| 31.12.2001 |
uus aasta |
RoheLohe |
ekstra tulin seda lehekest kylastama, et öelda teile kõigile ulmehuvilistele Head Uut Aastat, kuid nagu näha, jõuti minust ette. Olgu teil kõigil tervis kui tahes halb või hea, kirjutage, arvustage. Olge kas või kõige õnnetumad olevused üldse, ikka kirjutage ning arvustage. Olgu teil nii kvantiteet kui kvaliteet... ühesõnaga, hoidke Eesti ulmelippu kõrgel nii oma mõistuse kui sulega.
| 29.12.2001 |
Kriitika jätkuks |
A. T. Saul |
Kõigepealt tänan ilusa (korrektse) vastuse eest. Asjast rääkides: olen nõus, et antud kirjatükk ei kanditeeri just kõrgematele ulmeauhindadele, ent lausa kirjaoskamatust see kah üles ei näita (mis muidugi on ilukirjanduses kehv õigustus). Ei tahaks pikalt nüüd juba vana tolmu üles keerutada, ainult lisaks: olgu kirjutis kuitahes vilets, emotsionaalset ja mittekonstruktiivset kriitikat see ei õigusta. Kui rääkida positiivsetest näidetest, siis meenub Jüri Kallase arvustus Lithiumi (oli vist nii?) mingile jutukesele. Ega ma isegi alati leebe ole, aga rahvasõna ütleb, et enda vead teiste juures on need kõige vihatumad ;-)
Kena aastavahetust kõigile
| 27.12.2001 |
Ulme piirid |
Zugreb |
Ulmele piiride seadmine enda m6ttemaailma piiridega seoses meenutab kyll rohkem keskaega kunas n6idu p6letati ja ketsereid rattale t6mmati -- lihtsalt selle p4rast, et enamusel oli krooniline visiooni puudus.
... hmm j4tan parem selle kondi rahule muidu bashitakse mind kaa veel...
| 27.12.2001 |
Koll Sander |
Hal X |
Varsti hakatakse algajaid kirjutajaid Sanderiga kollitama. Et kui ilusti ei ole (nii nagu sander käsib), siis tuleb sander ja sööb ära. Sander muutub siis juba väikese tähega tegelaseks ehk siis üldnimeks või kuidas see grammatiliselt olekski.
Ei nõustu väitega, et minu lause "Täiuse ajast" kui kehvimast eesti ulmekast, mida olen lugenud, on demagoogiline -- nimelt on see tõesti kehvim eesti ulmekas, mida olen lugenud, võtke või jätke. Ju siis on lugemus vähene (jumal tänatud!). Iga oma sõna, mida olen "Täiuse aja" kohta kirjutanud, olen mõelnud nii ausalt ja puhtast südamest, kui vähegi suutsin. Mis puutub oponendile ära panemisse, siis jah, tunnistan, et sain hakkama autori vaimuomaduste kallal oletuste tegemisega, asi mida ma tavaliselt ei tee. Küll aga jään selle juurde, et nimetet tyki pinnalt tehtuna olid need kaunis adekvaatsed ja põhjendatud oletused. Üldiselt ma muidugi ei vaena kirjutajat, vaid kirjutatut.
| 26.12.2001 |
Kriitikast ja vastavast meelest |
A. T. Saul |
Lugesin Hr. K. Sanderi palavaid meeleavaldusi, järgnevalt neile põhjuseks olnud Birk Loo juttu ja veelkord Hr. Sanderi kriitikat. Hämming... Minu arust meenutasid muidu mõistliku ja erudeerituna tunduva Kristjan Sanderi mõtteavaldused kangesti Delfi arvutiuudiste kommentaare, kus Linux vs MS või midagi sarnast jälle "päevateemaks". Võrdlus pole küll päris kohane, aga sisuliselt tundub eesmärk olevat sama: lihtsalt "ära panna", oponendi lollust, piiratust ja mida kõike veel efektselt tõestada. Ilmselgelt demagoogilised väljendid - "/.../süveneb minus veendumus, et ma olen seal paraku olnud liialt leebe kirjutise kohta, millest kehvemat mulle loetud eesti ulme hulgast ei meenu." , "midagi nii nõmedat, lapsikut ja lolli pole ma sellest ajast lugenud, kui viimati "Kesknädalat" lappasin." jne ei jäta muljet just eriti adekvaatsest ja ausast kriitikast. Kõige sellega tahan ma öelda (kui võib võõra inimese poole nii familiaarselt pöörduda): Kallis Kristjan! Kui Sulle tundub, et Sul pole midagi peale sõimamise öelda, siis parem jäta ütlemata, kuna muidu jääb Sinust mulje kui (siinkohal Taivo Risti stiilis täida lünk), isegi kui sul juhtub olema õigus. (IMHO osaliselt).
