|
Mitte, et mul midagi hetkel toimiva systeemi vastu oleks, kuid tahaks teha yhe pisukese ettepaneku:
Oleks hirmus tore, kui saaks enne (k)arvustuse lõplikku teelesaatmist ka näha seda sellisel kujul, nagu see lõpptulemusena välja hakkab nägema, kust siis ka vajaduse korral sammukese võrra tagasi saab astuda, et kirjutatut veelkord parandada...
ALGERNONI uudistenurgas ilmunud sõnumi "Uus Mardus müügil" (18.12.1998; Raul Sulbi) raames oli avaldatud kahtlust, kas Marek Simpson on tõepoolest UFOraamatu avaldanud või on tegemist taas ühe naljaga.
Ei ole.
Raamat ilmus küll tsipa hiljem, kui plaanitud, kuid jõuab nädala esimesel poolel (enne jõule) poodidesse.
Tegemist ei ole fiktsiooniga vaid üsna tõsise uurimustööga mis palju verd, higi ja pisaraid nõudnud.
Ehk on see ka üks põhjusi, miks viimasel ajal eriti midagi löövat kirjutada pole jõudnud. Teine põhjus peaks raamatuna ilmuma järgmise aasta teises pooles.
Parimat soovides ja nii edasi...
Pean kahetsusega teatama, et ei kavatse vabandada. Pole vist nii tubli inimene, kui sina.
Vabandust, et veelkord surnud teemal kirjutasin. Enam ei tee.
Vastuseks: Eks teema surnuks kuulutada ole alati kõikse lihtsam. Juttu oli kas vastustest konkreetsetele küsimustele või siis vabandusest. Kui kumbagi ei tule, ega's midagi, elu läheb edasi. -RS
Olen alati toetanud seisukohta, et rääkigem suud puhtaks. Midagi halba sellest minu meelest ei sünni. Vastupidi.
1) Keegi ei süüdistanud Simpsonit teistelt autoritelt avaldamisruumi röövimises, juttu oli sellest, et kui MPS oli tõesti kirjanduslik eksperiment stiilis teeks tõeliselt viletsa loo, nagu Simpson väidab, siis kaotab igasuguse mõtte «Marduse» toimetaja väljaöeldud seisukoht, et Eestis on ulmele jube vähe avaldamisruumi ja «Mardus» pea ainsana avaldab sedasorti kirjandust, aga sealgi on maht väga piiratud. Kui ruumi on vähe, milleks seda siis tahtliku pahna peale raisata ja mitte avaldada lugusid, mis on kirjutatud mõttega, et teeks õige tõeliselt hea jutu? Keegi ei süüdistanud Simpsonit produktiivne olemises. Kuigi seda ei küsitud, seletan ikka, miks on mõnelt autorilt «Algernonis» üks mõnelt viis juttu. «Algernon» pole jutuajakiri selle sõna tavapärases mõttes, et on toimetaja, kes saabunud kraami hulgast valib, mida avaldada. «Algernon» on pigem nagu seinaleht, st, et kõik, kes oma lugusid meile saadavad, näevad neid peagi avaldatuna. Mingit selektsiooni ei toimu. BAASiseire Simpsoni loomingu hindamise kohta eriti objektiivset tulemust hetkel anda ei tohiks, kuna minu mäletamist mööda on enamuse ta jutuloomingust ära arvustanud vaid üks inimene.
2) Hinnangu «haisev sitt» avalikkuse ette tulekus olen tegelikult süüdi mina. Hindaja seda välja öeldes ei teadnud, et see lõpuks avalikult võrku üles riputatakse. Samas ei näe ma midagi väga hirmsat selles, kui otsekohene inimene viletsa jutu kohta oma otsekohese hinnangu annab, mitte ei hakka mingit ümmargust juttu ajama. Samas, kordan, oli see suhteliselt kitsas ringis välja öeldud arvamus. Pekske mind.
3) Ma ei saa päris hästi aru, kas ka mina nende ulmeühinglaste hulka kuulun, kelle juures aegajalt «Marduse» halvustamine välja löövat. Isiklikult ei leia ma, et oleksin kunagi «Mardust» solvanud või halvustanud. Kui Mario Kivistik leiab, et olen teda ja/või ta ajakirja solvanud, siis igatahes siin on minu siiraimad vabandused! Mina ise nimetan oma väljaütlemisi selle väljaande aadressil kriitikaks. Kriitika, ma leian, on väga kasulik asi. Ja see, et «Mardus» uuest aastast kõvasti muutuma hakkab, pole mu meelest küll mingi põhjus, miks viimase kahe aasta kohta kriitikat ei tohiks teha. Mina olen üsna kurb, et Mario Kivistik, kui talle «Algernonis» midagi ei meeldi, seda välja ei ütle. Loomulikult tuleb positiivset esile tõsta, aga mingil juhul ei tohiks negatiivset maha vaikida. Ja fakt, et ma «Mardust» viimase paari aasta jooksul üsna sageli kritiseerinud olen, ei takista mul samas tundmast siirast heameelt, kui ajakirja värsket numbrit kioskiletil näen. Ikkagi ainus zhanriajakiri Eestis! Kas on aga erilist mõtet poosil, et Estconi-artikli avaldamine nüüd jube suur zhest oli? Muidugi oleks võinud selle asemel paraartikli avaldada ja muidugi olen ma väga tänulik Mario Kivistikule, et ta Estconi-ülevaate avaldas, igatahes ei arva ma, et see nii ühepoolne oli. Ka «Marduse» number muutus selle artikli tõttu üksjagu huvitavamaks, arvan ma. Teema lõpetuseks seda, et ma ei mõista päris hästi, miks Mario Kivistik kriitikat millegi nina peale viskamiseks nimetab ja seda mingil juhul kuulda ei soovi. Mina enda ja oma tegemiste aadressil küll soovin.
