|
Jah, fantasy on üks ulmekirjanduse alaliik, teised on science fiction ja horror!
Jah, «Algernon» avaldab ka fantasyjutte... enam veel, on seda varemgi teinud. Et seega võib oma käsikirja teele saata -- küsimuse mõte oli ju selles? Avaleheküljel on link «Kaastööde vormistamine», see oleks ka kasulik ennem läbi lugeda... ning eraldi märgiks ära, et kui tekst on kusagil varem ilmunud, siis tuleks ka sellest toimetust teavitada. Isegi siis, kui on ilmunud mingis varasemas redaktsioonis!
| 29.11.2001 |
fantasy |
üks fantasi viljelejatest |
Ühesõnaga nagu ma aru olen saanud on Fantasy ulme alla kuuluv "kirjandus-liik". Ja et Algernonis võib publitseerida ka selliseid kirjateoseid, millel puudub seos ufokeste, kosmonautide, psühholoogiaga jmt.?
Kasutajatunnus on puhtalt Andri rida... kui Sul pole kasutajatunnust, siis ei saa Sa ka midagi BAASis arvustada, on see siis seal olemas, või pole mitte.
Tekstide lisamine BAASi ja Bibliograafiasse?
BAASi olen pannud asju ka ilma neid füüsiliselt käes hoidmata... ning kui kellelgi on mõne autori arvustamisega kiire, siis võib alati personaalselt mulle kirjutada ning märku anda. Meiliaadress pole mul kunagi salastatud olnud.
Bibliograafiasse kannan ma aga sisse vaid ühikuid, mis mul füüsiliselt käes on olnud. Teosed, mille ulmelisus vaieldav, need teosed olen ma ka eelnevalt läbi lugenud.
Ning kindlasti ei maksa kõige selle juures ära unustada, et neid asju saab tehtud muude tegemiste kõrvalt, hobi korras.
BAASi küsimustega on ilmselt kõige targem pöörduda Andri poole.
Nii BAAS kui eesti ulmekirjanduse bibliograafia ei taha nagu hoida tempot ajaga: mitmete kirjanike puhul ei õnnestu (BAASIS) arvustada uusi jutte, kuna neid pole. Miks? Ja lisada kah ei saa, kuna BAAS ei ava tüki aja jooksul kasutajatunnust.
Ei osanud mujale oma soovi postitada...
Sooviksin osta "Meremaa triloogia" kõik 4 raamatut. Ursula Le Quin oli vist autor.
> Orlaust pole nii ammu midagi kuulda olnud, kuna valmimas on romaan...
Justjust. Sadistpäkapikkude seiklustest! ;))
Tegelikult, mingist kogumikust käisid yksvahe kõlakad?
> Elagu naisulme igal juhul.
Põrgusse naiste roosamanna
läila on mulle kõik see kraam
Enam sa pole mu sõbranna
kus on mu VEF ja mootorratta raam
Singer Vinger, "Igaühes midagi on"
;)
| 27.11.2001 |
sex and city |
patella |
Jutt käib, et Orlaust pole nii ammu midagi kuulda olnud, kuna valmimas on romaan... oskab keegi kommenteerida? Elagu naisulme igal juhul.
Soovitan soojalt George R. R. Martini "The Song of Ice and Fire" saagat (seni ilmunud kolm osa). Ja hoiduda Terry Brooksist!
| 26.11.2001 |
The Recommended Fantasy Author List |
Jüri Kallas |
Ilmselt kõik juba teavad, aga kes siiski ei tea... on wõrgus selline The Recommended Fantasy Author List, mis sobib igale algajale (kui ka mitte niiväga algajale) fantasyhuvilisele teejuhiks autorite ning nende (ajuti) üsna lõputute sarjade maailmas. Eriliseks väärtuseks peaksin kommentaaride teatavat tagasihoidlikust ja püüdu objektiivsusele. Samas aga ei maksa eriti tõsiselt võtta selles soovitusnimekirjas olevaid fakte teoste ilmumisaegade kohta... eksimine kümnekonna aasta piires on üsna tavaline.
Alusataks lõpust -- Lloyd Alexanderi romaanid ongi lastekirjandus.