Nagu me kõik teame, selleks, et sitta saiast eristada, ei pea ise pagar olema... Ma ei rääkinud oma arvustuses muide ka erilistest detailidest, pigem absoluutselt elementaarsest usutavusest, sellisest usutavuse tasemest, mis on igale teosele kohustuslik. Ma ei nõua mingil juhul, et kogu teadusulme tingimata hard SF oleks. Aga see selleks.
Jutulabor on kahtlemata selleks, et teri kasvatada, aga antud tükiga on paraku nii, et sealt pole küll mingeid teri loota, seetõttu ma nii resoluutselt sõna võtsingi. Korra varem olen veel seda teinud, pengringerkirjanduse haripunktis, aga see kirjandusvool oli ka sõnaseadmiskunsti saavutus selle sinu oma kõrval, ausalt. Tegelikult on asjal teine külg ka, nimelt mida peab see vaene "Algernoni" toimetus tegema, kui neid "Täiuse aja" taolisi tükke hakkab nagu konveierilt tulema? Avaldada nagu hästi ei saa neid sellises koguses, hakkab üle ääre loksuma, avaldamata jätta praeguse statuudi järgi jälle ei saa... Filtri taastama madalamal tasemel kui enne ka Jutulabori jaoks? Kah kahtlasevõitu tee...
Isegi juba tahavad midagi teha arvustamise ja lugejakirjadega -- ütlen veelkord, siin ka, olge kenad mehed, jätke tegemata!
Ühesõnaga, ma loodan, et kod. Loo provotseerimiskihk ning krigina-kolina lembus on ennast nüüd selleks korraks ammendanud ning et tal ei ole kusagil selliseid juturäbalaid virnade viisi ootamas teele saatmist ning et ta mõtlemise, tundmise ja elu-absurdi alal ka vaevub natukene rohkem uurimistööd tegema enne oma järgmist katsetust.
No hea, et ma seda juttu siis Kristjan Sandrile ei pühendanud ning selleks (minu teada) jutulabor ongi, et teri kasvatada...
Pealegi ma saaks aru, kui Sandri enda juttudes stiilikaid poleks :)
Aga no mis ma seletan ega ma seda juttu eip kaitse on ta selline täpselt nagu on. Mõnele meeldib, mõni kirub maa põhja
(asi ongi pigem neile keda tehnilised detailid ei huvita)
Ja mitte pole jutu idee tera AI's ega
progemises ega "kurjaseemnes" vaid
mõtlemises, tundmises ja elu-absurdis
Pealegi tekitas jutt seda mida vaja -kriginat ja kolinat neis kellele see ei meeldinud põrmugi ja vice versa
:)
Noh, nähtavasti siis osutus õigeks see minu poolt pakutud teine variant, kuigi seda on siiani raske uskuda. Mina oma järeldused tegin teose põhjal ("Täiuse ajast" on jutt, vaevalt et kõik kirjanurga lugejad vaevuvad "Jutulaborit" läbi töötama) ning jään selle juurde, et sellest teosest lähtudes on minu järeldused, autori isiku ning kogemuste suhtes, adekvaatsed. Kummaline on lugeda, et keegi on suuteline omaenda tegevusalal sellist lapsikut laminat ajama -- aga Issanda loomaaed pidada suur olema, nagu juba vanast ajast teatakse. Samuti on veidi kummastav lugeda, kuidas oma väidetavate saavutuste loetelu välja tuuakse, seejuures hoolikalt varjunimest kinni hoides, välistades sel viisil kontrollimise võimaluse. Või pole tegemist varjunimega?
No tänud Kristjan Sandrile tema õpetliku suunamise eest ja tõepoolest pole ma nii vana algernoni lugeja, et teaks kuhu võib ja kuhu ei või sõna sekka öelda.
Ämbrisse aga Hr. Sander astus oma
püüdega paista asjatundilk nimelt --
Paraku on Birk Loo taga tegu inimesega kes on teinud AI teemal nii diplomitööd kui ka osalenud AI progemise
rahvusvahelisel võistlusel ja paraku
mainisin ma jutus ainult seda et AI autor kasutas geneetilist algoritmi
parameetrite paika panemisel - andis asjale
pisut jumala ja inimese metamorfoosi maitset
Tegelikkuses nagu ka jutus mainutud põhines AI assotsiatsiooni teoorial mis on midagi autori viljeldavast teooriast ning ka mille alusel ka rahvusvahelinse võistluse töö sai kirjutatud...
pole aga Kristjan S'i süü, et ta sellest midagi ei tea sest seda teooriat
enne minu Dimplomi tööd sellises kujul olemas polnud...
Birk Loo
Et kuhu kadus Kõva Sõna?