4) Tore, et Mario Kivistik «Algernoni» ja «Marduse» autorite vahel lõhet ei näe. Mina ka ei näe ja ei näe lõhet ka nn internetiseltskonna ja «Marduse»-seltskonna vahel. Tunnistan aga, et astusin rumalast peast Marek Simpsoni poolt ülesseatud demagoogialõksu, kui ta kõnealuses konfliktis enda nime asemele järsku «Marduse»-seltskonna kirjutas. Kuna autorite vahel lõhet pole, siis mõned täpsustused: Märt Laur, mitte Priit Laur ja Karen Orlau, mitte Ormond. Tõik, et ulmeautorid Eestis oma tekste samaaegselt mitmele väljaandele saadavad, on mu meelest igati taunimist väärt. Mujal maailmas kaotaks selline autor ilmselt üsna ruttu igasuguse tõsiseltvõetavuse. Kahjuks pean aga märkima, et sel alal on halba eeskuju näidanud just mitmed «Marduse» põhiautorid. Samuti on siiani üsna suur probleem olnud sellega, et «Mardusele» (ja varasemail aastail teistele Mario Kivistiku poolt toimetatud väljaannetele) kaastöid saates, ei tulnud toimetusest absoluutselt mingit infot selle kohta, kas kaastöö on vastu võetud või tagasi lükatud. Jälle kriitika möödunud aegadel toimunule, aga ma ei näe midagi kurja ega õelat selle väljaütlemises. Tore, et nüüd see poliitika muutub!
5) Lõpetuseks niipalju, et olen rõõmuga nõus Mario Kivistiku, «Marduse», selle autorite ning lugejatega sõbralikult koos eksisteerima, kriitikas veidi reserveeritum olema ning hea tooni raamidest mitte väljuma. Erandi teeksin vaid Marek Simpsoni osas, kellelt ootan endiselt vastust esitatud küsimustele või siis mingit sorti vabandust. Minul vähemalt ei võta vabandamine tükki küljest ja ma teen seda, kui ma emotsioonidest ajendatuna kedagi solvanud või halvustanud olen. Mida mõnikord ikka ette võib tulla. Keegi meist pole täiuslik.
Armsad ulmevõrklased,
kuna mõttevahetus Marek Simpsoni MPS-i ja isiku üle väljus vahepeal hea tooni raamidest ning riivas otsaga Mardust ja mindki, siis pean vajalikuks välja öelda mõned mõtted.
1. Simpsonist ja MPS-ist. Arusaamatu, miks üks sedalaadi lugu nii paksu verd tekitab. Tegu ei ole ju muu, kui lustaka ja (vähemalt minu meelest) vaimuka paroodiaga kõikvõimalike kultusrämpsfilmide (alates Natural Born Killers kuni Batman+all sequels) aadressil. Hambakiristamised selle üle, et määratlus splatter on selle loo puhul ekslik ja süüdistused B-rate filmide jäljendamises väljendavad minu arust küll ilmaasjatut püha tõsimeelsust.
Mis puutub sellesse, et Marek on üks sagedamini Marduses ilmuvaid autoreid, siis teadmiseks, et tegu on Eesti hetkel ühe produktiivsema ulmekirjanikuga, kelle jutte on minu käes pidevalt tubli kümmekond, kuid mis ei ilmu kaugeltki mitte kõik Marduses, sest 1) sellise hulga seast on alati valida just paremad ja eelmistest erinevad (ärgu öeldagu, et Simpson kirjutab ainult ühes võtmes, no way; heaks tõenduseks on seesama MPS, mis tule- ja tõrvasaju esile kutsus, Simpsoni varasemad asjad on minu seire andmetel BAAS-is pälvinud üldiselt positiivse hinnangu); 2) osa lugusid ilmub enne ilmselt omaette kaante vahel kui avaldamisjärg Marduses nendeni jõuaks; ja 3) mitte iga Simpsoni lugu ei pea ma nõnda heaks, et seda reservatsioonideta ilmutada. Ehk kokkuvõttes: normaalne seis, mis on igal kirjastajal/toimetajal loominguliselt aktiivse autoriga. Sellele, kes arvas, et üks autor röövib pidevalt teistelt trükiruumi: ehk on silma hakanud, et Simpsoni jutud on harva pikemad kui 2-3 ajakirjalehekülge? Ja selle teema lõpetuseks: ei mina ega Marek ei tule Algernoni käest küsima, miks on seal ühelt autorilt ainult 1 lugu, mõnelt teiselt tervelt 5. Lapsik norimine jäägu üksikute valitute ajaviiteks.