Moorcock ilmselt plaanis samuti, et ta tegelased oleksid võikad ja eemaletõukavad... täpset põhjust ma küll ei tea, aga mulle isiklikult ongi Moorcock sümpaatne seetõttu, et nimetab asju nende õigete nimedega. On ju nii, et sageli saavad nn. kangelased hakkama asjadega, mida iga normaalne inimene peab vähemasti taunimisväärseks, kui mitte suisa kuritegelikuks. Moorcockiga on aga nõnda, et tema kangelased on juba teose alguses alla jäänud Saatusele ja Ettemääratusele... ka pole nad omi «kangelastegusid» tehes eriti õnnelikud...
Ilmselt ongi meie lugemiselamuste ja lemmikute vahe selles, et mulle meeldivad sünged, painavad ja ajuti suisa eemaletõukavad teosed. Kahjuks on suur osa kommertslikult edukamat (ning seetõttu ka laiemalt levinud) fantasykirjandust sellised lihtsamapoolsed eskapistlikud muinasjutud neile, kes pole enam lapsed, kuid pole veel ka täiskasvanud (vaba parafraas Robert Louis Stevensonist). Ilmselt ei meeldi Sulle ka Stephen R. Donaldson ja Tanith Lee?
Viimase aja üks huvitavamaid elamusi oli aga Elizabeth Mooni triloogia «The Deed of Paksennarion», aga ka seda on kritiseeritud liigse sünguse eest. Neile, kes slaavi keeli ei loe, oleks see Elizabeth Mooni triloogia ehk kõige adekvaatsemaks võrdlusmaterjaliks Andrzej Sapkowski ja eriti Feliks W. Kresi fantasysaagade võlust aimu saamiseks. Midagi neid kolme autorit tõesti seob... mingist plagiaadist ei saa aga juttu ollagi, sest kõik kolm autorit on endi tekstid paraktiliselt samaaegselt kirjutanud.
Mis puutub Richard A. Knaaki romaani «Dutchman», siis ka see on selline üsna morbiidne töötlus Lendava Hollandlase teemadel, elurõõmu selles küll oli, aga...
| 26.11.2001 |
Re: Sportlik huvi |
mina jälle |
Dutchmanist kuulsin ma muideks esimest korda. Eks ma siis proovi siis see taðmänn endal võimalikult vara silme ette võtta. Mis aga mulle ei meeldinud Moorcocki raamatuid lugedes, oli see, et ta ei teinud oma loodud tegelasi kaasahaaravaks. Peategelased olid tal liig võikad (vabandan väljendi pärast), et neid raamatu peategelase rolli võtta. Mitte et peategelane peab alati hea olema aga... mulle lihtsalt ei meeldinud tema karakteride ülesehitus ja ka ta loodud maailm, kus "seiklejad" elasid, polnud see fantasi mida ma ootasin. Ja Lloyd Alexander kirjutab lihtsalt lihtsakoeliselt, ei saa kuidagi eripäraseid jooni välja tuua ta tekstidest (või see ongi originaalne, et ta kirjutab nii lihtsalt? vahepealt undus isegi, et tegemist on lastejuttudega.)
Oligi siis see, mida ma kartsin... hea fantasy on AD&D, või midagi sinna kanti.
Tunnistan ausalt, et ma pole ridagi R. A. Salvatore'i lugenud. See pole nüüd ärplemine, ega ärapanemine, ega ka mitte enda harimatuse demonstratsioon. Lihtsalt pole tekkinud tahtmist teda lugeda. Põhjus lihtne -- minu jaoks mõjub tähekombinatsioon AD&D nagu pidalitõbise kelluke tervele inimesele. Palun seda mitte kuidagi isiklikult võtta, aga nii on.
Margaret Weis võib ju küll olla parim autor, kes nendest TSR'i ühismaailmadest kirjutab, kuid võrdlus fantasyga üldiselt paneb asjad paika -- tegu on lihtsalt tugeva professionaaliga, kelle loomingul puudub vähimgi võlu ja sära... vähemasti minu jaoks!