Ajaloo Prügikasti! Siin on igasugust lahmimist juba ilma selle Kõva Sõnata piisavalt. Kokkuvõtlikult ütleks, et sellise rubriigi loomine oli pisut läbimõtlemata samm... noh, tegijatel juhtub!
| 21.12.2001 |
Küsimus toimetusele |
uudishimulik |
Kuhu on kadunud rubriik Kôva Sôna?Ei jôudnudki ühtegi kôva sôna lugeda.
Mis te ikka seltsite, olete eraldigi piisavalt segased...
toimetus on küll see kuu vaeva näinud kokku 8 juttu! nüüd loen näärideni välja :P jürka peaks neid veel mäletama olles nõukogudeaegne inimene and all..
eino nalja peab saama! ja et asja veelgi üles keerata pean nõustuma dimitriga! seltsis segasem vaimuhiiglased!
| 13.12.2001 |
Meeldiv üllatus |
Dmitri Vale |
Kui ma siinset ulmekirja viimati mingi pool aastat tagasi külastasin, tundus see olevat igati tore paik. Arvustustes ja lugejakirjades lendas tatti, sõimusõnu ja verbaalset pori. Siis oli niiviisi.
Nagu näha on aja jooksul tabanud Algernoni tõsine edasiminek. Ajakirja maht mahutab hulga rohkem kõikvõimalikku tatti, sõimusõnu ja verbaalset pori. Tubli.
Ma loodan siiralt, et siinsed lugejad ei võta minu sõnu mingisuguse varjatud sõimuna, hullem veel, koleda kriitikana või lihtsalt sooviga teie niigi ülikallist arvutiaega ja arvuti mälumahtu mõttetu mölaga täita. Tegemist on tõepoolest puhtast südamest tuleva tunnustusega.
Simmonsi "Endymioni" tõlge peaks ilmuma järgmise aasta kevadel (aprillis-mais). Vähemalt on tõlkija lubanud jaanuari lõpuks teksti kirjastusele üle anda. Ehk õnnestubki...
| 12.12.2001 |
To: Pink Jackal |
Ahvus |
Muideks, tegemist ei ole mingisuguse narkomaanidele või muudele taolistele inimestele raamatute kinkimisega. Tegemist on raamatute kogumisega lastehaiglatele(haiglate lasteoskondadele), et neis olevatel lastel oleks midagi lugeda.
Mis puutud aga X-Files'i raamatuid siis need kõlbavad minuarust vanematele lastele lastekirjanduseks küll.
Sest vaevalt keegi tahab Dan Simmons'i "Hyperion'i" ka kõigi eesti keeles ilmunud X-Files'i raamatute vastu vahetada.
| 12.12.2001 |
Urr,Must Kass |
Pink Jackal |
Raamat isegi kalli hinna eest saadud ja nüüd peaksin mingitele paradele kinkima,kes heroiini üleannusest haiglas toibuvad.No ei,aitäh.
| 12.12.2001 |
To: Pink Jackal |
Must Kass |
Käib vist mingi kampaania, mille käigus kogutakse tarbetuks osutunud lasteraamatuid haigete laste lohututamiseks. Nii et X-Filedest on võimalik (ka keskküttega korteris) valutult lahti saada :)
Keegi mulle Hyperioni tahab vahetada.X-Filesi raamatute vastu?
Ja millal Endymion välja tuleb?
| 11.12.2001 |
kultuse tunnustest? |
Must Kass |
Teaduses, teadagi, pole tähtis, mitu artikkulit persoon ise kirjutanud, vaid mitu korda teda pärast tsiteeritud. Päris otse seda kirjandusse üle tõsta muidugi ei saa, aga siiski... On teoseid, mida tundub mõnus tsiteerida, olgu siis otsesõnu mingeid kilde või siis osundades mingile kirjeldatud sündmusele. Nagu Silver tabavalt esile tõi, mõne asja puhul _tundub_, nagu oleks selles ka mingi mõte - ja just selliseid asju fännidele reeglina meeldibki tsiteerida. Muidugi võib tsiteerimine/osundamine olla ka negatiivse suhtumise väljenduseks, Eesti viimaste aastate ulmele mõeldes on levinuimaks vast vihje Ganimedese ürgmetsadele - mis imho ei tee autorist kultuskirjanikku. Võimalik, et Rehepapp on tõesti kultuskirjandus, ise ei ole lugenud. Aga eriti palju selliseid näiteid Eesti kirjanduses ei ole ka.