2. Arvustamisest võrgus. Tänuväärt tegevus, mille resultaatidest on kindlasti huvitatud kõik autorid. Kusjuures pikkus polegi oluline: ka kolmelauseline arvustus võib olla täiesti asjalik juhul, kui see ei koosne fraasidest a la "oli kah" või "täielik pask" nagu vahel olema kipub. Muide, kõige räigemalt kipuvad väljenduma just need, kes ise suurt midagi ei kirjuta, küll aga peavad ennast ilmselt suurteks asjatundjateks ja keda mina olen harjunud nimetama kiibitsejateks. Ja kelle hinnangud piirduvad fraasiga "haisev sitt" millega üks võrklane iseloomustas Stalkeri auhinnanominanti, Lew R. Bergi juttu. Kurb küll, aga zhüriiliikme sedalaadi "hinnang" lihtsalt kahandab vahva auhinna väärtust ja samas stiilis "arvustuste" üle ei peaks ka Ulmeühing ilmselt uhkust tundma.
3. Marduse halvustamine, mis mõne ulmeühinglase juures vahel välja lööb, ei võta küll tükki küljest ära ega sega oma asja ajamast, ent repliigid stiilis "tüüpiline Mardussilik sogamine" jne. mõjuvad siiski solvavalt, seda enam, et Mardus pole Ulmeühingut ega tema tegemisi kordki halva sõnaga maininud, hoopis vastupidi - oleme lahkesti ära ilmutanud need materjalid, mis UÜ poolt meile saadetud ja mitte sellepärast, et selle asemel muud avaldada poleks olnud, vaid vastutuleku mõttes ja selleks, et sama asjaga tegelevad inimesed saaksid edastada infot, mis nende meelest oluline. Paraku jääb mõne tegelase puhul mulje, et Mardust halvustava hoiaku taga on mingi lapsik kade tigedus selle üle, et a) keegi teine ka Eestimaal mingi sarnase projektiga tegeleb ja/või b) et tegeleb nii, nagu mulle ei meeldi. Kui see mulje pole ekslik, siis kurb küll.
Ei vaidle vastu Raul Sulbile selles suhtes, et ajakiri pole viimasel kahel aastal arenenud, aga veidi kohatu on seda praegu nina peale visata. Et plaanis on Mardust uuel aastal põhjalikult muuta, seda teavad nii Raul Sulbi kui Jüri Kallas vahetult minu käest ja pole seda teadmist vist ka vaka all hoidnud. Siinkohal aitäh Jürile, kes uuenevale väljaandele oma kaastööd pakkus; seda võiksid teha teisedki, kellel on, mida pakkuda. Seda enam, et mingit suurt lõhet nn. võrguautorite ja Marduse autorite vahel ma ei näe. Juba praegu on Algernoni tegijatelt Marduses ilmumisjärge ootamas järgmised lood:
Priit Laur - Kimalased 1/99
Maniakkide Tänav - Teoloogiatudengi katse 1/99 (NB! M.T.! Kui lugu "Surm on lahti" veidike ümber töötada ja selle arvutifailina kätte saaks, võiks see vabalt ilmuda Marduses 2/99. Võtke ühendust!)
Karen Ormond - Vamp ja vaskraha 2/99.
NB! Kõik teised, kes soovivad saata oma loomingut Marduses avaldamiseks, saavad seda nüüd muide teha ka e-maili kaudu aadressil: mario.kivistik@eauthors.ee
4. Lõpetuseks. Ma ei jaga Mareki küllap hetkeemotsioonidest ajendatud väidet, et Ulmeühing on eesti ulmet pidurdav ja kaikaid kodaraisse loopiv nähtus. Vastupidi, leian, et nii ulmekirjanduse baas kui ka muud võrguüllitised väärivad igati tunnustust ning suhtun Algernoni-taolisse võrguajakirja soojalt juba sellepärast, et ta on olemas ja kui mulle sealt ka miski ei meeldi, siis ei pea ma vajalikuks tegijatele seda nina peale visata. Vahel jääb mõnedel tegijatel ainult puudu tolerantsusest ja elementaarsest viisakusest, vähem võiks olla sisutut lahmimist ning egotsentrilisust. Ei pea ka Algernoni ega üldse EUÜ võrgumaterjale ning Mardust omavahel konkurentideks, kuna suundumused ja hoiakud ning sellest tulenev materjalivalik on ilmselt piisavalt erinevad. Kuna mõlema lugejaskond siiski teatud määral kattub, teen ainult ühe reservatsiooni: edaspidi palun neil autoritel, kelle mõni lugu kindlalt kokkulepitult Marduses ilmub, seda mitte võrku riputada enne, kui loo ilmumisest Marduses on möödas 3 kuud. Omalt poolt kohustun kõigile lugusid lähetanud autoritele kiirelt teada andma, kas ja millal nende lood ilmuvad. Nüüd, kus ajakirja järgmise aasta maht ja ilmumissagedus on lõplikult paigas, on mul seda hulga hõlpsam teha.
5. Ja päris lõpetuseks üks retsept, millega sm. Gorbatshov ennast kümmekond aastat tagasi põhjalikult naerualuseks tegi aga mis antud ajahetkel ja kontekstis ei tundugi nii kohatu: davaite zhitj druzhno! Eesti suuruses riigikeses ja tõsiste SF/fant/hor-tegijate paratamatult kitsa arvu juures peaks see olema päris kontimööda ülesanne.