Loomulikult on kirjanduse meeldivus/mittemeeldivus enamjaolt puhtalt maitseküsimus ning antud juhul räägin ma siiski enda maitsest. Ka ei saa öelda, et seotus TSR'i ja AD&D'ga autorile igavesest ajast igavesti rasvase kriipsu peale tõmbaks -- Richard A. Knaaki «Dutchman» oli vägagi sümpaatne romaan... tõsi, see ei kuulunud küll mingisse ühismaailma ning polnud ka vist traditsiooniline fantasy.
Igatahes praeguse seisuga ei mõjunud Alexanderi ja Moorcocki vastane sõnavõtt veenvalt... samas ei mõju ka minu vastulause (mis õieti seda ju pole) samuti veenvalt, sest Salvatore on mul lugemata. Tõttöelda on mu teed juba R. A. Salvatore romaanidega ristunud... eks tõstan siis lugemisjärjekorras ettepoole.
| 25.11.2001 |
Re: Sportlik huvi |
Kriitiliselt suhtuja |
Raske öelda millist korralikku fantasit Eesti keeles on kirjutatud. Need mis on ilmunud kirjastus Fantaasia all, pole just kõige paremad. Poul Anderson, tema "südasuvine torm" on pooleli, nii et tema kohta täpselt ei julge hinnangut anda. Aga sellised vanad tegijad, kes on esinenud ajaloo romaanide nime all, on üle prahi A.C.Doyle "Söör Nigel" ja Skomantase "Teutoonide vang". Head fantasit olen lugenud ainult inglisekeeles, kuid kahjuks pole ükski tõlkija võtnud nende "traansleitimist" ette - võibolla liig keeruline sõnavara? R.A.Salvatore näiteks on üks parematest Forgotten Realmsi sarjas ilmunud kirjanikest. Pole küll mingit suurem asi spetsialist, kuid halval, loetaval, normaalsel, heal ning nauditaval kirjandusel teen siiski vahet.
Eespool kirjutati, et Lloyd Alexander ning Michael Moorcock «ei vea taset välja» ning jätavad fantasyist halva mulje...
Vaat tekkiski selline sportlik huvi, et millised autorid siis need õiged on? Et millised raamatud «veaksid taseme välja» ning jätaksid fantasyist hea mulje?
Täitsa tõsiselt huvitab, muide...
Soovin omalt poolt edu Raulile alkoholismi edendamises ja muude "tarkade asjade" ajamises ning avaldan samas lootust, et ta tõesti oma lubadusest tulevikus kinni peab, ehk siis iialgi enam võrgumeedias sõna ei võta, sest seekordne ülesastumine väljub täielikult isegi autori niigi lõtvade normide piiridest ja solvab valimatult kõiki. Ma ei tahaks küll solvata, aga erilisele küpsusastmele taoline kiri ei viita. Ja kommentaariks
võimalike kirja tagamaade kohta: mida külvad, seda lõikad.
väga vabandan, et tekitasin nii suure "kisma" ja nii ja naa. Ei tahtnud kedagi solvata, vaid lihtsalt anda alternatiivi Algernoni, kuhu mõned saaksid ka oma kommentaare panna ning innustada noor-amatöör-algajaid-sulehoidjaid kommenteerimast. Aga paistab, et mu plaan ei läind läbi ja sain hoopiski pähe oma nö. reklaami eest.
Vabandust Indrek Hargla. Ma ei ole sust halval arvamusel, arvan väga hästi, eriti raamatust Baiita needus, kuna see on iseenesest fantasi-romaan ja just sellise zanri viljelejat ongi meie kallil Eestil rohkem vaja.
Kõik need tõlkejutud me raamatupoodide riiuleil (Lloyd Alexandri ning Michael Moorcocki teoseid silmas pidades) ei vea taset välja ning jätavad fantasist halva mulje.
Seega kiitus Inzile (hargla) ja innustust teistele. Kirjutage ja arenege:) Eesti vajab andekaid sulehoidjaid.
Nonii!
1) Kõik, mida kirjutavad "keegi Indrek:)" ja hr M. Kass on õige!
2) Iseenesest naersin ennast katki, kui veel üsna hiljutise ajani teatud õigekirjareegleid mittetundev ehk -tunnistav hr M. Kass hakkas asja kohta sõna võtma...