...mina ei oska sinu küsimusele vastata ja seda lihtsal põhjusel: ma ei tea, mida tähendab hea kirjanik. Ma ei kasuta enam ammu terminit "hea", kuna ei oska kuidagi tuvastada, mis asi on hea ja mis mitte. Kui see sõna (nagu ka sõnad "halb", "ilus" ja "inetu") siiski minu kõnepruuki satub, on see minu eksitus, keelevääratus. Kui kultuskirjanikku ja mittekultuskirjanikku ehk veel kuidagi eristab, siis hea kirjanik... ma tõesti jään jänni. Võin kasutada "kirjanik, kelle looming mulle meeldib", aga nagu sa isegi aru saad, ei pruugi sellel olla vähimatki seost millegi heaga.
Naljakas, aga ilmselt kuulub sellesse loetelusse ka Jaan Kross, arvestades eriti viimaseid arenguid, müügiedu, järjekordi autogrammi saamiseks, järjekorras seisnutelt võetud intervjuude sisu, jne.
Mis siin naljakat on? Sinu mõistes võib Tammsaaret ka ammu surnud kultuskirjanikuks nimetada (olen ise kuulnud pealt, kuidas seda tehakse) koos näiteks Joyce'i ja Conradiga. Siit küsimus -- mis eristab seda sinu mõistest "kultuskirjanikku" lihtsalt heast kirjanikust, kel oma austajate ring olemas? IMHO peaks sõna kultus ikka midagi suuremat-kangemat tähendama.
| 11.12.2001 |
Vist ikkagi kultus |
Silver Sära |
Muidugi pole ma sajaprotsendiliselt kindel selles kultuse küsimuses, täiesti kindel pole ma ka selles, et kõik, mida ma arvan toimuvat,pole unenägu. Siiski julgesin kultusautori mõistet kasutada ilma hirmuta täielikuks lolliks jääda. Võtame näiteks seljanka - supi, mis koosneb paljudest komponentidest. Kui sealt sibul välja võtta, on ta ikkagi põhjust nimetada asja seljankaks. Või kui lisada kartul, mis retsepti järgi ei ole seljanka komponent - ikkagi on tegu pigem seljanka kui rassolnikuga. Kui nähtusel puuduvad kõik kanoonilised tunnused, võib minu meelest ikkagi kasutada tuntud terminit. Minule tundub, et Harglal on piisavalt palju olulisi komponente olemas. Möönan, et Pratchetti, Salingeri, Lukjanenko, Kivirähu, Kenderi ja veel paljude suhtes võib terminit "kultuskirjanik" kasutada veel suurema kindlustundega. Naljakas, aga ilmselt kuulub sellesse loetelusse ka Jaan Kross, arvestades eriti viimaseid arenguid, müügiedu, järjekordi autogrammi saamiseks, järjekorras seisnutelt võetud intervjuude sisu, jne.
To: Silver Sära
On siis tõesti olemas mingi konkreetselt Hargla-fandom? Mis puutub BAAS-i, siis pealiskaudsel ylevaatamisel ei leidnud ma sealt kyll midagi, mis irratsionaalse vaimustusega sarnaneks. Vähemasti mitte rohkem kui ykskõik millise teise vähegi populaarse autori puhul.
Veel enam, kui otsida paralleele nendega, kes ilmselgelt on kultuskirjanikud: Douglas Adams, Robert Jordan, Sapkowski, Tolkien vms. Ok, mastaabid on siin Eesti väiksuse tõttu ilmselt erinevad, aga imho on suhtumine Harglasse ja tema tekstidesse siiski kvalitatiivselt teistsugusem, "normaalsem"?
Selline tyypiline propelleriga fänni fenomen, kes ainult yhte autorit loeb ja jumaldab ei ole Hargla suhtes veel kuigi võimalikki - mehel ainult kolm raamatut väljas.
Ma ei näe kuskil seda kultuslikust millest te Jyrkaga räägite. Olete te ikka kindlad, et te seda endile ette ei kujuta?
| 10.12.2001 |
Kennu kaitseks |
Mart |
Arvan, et Kennu kirjutaski tegelikult arvustuse.
Arvustuse siin kirjanurgas toimuva kohta.