Kõigile Algernoni tegijatele ja lugejatele ning ulmeühinglastele edu ning sõbralikku co-eksisteerimist soovides
Mario Kivistik, ikka veel Marduse tegija
| 15.12.1998 |
Viimast korda kulunud teemal |
Marek Simpson |
Tegelikult on sul õigus, Dragofor.
Omalt poolt lõpetan. Kellegi vastu ega peale viha ei kanna. Case closed.
Häid peatseltlähenevaid samuseid...
Nonii, uued tuuled Algernonis. Toeline lugejakirjade oitseng on kaes. Aga teema? No hyva, Simpson pole just parima looga hakkama saanud, on oige, et ta ise sellest (vist) aru ei saa ning tema vaitlusoskus on allapoole arvestust (sorry, kui sind solvasin), aga sellest nyyd nii palju kara teha? Vabandage, ei nae pohjust!!!
| 14.12.1998 |
Küsimuste küsimus |
Marek Simpson |
Ah jaa, unustasin.
Kuule Jüri Kallas, miks sa mu peale nii vihane oled? No kohe eriti vihane, või nii. Palju vihasem kui teised.
Isegi eeldades, et Simpson on allapoole igasugust arvestust kirjutaja, milleks Sul vaieldamatult püha õigus on, kas pole üritamine ja tegemine ometi märkimisväärselt kiiduväärsemad kui tegevusetus ja paigalseismine?
Vaata, ma pean Sind tegelikult toredaks inimeseks ja Su macholikud hüüdlaused (Simpsonile lõuga etc.) pole just eriti kenad. Või mis Sa ise arvad?
Võin käsi südamel tunnistada, et pole kedagi relva ähvardusel või mõnel teisel taolisel viisil "Marduses" lugu avaldamast takistanud. Ma ei usu eriti vägivalda.
Räägi Simpsoniga...
Jyrkalt
Kuna vaidlus loeti lõpetatuks, siis vastan personaalselt vaid konkreetsetele küsimustele.
1) Ma pole üldse Marek Simpsoni peale vihane... ei eriti, ega ilmselt ka mitte vihasem kui teised.
2) Simpson pole (minu meelest) allapoole igasugust arvestust kirjutaja... Eesti esikümnesse mahub Simpson ilusasti sisse... aga «Maailma parim splätter» oli (minu meelest) ikka vilets küll.
3) Mina pidasin ka Marek Simpsonit toredaks inimeseks... «Marduse» õllelauas jättis Marek Simpson mulle üsna meeldiva mulje. «Lõuga sõitmine» oli öeldud rohkem suusoojaks (splätter ju), aga kui see sedavõrd solvavana mõjus, siis olen nõus ka mahapillatud kinda vastu võtma ja satisfaktsiooni pakkuma.
4) Mis puutub kenasse tooni, siis... minu nägemus konfliktist on selline: kirjutas Jyrka negatiivse retsensiooni (sest jutt ei meeldinud ning oli vilets), autor võttis tuld ning valas oma solvumist välja «Algernoni» kirjanurgas ning BAASis iseend arvustades... loomulikult kutsus autor sellega esile teatava elevuse ulmelistis «sf2001»... autorile tundus, et ta hakkab justkui kellelegi alla jääma... seepeale tõi autor välja tobeda demagoogilise võtte ning hakkas ajakirja «Mardus» vastandama wõrgufännidele, et justkui oleks kriitika Simpsoni jutu aadressil tingitud sellest, et seesamune jutt ilmus «Marduses». Võimalik, et ma sain millestki valesti aru, aga selline on minu nägemus asjast.
5) Kas Marek Simpsonile tundub, et paljud fännid on «Marduse» suhtes kriitilised vaid seetõttu, et neid justkui seal ei avaldata? Usun, et see on suur eksiarvamus. Mis puutub minusse, siis on mult seal vähemasti kolm kirjatükki ilmunud ja kui elu annab... siis ilmub veel!
6) Asja kokkuvõtteks: minul on ilmselt tükk aega tõsine tegu, et Marek Simpsoni jutte ilma teatava eelarvamuseta lugeda... kahju... mõni neist juttudest mulle täitsa meeldis.
Jüri Kallas, ehk Jyrka
| 14.12.1998 |
vastus vastusele |
Marek Simpson |
Mõned täpsustused ja mõtted:
1. Jah, ma soovin, et mind BAASis ei arvustataks. Aga seda on vist palju tahetud?
2. Sõna "vastasseis" on ka varem kasutatud. Vaata hoolikamalt.
3. Marek Simpson ei anna Mardust välja. Ausalt. Mario Kivistik annab. Usun, et ta on samuti vastuses sisalduva kriitikaga tutvuda jõudnud ja ehk ka vastab sellele.
Parimat soovides,
Marek Simpson, kellel enam nutuvõru suu ümber pole, Raul Sulbile, kellel nüüd vist on.