3) Aga pikemat sapist sõnavõttu ei tule, kuna olen viimase pooleteistkuu jooksul mõistnud, et mõttetu _võrgumöla_ ja "ulmehuviliste kokkutulekute" peale kulutatud aja jooksul saab sitaks rohkem tarku asju aetud ja oma isiklikud emotsioonid saab kordi edukamalt ja vaimset tervist vähemkahjustavalt uputada sodi sisse, mis meeldivas seltskonnas kõrist alla läheb. Paraku paljud olulised inimesed (ja nii mõnigi konkreetne hing sealhulgas) pole seda veel taibanud... Nojah, võõras mure, nagu öeldakse!
Nii, et vähem internetti ja vähem möla. On kõigil parem. Aga lugejad-"kriitikud" on muidugi lollid, elu on seda õpetanud. Nii et olen juba mõnda aega Marek Simpsoni juhitud mõttelise paadi nooremtüürimees. Ja minu toimetatud/koostatud/kirjutatud raamatuid/tekste palun võimaluse korral mitte "arvustada", jällegi on kõigil parem.
Raul,
kes hetkel just eksis oma vastkehtestatud korra vastu, aga lubab, et enam nii ei tee! Sii juu 'n te nekst sentshri.
Ainus arvestatav point selle saidi juures on mõnede noorte tegijate püüdlus inglise keeles kirjutada. Kahtlemata leiab nii suurema lugejaskonna. Aint et esialgu ei ole veel nagu sellele lugejaskonnale midagi pakkuda. Ja interpunktsioon on pigem eesti kui inglise oma neis näidetes. Püüan ka Algernonis hoiduda lootusetute juhtumite puhul arvamust avaldamast. (T6si, on m6ned head lood, mille puhul olen autoriga erakirjavahetuses m6tteid vahetanud ja pole viitsinud arvamust vormistada). Aga viidatud leheküljel ei olnud midagi arvustamistväärivat. Nii et s6na "kirjanik" kasutamine on nende autorite puhul äärmiselt ennatlik.
| 20.11.2001 |
Lp. noorkirjanik(ud): |
CQB |
Kirjutamine, teadagi, on tore & tänuväärne tegevus. Kirjutatu soovijatega jagamine samuti.
Noh, võib-olla oli 'ma ei tea, mis sorti tegelase Indreku' arvamus oma otsekohesuses karmivõitu. Aga --
-- kulla noored fantastid --
elementaarsete õigekirjareeglite õppimise & loetava lauseehituse harjutamise asemel ei kõlba, tõesti lihtsalt ei kõlba kriitiku peale karjuma hakata. Liiati kui ise omale kriitiku kaela kutsusite.
| 20.11.2001 |
vastukaja |
jälle mina... ohh õud |
seda mida ma mõtlen tundmise all, ei piirdu sellega et nimi peaks olema tuntud mõnel raamatuletil. Nimi ei tee veel tundmaks isikut. Arvan ma... avaldasin arvamust ja loodan, et mu arvamusest saadi aru. tänan tähelepanu eest.
üks rohelistest noorkirjanikest
| 20.11.2001 |
vastukaja... |
üks teine lugeja |
Ei tahaks kyll kritiseerida eelkõnelejat kuid imho peax Indrek Hargla nimi tuttav olema enamusele eesti ulmehuvilistele... või kui tõesti leidub mõni kellni see nimi ei ole veel jõudnud siis soovitax kylastada mõnda raamatupoodi või kasutada oma lemmik otsingumootorit... tõsiselt muide
| 20.11.2001 |
vastukaja egorikkale Indrekule |
üks fantasi lugejatest |
Vaidleksin vastu Indrekule, kes omaarust edukalt näis kritiseerivat sealseid noor kirjanikke. Ma küll ei tea mis sorti tegelane sa oled INDREK, kuid milleks on siis kriitika? Kriitika parandab kirjanikkku kui sa seda tead?! Kriitikud otsivad vigu, aga sina ajad siin lihtsalt sellsit juttu nagu oleksid maailma naba. Kritiseeri, aga mitte siin! Kui sulle midagi loo juures ei meeldi, siis kirjuta seda, too viga välja... seal saad ju iga loo all kommenteeria ja punkte panna... NO PANE SIIS!! otsi mõni tõeliselt s*** lugu üles ja siis pane 1 punkt ning põhjenda. Ja kui selle kuu jutukesi lugeda mis ALGERNONIS on, siis võib vabalt nimetada add's olevaid jutukesi paremateks (ma muidugi ei pea seal kõiki lugusid silmas. tõsi see on et seal leidub sellseid kes lihtsalt omaarust kirjutavad lõpp vaimukaid tektse, millel puudub mõte, kuid nii mõnelgi on pärl seal sees-....)