Pealkirju ja autoreid pole vaja nimetada, nad tunnevad ehk ise ennast ära ;)
Kasutasin BAASis Hargla kohta tema viimast raamatut kommenteerides mõistet "kultuskirjanik" ja seda täiesti sihilikult ja endale aru andes selle mõiste tähendusest. Põhjuseks polnud ainult väike (kade ja sõbralik) torge (sest ma tean, et Harglale selline silt ei meeldi), vaid ka veendumus, et ta on tõepoolest kultusautor. Toon siinkohal välja põhilised tunnused, mis minu arvates kultusautori, -raamatu, -filmi, bändi lasevad ära tunda. Esiteks (ja põhiliseks), fännide käitumine. See käitumine on omamoodi religioosne, s.o. märgatavat osa kultusobjekti atraktiivsusest ei osata ratsionaalselt seletada. Kasutatakse termineid "geniaalne", "hea", "fantastiline", jne. Oluline on just fännide, mitte vastaliste suhtumine. Kui Harglal on ka tuhat vaenlast, kes ta loomingut siiralt vihkavad, ei ole see kultuse tuvastamisel oluline; piisab sajast jüngrist (lugege BAASi, Algernoni, "Grpowski" tagakaant ja järelsõna, trükimeedias ilmunut, jne). Teiseks, kultusautori loomingul arvatakse olevat "sügav", "vaimne" tähendus. Minu meelest tajuvad jüngrid seda teatavate emotsionaalsete impulssidena, mida tõlgendatakse kui tähtsat intellektuaalset sisu. Kusjuures sellise sisu olemasolu pole kultusteose puhul ju sugugi välistatud, ent seda arvatakse olevat ka siis, kui selle olemasolu on sügavalt kahtlane. Minu arvates on sellise varjatud, enamasti ridade vahele peidetud tähendusrikkuse eksistents eriti kahtlane põhiliselt emotsioonidele suunatud kunstiliikide, näiteks muusika, puhul. Jünger, "tundnud ära" teosest geniaalsuse, arvab enamasti, et selle äratundmine ülendab ka teda kuidagi (sest mitte kõik ei saa ju aru) ja tema temaatilistes väidetes võib sageli märgata kaastunnet või üleolekut "uskmatute" suhtes. Jünger peab ennast reeglina targaks ja asjatundlikuks. Kolmandaks, kultusteos peab mingil määral köitma meedia tähelepanu, mistõttu fännide hulka tekib isikuid, kes üldiselt kirjandusse (või muusse kunstiliiki) leigelt suhtuvad. Kivirähki "Rehepapp" on hea näide: kui palju olen pidanud kuulma küsimist "Sa ikka oled lugenud...?" inimeste käest, kes muul ajal kirjandusega üldse ei sõbrusta. Lõppeks - kõik siin esitet väited on avatud vaidluseks ja minu mõneti iroonilistest jutumärkidest kubisevast jutust ei tule teha järeldust, et ma ise pole kunagi mingisse objekti kultuslikult suhtunud.
| 08.12.2001 |
Re: Kennu |
RoheLohe |
tubli kennu tubli...
anna siis v2hemalt pealkiri ning autor, et saaksime su v2iteid tagasi lykata.
v6i kui lugesid seda igavat juttu algernonis siis kirjuta oma arvamus jutu k6rvale arvustuste sekka.
need olid mu kaks penni
(mees kes ei soovi sekkuda hargla ega n6uk.l. aruteludesse)
Lugesin mingi ulmelise loo, see oli üsna igav ja raskesti mõistetav. Oleks võinud huvitavam olla!!!
to: Karl Katrin
Olles lugenud Isaac Asimovi ”Positroonilist Inimest” ja veel mitut raamatut, võin puhta parteilise sydametunnistusega kinnitada, et kuuldused nõukogude võimu taaskehtestamisest Algernoni toimetuse ja Indrek Hargla poolt on tugevasti liialdatud.
Mis puutub sellesse, et Hargla on kultuskirjanik, siis hoolimata sellest et ma ei ole kindel mõiste ”kultuskirjanik” täpses tähenduses, tundub mulle et siin on mingi arusaamatus. Mis sind häirib? See et temast räägitakse? Neid nimesid kellest kohalikus ulmekirjanduses rääkida, ei olegi lõpeks nii palju. Tagajärg: nimed korduvad. Ma kardan, siin on äkki tegemist su enese madala valulävega.
Mis puutub sellese, and I quote: Jääb mulje, et väikseimatki vihjet Hargla teoste kohta võetakse väljumisena hea maitse piiridest
Mulle seevastu jääb mulje, et antud juhul algas asi sellest, kui Jyrka Harglale tema arvustuse pärast peale yppas. Millest tulenevalt jääb veel teine mulje, et sinu mulje ei ole kooskõlas vaatluslike faktidega.
Üheselt polegi see päris selge, et mis teeb kirjanikust kultuskirjaniku... fakt on aga see, et Indrek Hargla on vist tõesti kultuskirjanik! Loomulikult toob see kaasa ka solvunute hordid, kes püüavad veendunud austajaskonnale (kasvõi roppuste ja sõimuga) selgeks teha, et nad eksivad ja kultuskuningas alasti on. Igaühel oma tõde!
Isiklikult mulle Indrek Hargla tekstid meeldivad. Jah, sageli kubisevad need puudustest... kuid kunagi pole nende lugemine miski vaev, kus pead end tekstist läbi närima. Köitvuselt on Indrek Hargla tekstid kindlasti Eesti Kirjanduse (sic!) tipus. Kuidas keegi, aga mina küll ei vali lugemismaterjali põhimõttel, et mida igavam, seda etem!
