalt J. K. Rowlingi Harry Potteri seeria raamatuid. Berk Vaheri lugu kandis pealkirja «Harry Potter -- väike ja võimas megahitt», Ilona Martsoni nupu pealkirjaks oli «Neljas Potter kütab kirgi».

Berk Vaheri artiklist tuli välja üks eksiarvamus, mis ilmselt vähestest zhanriulmealastest teadmistest põhjustatud. Nimelt peab härra Vaher Tolkieni ja Pratchetti fantaasiamaailmu eelkõige lastele mõeldud kirjanduseks, mis siis juhuslikult ka täiskasvanuile meeldima hakkas. Pratchetti Kettamaailm ja Tolkieni Keskmaa on aga eelkõige siiski täiskasvanuile mõeldes kirjutatud. Erinevalt Rowlingist.

Ilona Martsoni lugu sisaldab muuhulgas infot, et kirjastus Varrak üllitab juunis 2000 J. K. Rowlingi Harry Potteri sarja esimese raamatu «Harry Potter and the Philosopher`s Stone» (1997), mis peaks olema esimene Rowlingi eestindus.

Harry Potteri sarja kolmas raamat «Harry Potter and the Prisoner of Azkaban» (1999) on käesoleva aasta Hugo-auhinna nominant parima romaani kategoorias.