Ei tule siit mingit vastust, kuna Marek Simpson pole esinenud sisuliste vastustega minu poolt öeldule, vaid esitab mõtteid ja täpsustusi. Lihtsalt pole millelegi vastata. Niipalju ehk ainult, et ma ju ei väitnudki, et Simpson «Mardust» välja annab, see jutt oli toodud pigem näitena paigalseisva keskpärasuse kohta, milles Simpson internetiseltskonda süüdistas. Ootan muidugi huviga ka Kivistiku vastust esitatud kriitikale. Nutuvõru? Miks? Küll tahaks teada, miks Marek Simpson mu 14. detsembri kirjale vastanud ei ole. Mis minu toodud loetelust kvalifitseerub paigalseisvaks keskpärasuseks? Ootan. -RS
Yks/null tarkade naiste sõbra Edgar Savisaare kahjuks...
Marek Simpsoni terav kriitika ja räiged ütlemised nn internetiseltskonna aadressil lausa kisendavad vastulause järele. Isand Simpsoni valulise reageeringu ilmseks põhjuseks on hävitav hinnang, mis sai osaks ta «Marduses» 4/98 ilmunud jutule «Maailma parim splätter» Ulmekirjanduse Baasis. Iga oma loomingut avaldav autor peaks siiski olema valmis kriitikat kuulma ja mitte esimese teravama hinnangu peale hüsteeriliselt reageerima. Eesti olusid arvestades peaks ulmet kirjutav jutukirjanik lausa õnnelik olema, kui ta looming kuskil äramärkimist leiab. Kindlasti pole pärast seda, kui kriitika on jutu üksmeelselt läbikukkunuks kuulutanud, mõtet võtta sisse poos, et sellisena kogu asi mõeldud oligi. Kui aga tõesti on tegu mingi isikliku küündimatuse ja lolluse etaloni ning kirjandusliku (pigem siis juba ebakirjandusliku) eksperimendiga, siis on Jüri Kallase soov Simpsoni nägu üles lüüa küll igati arusaadav ja põhjendatud. Arvestades just seda, et algupärase ulme niigi nappi avaldamisruumi sellise tahtliku rämpsu peale on raisatud. Ja kuna soov avaldamisruumi raisata lihtsalt uskumatu tundub, on pigem tõenäoline, et autor lootis siiski kohalikku lugejaskonda shokeerida ja oma loo eest rohkelt kiidusõnu pälvida. Kummatigi seda ei juhtunud ja nüüd on Marek Simpson võtnud sisse järgmise poosi, et tema on lilleke ja lugejad-arvustajad, kes tema geniaalset loomingut kritiseerida on julgenud, mingi pasameri. Kahju!
Baasi lugejaile-arvustajaile silte külge kleepida a la elukutselised irisejad on muidugi lihtne, küll aga tahaks teada, kas isand Simpson siis soovibki pigem, et ta lugusid üldse ei arvustataks, kuna peale Ulmekirjanduse Baasi Eestis ulme arvustamiseks suurt kohti pole ja peale Baasi arvustajate pole ka suurt inimesi, kes seda teha viitsiksid ja oskaksid. Ja keda peab Simpson siis lugejateks, kui mitte Baasis kirjutajad, kelle ulmealasele lugemusele Eestis raske võrdset leida on? «Marduse lehekülgedel pole selle ajakirja seitsme ja poole aastase ajaloo jooksul igatahes mingit kirjanduskriitikat kohalike autorite lühiloomingu kohta ju tehtud! Baasi arvustajad, kes antud juhul nüüd Simpsoni loole «ühtesid» ja «kahtesid» andsid, on oma hinnangutes üldiselt väga positiivsed, nii et neid elukutselisteks irisejateks nimetada on küll ebaõiglane. Tõesti nõrgad tekstid saavad sellelt seltskonnalt küll ilma pikema jututa viletsaid hindeid. Selle üle, kas Baasi arvustused on lollid ja küündimatud, saab iga lugemiskunsti valdav inimene ise otsustada.
Räigetest sõnadest ei pääse ka ulmealane meililist sf2001, mis Simpsoni sõnade järgi haiseb nagu iga kitsa ringkonna omavaheline ärplemisareen. Ligi 200 tellijaga listi kitsa ringkonna ärplusareeniks nimetada on küll kergelt kummaline, et mitte öelda tahtlikult eksitav. Pigem on listi näol tegu suurima sihipärase tagasisidet võimaldava ulmealase auditooriumiga Eestis, kus kindlasti ei valitse mingi kitsa kildkonna seisukohtade diktaat, listi tellijaks tulla, oma arvamust avaldada ning vaielda saab igaüks. Tegelikult on käesoleval teemal kirjutatud kirjad üldse hämmastavalt üksmeelsed, enamasti ulmelistis sellist asja ei juhtu.
Minu mäletamist mööda pole nn «Marduse»-seltskonnast ja nn internetiseltskonnast rääkides varem keegi kasutanud sõna «vastasseis». Marek Simpson on esimene. Isiklikult mina olen sel teemal sõna võttes pigem nende seltskondade eraldioleku pärast südant valutanud. Ka Simpson räägib alul vaid eri mätaste otsas olemisest ja eri dimensioonides paiknemisest, kummalegi lõplikku õigust andmata, oma lühikese sõnavõtu jooksul ta miskipärast aga muudab oma seisukohta ning internetiseltskonnast (mille ta kogemata ulmeühinguga segi ajab; isiklikult arvan siiski, et ta peab silmas just nn Baasi-listiseltskonda, mille hulgast ulmeühingu liikmed tühise osa moodustavad, lisaks on ulmeühingus veel inimesi, kel internetiga mingit pistmist pole) saab küündimatu keskpärasuse kogum, mille tegevus valdavalt eesti ulme arengut pärsib, sellele kaikaid kodaraisse loopides. Kõigil noortel ulmekirjutajatel soovitab ta end mitte ulmeühingu lainele sättida, mida iganes see siis ka ei tähenda.