Mis puutub aga tsensuuri «Algernonis», siis labasused, sõim ja roppused lähevad alati kustutamisele! Käigu need siis Indrek Hargla, või kellegi teise kohta.
| 07.12.2001 |
Hargla?Tänan, ei |
Karl Katrin |
Pidasin silmas seda, et nagu Kender ja Rakke tavakirjanduses, on Harglale ulme vallas (ilmselt teenimatult)omistatud "kultuskirjaniku" staatus.Jääb mulje, et väikseimatki vihjet Hargla teoste kohta vôetakse väljumisena hea maitse piiridest.On ette tulnud tsensuurigi(siinsamas Algernonis).Kas nôukogude vôim on eesti ulmekirjandusse salamisi tagasi imbunud?)
Hargla ja hype?
Noh, usun, et Eestis on kümneid kirjanikke, kelle puhul nendest kirjutamise sagedus ja nende kirjutatu väärtuse vahekord rohkem paigast ära, kui on seda Indrek Hargla puhul. Minuarust ei kirjuta ulmeväline ajakirjandus Harglast praktiliselt üldse... peaks hulga rohkem kirjutama... on kuidas on, aga siiski on Indrek Hargla iga raamatu ilmumine kirjandussündmus. Vaadates aga samas, millest kirjutavad kohalikud meediaväljaanded, kui nad kirjutavad kohalikust kirjandusest... siis leian, et Indrek Harglast on veel vähe kirjutatud.
| 07.12.2001 |
Hargla |
Karl Katrin |
Hargla jagab koos Kaur Kenderi ja Kerttu Rakkega Eesti üleshaibituma kirjaniku tiitlit.
Katz, kas Sina nägid kah? Ma mõtlesin, et mul on deliirium! Vaatan, jookseb «habe valges vahus» ja «ajab tulise hargiga kolle ja kristlasi taga». Ning röögib: «Taara, avita!» ja «Surm saksa okupantidele!» Mõtlesin algul, et mõni varane näärimees... aga näe, rahvakirjaniku salaelu!
| 07.12.2001 |
Jüri jutust |
Mart |
viin on saatanast Jüri, ära joo seda!!!
Muidu lähed pärast surma põrgusse. Koos Indrekuga.
;)
| 07.12.2001 |
hehee |
Katariina |
Ausõna, mulle siiralt meeldib Algernoni kirjanurk, sest seda lugedes läheb meel alati rõemsaks. Argielu ei anna sageli piisavalt põhjust, et infantiilselt irvitada (mis aga tõstab toonust ja mõjub tervisele hästi). Eks ma enamasti katsun oma reaktsiooni enda teada jätta, aga mõnikord on inspiratsiooniallikas lihtsalt vastupandamatu.
Hargla on omapärane tyyp jah ;) Kui ta just ei kirjuta, ajab tulise hargiga kolle ja kristlasi taga, habe valges vahus. Või närib kiriku alussambaid läbi.
| 07.12.2001 |
lihtsalt jutt .... |
Annika |
Lugesin ühte Indrek Hargla lugu. Oli küll huvitav aga paljudest kohtadest oli raske aru saada.Ta kasutab tihti ka võõrsõnu ,selles tekstis ta seda igatahes tegi. Ta tundub olevat selline omapärane tüüp vähemalt juttud on küll sellised.
| 06.12.2001 |
Seoses usuga |
Trek |
Ma vaidleks siin kohal vastu, olles lugenud Ursula Le Guini raamatut ja ka eelnevaid osi ütleks, et võitlus hea ja halva vahel on ju igas raamatus ning seosed kristlusega on vaid eel kõnelaja vv foobia!!!!
Kui juba läks kristluse poolt ja vastu võitlemiseks, siis Ants Milleri arvustus Ursula Le Guini "Kaugeimale kaldale" BAASis näitab kujukalt, et iga teost saab igamoodi tõlgendada.
on tekkinud väga tõsised sümbolid, mis tegelikult avanesid mulle alles teisel lugemisel. "...seisab seal ja meelitab, hoides käes igavese elu leeki..." - kurat, juttu on ju kristlusest! Nõiakunst muutub mõttetuks, sõnad ei tähenda enam midagi, inimesed ei ela enam oma elu, vaid võitlevad mõttetut võitlust millegi illusoorse ja tegelikult kohutavalt jälgi ja ebaloomuliku pärast. "...must auk, kust hoovab hingematvat õudu, tee piinarikka ebaeksistentsini, mis on kui tõelise olemise vari..." - ülestõusmine ja tuhandeaastane rahuriik. "...lohe, üllas olevus muudetud vaid kõnevõimetuks loomaks..." - Lääne kultuur hävitamas teisi kultuure ja rahvaid, laskmata neil olla, muutes nad kõigepealt hoolimatult tummaks, vaid varjudeks endast, et seejärel purustada.