Seal add's pole külastada midagi. Ja täiesti mõttetu siin reklaami teha. Et Neti selle "Kirjanduse" rubriiki arvab, näikse vist tõendavat, et wõrgus sünnib kõike teha... Tähendab, ma kunagi kiikasin seda kohta, ja see, mis seal oli, oli nii hale, et isegi naerma ei ajanud. No vanasti sodisid tunni ajal vihikusse ja näitasid pinginaabrile - ja sinna see asi jäi. Aga internet millegipärast suretab enesekriitika. Ei tea miks? Igatahes natukenegi võiks enne järgi mõelda, kui sodi üles riputatakse; kui seda (enda meelest) kavalalt Algernonis reklaamitakse ja kui
ahastavalt andevaba paari lause taha kirjutatajkse, "minu melest on see jutt üks mu parimaid ja voltz arvap ka niii."
Enne kui ei sünni elementaarset enesekriitikat, pole võimalik neid jubinaid seal kritiseerida. aga ausalt öeldes ei suuda ma hästi ette kujutada seda upsakust ja arrogantsust, mis selliseid asju sunnib üles riputama.
Jürka, sa pidid olema pilves/purjus...
Liisi esitas oma abipakkumise ja sina oled sellest kuulnud...
Võrreldes preagusi noori fantasi viljelejaid selle ulmekeskkonnaga mis siin on, olete teie kõvasti ees.. kahjuks:( või õnneks? Ma muidugi ei tea neid suuremaid fantasitegijaid siin eestimaal kes kirjutaksid midagi asist, kuid 6-8 kirjanikku elab ikka lingil:
http://www.art.tartu.ee/~lemmit/add/
kuna seal tõepoolest pole väga tugevate kirjanike kui sellistega, siis ehk siinsed targemad kriitikud võtaksid teekonna ette, et külastada neid lühijutte, mis seal ripuvad?
> Pakkusin ju ennast appi?
Olin vist pilves/purjus, või pole ma Su abipakkumist näinud... aga kui pakkumine jõusse on jäänud, siis ära hädalda, kui järgmise «Algernoni» tõlkejutuga Sind kiusama hakkan.
| 19.11.2001 |
Re:Re:Must Kass |
Veiko |
Kuid ilma ideede paberile panemiseta pole ju võimalik ka teada saada, kui head nad siis lõpuks ka on. Muidugi võib öelda, et kõik ideed on vanad ja "pole midagi uut siin päikese all". Aga kas me saaksime rääkida enam fantasy`kirjandusest pärast Tolkieni, Le Guini ja Zelaznyt? Pole peale neid nagu asja enam kordagi uue külje alt valgustatud. Kuidas suhtuda sellisel juhul sellesama Hargla "Baiita needusesse"? Kas kulunud ideesse? Kas iga vana asi on ka halb? Fantasy`kirjandus tegelebki ju "vanade asjadega", kuidas suhtuda sellisel juhul kogu kirjandusharusse?
Ideed on väga harva uued, alati on kuskil juba olnud midagi sarnast, eriti kirjanduses. Ei saa lähtuda kirjandusele selliselt seisukohalt, et kõik, mis juba olnud, on jama. Platoni järgi on ideed jäävad, muutumatud ja igavesed. Seega ei ole vahet, kus ideed on varem ilmnenud, tähtis on see, mis juhtub nendega präegu. Ja sellepärast jään ma oma seisukoha juurde, et ideedesalv võiks ikkagi olla. Muidugi on siin määrav sõna öelda Algernoni toimetusel.