Isiklikult mind huvitab väga, mis internetiseltskonna ja/või ulmeühingu tegemistest eesti ulmele kaigaste kodaraisse loopimiseks kvalifitseerub? Kas Eesti Ulmeühingu kui Eesti esimese ulmefännide organisatsiooni loomine? Või ulmelisti käimapanek, millest, nagu juba öeldud, on kujunenud pea 200 liikmega foorum, suurim auditoorium ulmefännide omavaheliseks suhtlemiseks? Või siis ulmelisti tellijate kokkutuleku organiseerimine, millest sel aastal eesti ulmefännide esimene aastakokkutulek Estcon ’98 välja kasvas? Äkki Eesti ulmeauhinna Stalker väljaandmine? Maailmas unikaalse Ulmekirjanduse Baasi loomine, mis koondab juba rohkem kui 4300 arvustust? Või äkki Eestikeelse ulmekirjanduse bibliograafia koostamise alustamine? Või WWW-s asuva ulmeuudiste ja -juttude ajakirja «Algernon» käimapanek, mis 25 päevaga on kogunud üle 1400 külastuse? Loomulikult pole need kõik eri inimesed, aga muljetavaldav on see number igatahes. Kui suur on «Marduse» tiraazh? 2000? Kas ühe-kahe aasta tegemiste kohta on ülaltoodud loetelu paigalseisev keskpärasus? Kas sellega hakkama saanud inimesed on tühikargajad?
Simpsoni süüdistuste valguses küsiks pigem millega «Marduse»-seltskond hakkama on saanud? Milline on Marek Simpsoni panus eesti ulme arengusse? «Maailma parim splätter»? Või ülbe suhtumine vähegi kriitilisemaid sõnu pillavaisse lugejaisse? OK, ajakiri on käima pandud ja läbi raskuste käimas hoitud, aga kus on sisuline areng? Minu subjektiivse arvamuse järgi lõppes see juba 1996. a suvel. Võib ju kuus korda aastas 36 lehekülge sisulist toimetajakätt nägemata algupäraseid jutte, sajandivanuseid tondilugusid ja paraartikleid välja anda, aga on sellel mingit pistmist eesti ulme arenguga? Kas pole see pigem paigalseisev keskpärasus?
| 11.12.1998 |
Kommentaariks MS-le ja üleüldse |
Andri Riid |
Küsimus polnud mitte niivõrd MS-i võõrkeeleoskuses kui selle kasutamises, s.o. lugemuses. Probleem lühidalt selles, et seni kuni Eesti ulmeautorite jutud jutustavad ümber b-kategooria filmide stsenaariume või seilavad rohkelttõlgitud Bradbury-Asimovi kiiluvees, ei saa mingist arengust juttugi olla, kui siis vaid rekursiivsest.
Vastupidise, s.o. suure lugemuse tõestamiseks pakun BAASis tegutsemist, kasvõi selle näitamiseks, milline see õige kriitika olla võiks.
Kolmandaks - ükski kiidusõna Algernoni aadressil ei saa liigne olla. Soovin pikka iga!
Pean silmas juttude jagamist konkreetselt horror/sf/fantasy ning vägagi näen selles kasutegurit ja nimelt orienteerumist hõlbustavat. Pealegi annaks see ehk objektiivsemaid arvustusi? Käesolevagagi on meil võimalus tõdeda, et horrorjutu peale juhuslikult eksinud sf-lugejad leiavad, et...hmm... vale jutt kuidagi... ja yldse ei meeldi. Selge see, et vale jutt, sest eeldati ehk midagi muud?
Selles suhtes on sf-lugude enamikku eksinud fantasy ja horror siiski vaeslapsestaatuses, sest lugeja on paratamatult enam kosmoseulmele orienteeritud. Pealegi - inimene ju ei loe valimatult sfi, fantasit ja horrorit ja ei hinda neid samade mõõdupuude järgi. Mina näiteks, palun end vabandada, ei viitsi kyll ylearu järjest sf-i lugeda, sest oman kroonilist allergiat kosmosebutafooriaga garneeritud kauboilugude vastu. Ja palun alandlikult end kui vähemust mitte ahistada ;) ning teeviidad juba alguses pysti panna, sest loodame vast kõik, et Algernoni lugusid yha enam lisandub?
Hetkel, kui lugusid on ca 15, ei ole hullu, heidan pilgu peale ja uurin iseseisvalt, mis valdkonnaga tegu. 150 loo puhul läheks fantasy ja horrori väljasõelumine äärmiselt kurnavaks, eriti kui autorite nimed on (veel) piisavalt vähetuntud, et mitte iseenesest zhanrivihjet anda.
Võib ju öelda, et ei loe, mis valdkonnast lugu on, peaasi, et on hea ja et kui sedaviisi sunniviisiliselt satun paljulubava algusega sf-loo peale, võin niiviisi silmaringi arendada. Mitte, et mul midagi arenemise vastu oleks, aga suvalistes suundades stiihiline arenemine on ka paras kaos.