Terry oli meeldiv vana aga rahvast oli tiba palju ja ei saanud temaga sõnagi vahetada ps kas oleks võimalik korraldada ka teisi tuntud kirjanikke eestisse ??? Ja kuidas Pachett üldse eestisse sattus -- ma ei ole lihtsalt kursis!
Jan Siegel ja romaan «Prospero lapsed» on nüüd BAASis olemas. Head arvustamist!
Edaspidiseks ehk niipalju, kui tõesti teose originaalpealkirja ja ilmumisaastat BAASis pole ning neid ei tea, siis võib BAASi panna ka eestikeelse pealkirja ja eesti keeles ilmumise aasta -- märkan probleemi ning likvideerin selle. Vihjaksin sellele, et pole siis põhjust sedalaadi kirjavahetusega «Algernoni» kirjanurka koormata.
| 05.12.2001 |
Re: Tundmatust autorist |
Meelis |
Prospero's Children, Jan Siegel, 1999, HarperCollins/Voyager, 0-00-225835-8
Hea koht sellise asja kontrollimiseks on http://www.sfsite.com/isfdb/sfdbase.html
| 05.12.2001 |
Tundmatust autorist. |
Kristjan Rätsep |
On üks kirjanik nimega Jan Siegel.Käesoleval aastal ilmus temalt eesti keeles fantaasiaromaan "Prospero lapsed".Sisestaksin kirjaniku ja mainitud teose heameelega Baasi, ent ei tea raamatu ilmumisaastat originaalkeeles(mõeldus on inglise keelt).Oleksin vastava info eest tänulik.
Pyha tõde kõneleb vaga vend Kristjani sõnade läbi! Kes kahtleb, vaadaku 98' aasta Estconi pilte - läbivaks teemaks, kui ma nyyd õigesti mäletan, oli Jyrka koos 7 mungaga ;))
Jüri on tõepoolest üks tõsisemaid ja väärikamaid kristlasi, keda tunnen. Neid inimesi on meie hulgas vähe, kes juba okupatsioonipäevil vaimse ärkamise tee poole pöördusid ning selle eest minu sügav austus talle. Kui Teie, Anonüümne, oleks kasvõi pooltki sellest mõttetööst teinud, mida on teinud Jüri, väsimata otsides teed Jumala juurde, oleks teil vahest õigus siin teda kritiseerida.
| 04.12.2001 |
Re: Suleseppadele ning sealt allapoole ka |
Meelis |
Probleemiga, kelle poolt ja mis asjaoludel, see tekstidekogum (mida nüüd nimetatakse piibliks) kirjutati, tegeleb selline teadus nagu Vana Testamendi eksegees. Ja ka (ulme)kirjanduses on seda üsna sageli ette võetud. Eks see selline judeo-kristlik painaja ole, millest nii mõnigi sooviks vabaneda. Aga oh häda ja õhtumaa õnnetust :) See pole lihtsalt võimalik. Nii, et tuleb leppida. Maausu värk on meil paraku vaid ärkamisaegne igatsus.
PS. Minu nägemist mööda on Indrek Hargla tubli usuinimene, sest viitsib vähemalt endale midagi ette kujutada. Ning ka millegi vastu võidelda. Mitte, et ma temaga ühel nõul oleksin.
| 04.12.2001 |
Suleseppadele |
Aivar |
Eelmise kuu lugejakirjades tegin ettepaneku teha ideenurk kuhu siis võiksid lugejad/ulmehuvilised oma mõtteid pakkuda, mida nad ise paberile panna ei suuda/taha. Seoses selle kuu esimese loo ümber tekkinud religiooni ümber tõusnud aruteluga (ja eilse õhtu filmi Preatchers Wife mõjudel) tekkis idee jutust, mis käsitleks piibli kirjutamist - kelle poolt ja millisel eesmärgil see kunagi tegelikult võis kirja saada(tagajärgi me vist juba teame?). Võib olla on see käsitletud teema (ise ei ole kirjanduses kohanud), võib olla ei paku huvi, aga selline ideeraas on. Mõtlemisaineks.
kuule jüri ära nüüd vahuta siin midagi nii hullusti. jääb küll mulje et sa miski hull kristlane oled või vähemalt kuskile sekti kuulud... hargla kommenteerib mida tahab kuidas tahab see on igaühe õigus ju? isegi kui harglal ON midagi kristluse vastu (ma küll kahtlen selles) ei ole küll kellegi teise asi inimese veendumisi ja tõekspidamisi halvustada. mina küll midagi otseselt kristlust vihkavat sellest arvustusest ei leidnud.
Esiteks, kas Hargla lahmimine on unine ja heatahtlik urin? Möönan, et ma võisin tõesti asjast valesti ka aru saada... ja siis ka minu siiramad vabandused. Aga miskipärast ei arva ma, et ma asjast valesti aru sain.