Alustan vabandusest, et loen igasugust tõlkekirjandust eeskätt professionaalse kretinismi seisukohalt ;)
Seekordse loo tõlkija Sander Vahter, keda mul pole au tunda, väärib igati tunnustust raske ylesande eduka vabatahtliku lahendamise eest & tundub täiesti lootustandva nähtusena eesti ulmetõlkimise-põllul. Ometi vajab ka esmaklassiline tõlge Kurja Keeletoimetajat -- ehkki ma ei ole lugenud algtexti ega, Jumal paraku, isegi mitte kuigi tuttav Lovecrafti stiiliga, leidsin 'Ulthari kassidest' paar kohta, mis kohe kindlasti kohendamist vajaxid.
Pakkusin ju ennast appi?
Või peax tõlkelugude juures samuti olema arvustamise-võimalus?
Jätkaks siis sarkasmiga - on üks väga vana õpetussõna: pange oma mõtted paberile ja te näete, kui vähe teil neid on... Paljad ideed maksavad ehk vaid teaduses-tehnikas, ja ka seal tuleb need korralikult kirja panna, et patent vormistada :-) Ka ulmekirjandus on kirjandus ja seega loeb teostus vägagi palju. Loodetavasti arusaadava näitena: Asimov oli küll suurepärane teaduse popularisaator, aga üldse mitte nii suurepärane kirjanik. Ei usu, et algajatel kirjutajatel ideedest puudus oleks - ainult et enne kirjutama hakkamist tuleks ehk mõned sajad raamatud läbi lugeda, siis märkaks ise ka, et need ideed ei ole just uued. Ja hakkaks ehk mõtlema, millisest vaatenurgast sellele vanale tuttavale ideele veel pole lähenetud... Ulmest rääkides tasuks jälle meenutada Niveni ütlemist: keskpärane kirjanik mõtleb välja auto, hea kirjanik liiklusummiku. Et siis: kolme tiiva ja viie jalaga draakon on ehk midagi uudset, aga jutu saab vaid sellest, mille poolest siukese eluka küttimine traditsioonilisest erineb. Olen paari viimase aastaga lugenud ehk mõnikümmend ulmeraamatut (pole eriti aega, eksole). Päris mitmed neist meeldisid mulle, kuigi neis ei olnud erilisi "originaalseid ideid", ainult mõnus teostus, usutavad inimsuhted. Mis vahet, mitu jalga või pead võõrelu esindajatel parajasti on või millisesse sajandisse ajarändurid sel korral sattusid? Ja tuleb meelde vaid kaks suht originaalset ideed. Vinge'il oli miski päris huvitav kihiline universum. Ja Besheril oli võrguinterfeisiks mööda keha liikuv ja kuju muutev tätoveering. Aga et lugu tekiks, kirjutas ta muidugi sellest, mis saab, kui sellise interfeisi kallale viirus lasta. Nii et pigem kuluks algajatele ära pisut kirjandusteadust: kompositsiooni, stiilitaju, sõnastusoskust jne kui salv "uute" ideeraasukestega.
| 10.11.2001 |
Re: Mustale Kassile |
Veiko |
Tegelikult on ju mõte ideeraasudest hea, ning ei saa aru sellest sarkasmist, mida Must Kass ilmutab; vaevalt et to jutuvabrik on niivõrd loetav ja külastatav lehekülg kui Algernon ning mis moodi on see seotud ulmega? Tolles Vabrikus võib ilmuda tõesti see tedents, et ideed jäävad teostusetta. Kui Algernon omaks oma ideedesalve, oleks võib-olla juttude tootlikus ja omapärasus(originaalsus) isegi suurem. Kuid muidugi tekivad siin probleemid autoriõigustega; ideede kirjutajad-andjad loobuvad oma autoriõigustest automaatselt, kirjutades ideedesalve.
Mind see küll ei rahulda :)
Mind küll lohutab.
Taivo Rist kirjutas:
«Minu meelest on "Algernon" tõsiselt ämbrisse astunud, kui panid selle jutu laborisse ja mitte varamusse. See on ka arvustustest näha: enamik neist kiidab.»
Kuigi on korduvalt öeldud, et millisel alusel miski tekst kuhugi läheb, näib probleem siiski aktuaalne olevat...