PS: Toetan (ilmselt) isand Sanderi ettepanekut hea tava kehtestamise suhtes ning pyyan edaspidi seda ka ise järgida, mitte hetkeemotsioonidest juhinduda ;)
Toimetuselt: Sinu võit. Sildid tulevad. Varu(ge) veidi kannatust. -RS
| 10.12.1998 |
... |
Marek Simpson |
Külastasin hiljuti ulmealast meililisti (mis ta number ka iganes oli) ja avastasin oma siiraks üllatuseks, et minu tagasihoidliku isiku teemadel on üsna palju sõna võetud.
Siinkohal soovin pisut kõnealuse arutelu koha pealt sõna võtta.
Miks siin?
Esiteks soovin toimetusele rõõmu valmistada, siingi eeldatavalt pisut elavamat sõnaliikumist tekitades, ja teiseks (vabandust) haiseb eelpoolmainitud meililist suuresti nagu iga kitsa ringkonna omavaheline ärplemisareen.
Nüüd siis asjast.
Mitmete persoonide kahtlustele enese võõrkeelteoskuse kohta vastan, et valdan eesti, inglise, soome ja vene keelt nii kõnes kui kirjas. Hetkel täiendan end hispaania keeles ja plaanin selles teatud tasemeni jõuda ca poole aasta jooksul.
Süüdistustele, et ma ei taluvat lugejate kriitikat, vastan, et talun ikka küll, kuid ei pea enamust BAASI kirjutajatest mitte lugejateks vaid elukutselisteks irisejateks. Selle seltskonna kriitika on tõesti mõnevõrra talumatu, kuna lollus ja keskpärasus ajavad lihtsalt masenduse peale.
Omaette huvitav teema on nn. Marduse seltskonna ja internetiseltskonna vastaseis, kusjuures mina ei julgeks sugugi väita, et üks pool teisest vähem või enam ülbe on.
Paraku näime me paiknevat absoluutselt erinevates dimensioonides ja vaatame ulmele erinevate mätaste otsast. Kahtlen sügavalt, et kummalgi poolel absoluutselt õigus on või siis üks täielikult eksib. Vaevalt.
Nutuvõru kohta oma suu ümber ei oska kah midagi mõistlikku kosta. Üldiselt tühikargajate kriitika mind ei kõiguta. Kas peaks?
Kellegi meilija (Kallas?) soov Simpsoni nägu üles lüüa on üldiselt muidugi huvitav, kuid ärplemise eest elus punkte ei anta. Või on selle ähvarduse taga ka mees peidus? Vaevalt!
Kokkuvõtteks tahan kahjuks tunnistada, et pean seda nn. internetiseltskonda, vabandust ulmeühingut, küündimatu keskpärasuse kogumiks, mille tegevus vähemalt selle valdavas osas pigem ulme arengule Eestis kaikaid kodarasse loobib kui kasu toob.
Kõigil noortel ulmekirjutajatel soovitan ma siinkohal soojalt end MITTE ulmeühingu lainele sättida vaid paigalseisvast keskpärasusest üle olla.
Parimat soovides ja nii edasi...
Nõustun täielikult eelöeldud positiivsega "Algernoni" suhtes. Oma vähesed kommentaarid postitasin kohe pärast väljakuulutamist sf2001-te, sest need olid hetke tähtsusega ning ei vajanud püsivamat jäädvustamist. Küll aga tahaks nõustuda I. Harglaga. Heaks tavaks võiks kujuneda, et iseenda loomingut ei arvustata-kommenteerita, vähemasti loo arvustuste rubriigis mitte. Kui mõni lugu vajab mingit selgitust, siis on seda otstarbekas teha loo algul miski eessõna vormis. Reageerimine kriitikale on tore asi, aga igaühel on igaühe loost õigus aru saada just oma soovi kohaselt ning edasine autoripoolne selgitustöö ja lugejate moosimine on minu meelest selgelt üleliigne. Nagu öeldud, jutt peab rääkima enda eest ning hea jutu üks tunnus ongi, et ta jätab mitu tõlgendamisvõimalust fantaasiat evivale lugejale.
Suruks kah sedaviisi ametlikus korras käppa! Et tore ja hästi tehtud ja tõepoolest yleval (millessemamittekuidagiuskudaeitahtnud) ;)
Ettepanek om selline tiba spetsiifiline: lugude lisandudes saaks neid ehk äkitsi kuidagi zchaanri järgi jagada? Mis sest, et suhteline ja subjektiivne, las ollagi, et (mitu teid on? 2?3?) paar inimest otsustab ja asi mutt. Arvustustes ju yldjuhul zhanrivihjet ei anta, lihtsalt räägitakse maast ja ilmast. Või et autor ise lisab lipiku juurde, mis kategooriasse arvab enda jutu kuuluvat? Las siis tulla neid "allegoorilis-absurdiline tumeda fantastika piirimail ekslev teaduslik ulme" ja muid sääraseid määratlusi.