Teiseks, ei saanud päris täpselt aru, et kas kuriteoks peetakse Hargla unist urinat või minu reaktsiooni sellele? Kuritegu ei näe ma eriti kummaski, kui aga ütlejad ollakse, siis võidakse ka ütlejale öelda.
Kolmandaks, kes võitleb olematu vaenlasega? Mina? Vaat, selles, et Hargla kristlust vaenab olen ma küll veendunud! Ausõna, olen ristimata ja usu suhtes piisavalt ükskõikne, aga see Golikovi/Hargla lõputu urin küll kristluse, küll metsavendade, küll kerulisema kirjanduse teemadel käib juba pikemat aega pinda. On kohti, kus ma selle alla neelan... eriti Hargla enda loomingus... üldiselt tuleb mul see ka ära taluda Golikovi arvustustes BAASis... aga hakata oma juhmi propagandat tegema mingi suvalise jutu arvustuses?
Kolmandaks veel, et verd ei joo, sest pole vampiir... viin läheb rohkem korda... ja seda Hargla arvustusejuppi lugedes olin purukaine. Noh, et oleks selgus majas.
Lõpetuseks veelkord, et ei olnud plaanis Harglat kuidagi solvata... ta ei saagi solvuda, sest ta enda sõnul saab solvuda vaid siis, kui tõesti solvata taheti!
| 03.12.2001 |
tekkis huvi |
Katariina |
- esteks, et kuidas hargla unist ja heatahtlikku urinat saab yldse mingitkimoodi, samal ajal enamvähemgi reaalsuse piiresse jäädes, vahkvihaks pidada? Või karta, et ta kantseliidi normidest lihtsalt veidi värvikam ja kah laisalt muhe võrdlus sassikeeranud pastoriga võiks silme eest mustaks minemisest tuleneda?
- teiseks, kas keegi peale Jyrka enese selles veidi ootamatus tundepurskes just tingimata kuritegu näeb?
- kolmandaks, kas olematute vaenlastega võitlemist õpitakse kusagilt või tuleb see lihtsalt liigpikka aega rahuldamata verrrrejanust?
| 03.12.2001 |
T.Pratchet |
RoheLohe |
Kõik on homme ikka kell 12 Terry Pratchetit vastu võtmas?
| 03.12.2001 |
Indrek Hargla -- kristlusevaenaja? |
Jüri Kallas |
Tõstsin asja siia ümber, sest jutuarvustuse kohas pole just kõikse õigem omavahelisi arveid klaarida...
«Detailidest jäi silma see, et patt ja selle nuhtlemine laste(laste) kaela on judaistlik-kristlik kontseptsioon, mis nagu metsaisa suhu ei taha väga sobida.»
Selle lausega ma ei vaidleks ning seda lauset ei pea ma ka kristlusevastaseks.
«Pealegi pole looduse kahjustamist need religioonid kunagi hukka mõistnud, vaid pigem tagant õhutanud.»
Põhiline iva oli selles lauses -- poleks olnud seda juppi, mis jääb koma järele ja algab sõnaga «vaid»... siis oleks ma ka ilmselt vait olnud. Antud kujul esitatud lauset pean ma tüüpiliseks Indrek Hargla mõtteavalduseks, millega ta soovib näidata, et kui palju ta igasugusest kristlusest üle on, kui kõrges kaares ta selle peale soristab. Selline tõdemus pole tekkinud mul üleöö -- Indrek Hargla arvustused (ja ka enda tekstid) kubisevad sedasorti kristluse «paikapanemisest».
«Noh, iseasi, kui tegu oli mõne hulluksläinud loodusvahist pastoriga, kes avastandu, et tal ühtlasi võime needusi pääle panna.»
Seda lauset pean ma labaseks ja lihtsalt jõuetuks irisemiseks...
Võimalik, et ma eksin ning Indrek Hargla on põrgulikult tolerantne tegelane, kel on eriline kirg kõige kristliku suhtes ning kellel lõi silme eest mustaks hoopis seetõttu, et algaja sulesepp vassis ajaloolis-sakraalse materjaliga. Sel juhul, siirad vabandused. Muidu aga kuriteo koosseisu enda repliigis ei näe!
hehee jutuvaramu jutus on viga sees peaks olema viik 5:5 aga on 10:10. jama ikka küll et seda arvustada ei saa nüüd pidin siia kirjutama.
selline küsimus, et kas keegi oskab mingit infot anda selle kohta kas filmi the lord of the rings linastumisele eelneb ka mingeid temaatilisi üritusi?
tean, et soomes pidi ühtteist toimuma ja sellepärast uuringi:)
[ Lugejakirjad: november 2001 ]
|