Toimetus ei püüa aimata, et milline tekst võiks menukaks saada, et siis võimalik menuk Laborisse suunata. Ei! Toimetus vaeb teksti põhimõttel, et kas on valmis, või mitte. Segane probleem muidugi, sest millal on tekst valmis? Aga kolm-neli üsnagi erinevat inimest peaksid suutma siiski mingi otsuseni jõuda... ja on ka jõudnud. Mõnikord vaieldes, mõnikord üksmeelselt. Teadmiseks Belialsi&Hargla «Paroodiate» austajatele, et Laborisse sattus jutt siiski teatava vaidluse järel... ehk see lohutab?
| 05.11.2001 |
Vabrik |
Kristjan Sander |
http://www.vabrik.ee/jutuvabrik/ ikka.
Nii kavalate mõtetega, nagu yofol, võib pöörduda ka näiteks http://vabrik.ee/jutuvabrik/
Ilmselt on õigus pigem neil, kes ütlevad, et (teostuseta) ideed maksavad viis senti pang...
| 05.11.2001 |
Ideeraasud |
yofo |
Lugedes selle kuu juttu - Kolumbuse lapsed, siis tekkis mõte, et võiks üles seada sellise nurga, kus inimesed saaksid pakkuda välja häid ideid. See nurk oleks nendele, kellel hea fantaasia, aga realiseerimisoskusest/tahtest jääb puudu. Ideed võiks siis saada realiseeritud kogenumate autorite poolt. Tundub, et aeg ajalt püütakse oma üpis häid mõtteid paberile vägistada (Kolumbuse lapsed näiteks). Muidugi kui on soov ikka ise hakkama, saada, siis miks mitte. Aga võib olla kõigil ei olegi sellist soovi. Ja oleks ju kena lugeda juttu, mille süzee autor sa oled ja millega sa ise kunagi maha poleks saanud.
| 02.11.2001 |
Lastekirjandus |
Tarts |
Nojah, kui päris aus olla ja lasta minul valida, et kas mina (juhul kui ma kirjutaksin) tahaksin olla Eesti uuema kirjanduse kontekstis lahterdatud laste- v6i nö. päriskirjanduse hulka, siis valiksin ma 100 kindlusega lastekirjanduse.
| 02.11.2001 |
lastekirjandus |
a schneider |
see hargla-värk. noh, see on ilmselt loomulik, et kuhugi ulmet klassifitseeritakse, kuhu klassika kummardajad vaadata ei taha. ma ei usu, et sellest tasub probleemi teha, kuna alati leidub seltskond inimesi, kes ennast mingi tunnuse alusel soovivad pidada paremaks kui teised -- see, et nad aluseks võtavad aastakümneid või -sadu tunnustust saanud kirjanduse, see ei ütle midagi nende endi kvaliteedi kohta. kõlab loogiliselt.
Tänases (02.11) ETV hommikutelevisioonis tutvustati Hargla "Pan Grpowski 9 juhtumit", mida üldiselt päris tublisti kiideti ja soovitati. Sümptomaatiline on aga see, et tutvustajaks oli Tartu Linnaraamatukogu LASTEkirjanduse osakonna juhataja Ädu Neemre. Räägiti, et raamatus on koos ulme, põnevus ja õudus ning Eesti selline kirjandus on heal Euroopa tasemel. Vastates küsimusele, kuivõrd selline meelelahutuskirjandus PÄRISkirjanduse mõõdu välja annab, sõnas Neemre, et klassikaline kriitika sellise asjaga loomulikult ei tegele, ent kuna kogu maailmas on kirjandus kastidesse jagatud, ei saa meiegi halvemad olla. Kuigi selline kirjandus on loomulikult natuke kommertslik, peab ka sellist kirjandust Neemre arvates olema.
| 01.11.2001 |
Tühikutest. |
Kristjan Rätsep |
Tühikuid hakkasin kasutama pärast Kristjan Sanderi vastavasisulist lugejakirja.Pean häbiga tunnistama, et ei olnud varem vastavast keelereeglist teadlik.Tagantjärele tänud härra Sanderile!P.S.Parandaksin ka oma varasemad Baasi arvustused ära, ent puhttehnilistelt põhjustel näib see üpris raske olevat.
[ Lugejakirjad: oktoober 2001 ]
|