Toimetuselt: Nõustuks pigem tarkade naiste, vaeste pensionäride, Mait Metsamaa, Eve Fingi ja kõigi teiste tublide eestimaalaste sõbra Edgar Savisaarega, et siltide kleepimise aeg võiks meil nagu ümber saada:) Täitsa tõsiselt. Kohe kuidagi ei näe ma sellel zhanrimääratluste lisamisel mingit kasutegurit. No misse annab? Kiituse eest aga tänud! -RS
| 04.12.1998 |
... |
Indrek Hargla |
Kontraarvamus esimesele kirjutajale, et ise küll ei näe põhjust kuju ja sisu üle irisemiseks. Mo meelest tegemist ikka päris professionaalse teostusega ja sisu on suurelt osalt ka lugejate enda teha. Veel mainiks, et saidi tegijail on Tartust hea soovitada teistel raamatupoodidesse minna, neid seal ju mittu tükki, üks etem kui teine. Tallinnas ja muudes linnades ju korralikke raamatupoode veel pole. Aga postimüügikataloogi pole ikkagi mõtet siia teha.
Mis näiteks puutub juttude arvustamisse, siis arvan autoreil ehk ei pruugiks ise oma loomingu kohta sääl sõna võtta (vt. juhtum "Hapra õnnega") Las ikka jutt ise räägib enda eest. Kui jääb segaseks, eks siis kehvasti kirjutet ja tagantjärele pole mõtet enam lugeja tähelepanu "õigetele radadele" suunata. Niiviisi peaks autor ilmutama kõigepäält jutu ja siis oma kommentaarid, mis vist natuke naljakas. Igaljuhul Algernoni tegijaile palju kiitusi, mind isiklikult tõi see ajakiri ulmekirjanduse lugemisse tagasi.
Toimetuselt: Raamatukaupluste osas tuleb tõesti väikese uhkusega nõustuda, et Tartus on üldmulje miskipärast vingem kui Tallinnas, kuigi mõne konkreetse nurga alt on pilt pealinnaga võrreldes siin ikka üsna nutune. Siiski ei sobiks ka Tallinna rahval viriseda, kuna neilgi on raamatupoodides kondamise võimalus täiesti olemas. Samuti on enamikus Eesti linnakestest vastav pood või lett olemas, tõeliselt problemaatiline võib asi olla aga väikestes asulates ja päris maal. Seal elavatele inimestele ei oska tõesti midagi paremat soovitada, kui Eesti Ajakirjade Kirjastuse «Raamat Postiga» kataloogi ja Kirjastuse Varrak «Kogu Pere Raamatuklubi» ajakirja. -RS
Ehk pole ma õiges kohas, kuid siiski... Tahaksin tänada kõiki, kes mu loo MAAILMA PARIM SPLÄTTER BAASis maatasa tegid. Teiepoolne reageering oli täpselt selline, nagu ma lootsin. Oli jah halb lugu. Aga see pidigi nii olema. Selline sõnum siis...
Toimetuselt: Jah, Marek, oled küll õiges kohas! «Algernoni» toimetus oleks väga rõõmus, kui meie kirjarubriigist kujuneks midagi seinalehe või foorumi laadset, kus ükskõik mille ulmesse puutuva kohta arvamust avaldada. Loomulikult võib seda teha ka ulmelistis sf2001, aga miks mitte siingi. Endiselt ootame aga lugejate arvamusi meie ajakirja kohta. Ja veel, Marek, mul on väga hää meel, et Sa (ja loodetavasti teisedki tegelased «Marduse»-pundist) võrgus tegutsevate ulmefännide toimetamisi jälgid. -RS
Tänuväärt üritus! Eks kuju ja sisu kallal võiks ju iriseda, aga ei näe põhjust, sest asi ju suht uus ja alternatiivi hetkel niikuinii pole.
Raamatute rubriigis võiks olla uudistoodete sisututvustus või mõningaid lõike neist. Samuti oleks hea, kui saaks hiljem neid ka postimüügi liinis siitsamast tellida.
Tegijatele veel niipalju, et pange üks tasemel kirjaniku üllitis siia jaokaupa ülesse, siis oleks ka sedasorti huvi rahuldet. Veel võiks ju pakkuda raffale sellist võimalust, et kirjutatakse jupp juttu valmis ja siis kes tahab see kirjutab järje ning toimetus siis valib parema ja lisab juurde ja jällegi samamoodi edasi.
Jätku jõudu edasiseks toimetamiseks.
Toimetuselt: No ei tule «Algernonist» postimüügikataloogi! Selleks on siiski spetsiaalsed saidid, raamatuklubid ja ajakirjad olemas. Ja ei tule just sellepärast, et «Algernon» on oma olemuselt fanzine, st, et keegi meist ei saa selle tegemise eest palka, kõik seisab nö puhtal entusiasmil. Raamatute postimüügi üritus vajaks aga palgalist personali: kirjastuste ja raamatukaupmeestega suhtlejaid, raamatute pakkijat, raamatupidajat jne. Lisaks mingeid lepinguid Eesti Postiga. Ja nii edasi. Nii et jääme oma soovides ja soovitustes edaspidi ikka kahe jalaga maa peale. Eks? Ja infoajastu laiskvorstid! Külastage raamatupoode! Uskuge mind, see on mõnus tegevus! Kõik muud ettepanekud ära registreeritud, eks me vaata, kas neist midagi realiseerub. Ja aitäh heade soovide eest! -RS
[ Lugejakirjad: november 1998 ]
|
