|
Lgp. Kristjan Rätsep,
Hankige omale elektronpostikonto või kasutage olemasolevat (kuid salastatut?) selleks et oma BAASi alased avaldused edaspidi otse minu aadressile saata, selle asemel et nendega regulaarselt Algernoni kirjaveerus esineda.
Tänan juba ette.
> Gertrude Athertonil on täna 144. SÜNNIPÄEV.
Oi. See on nii huvitav temaatika jälle..
Kuidas zombidega on? Neil on synnipäev nagu teistel? Ja siis kui nad kääpast välja ronisid on taassynni-aastapäev?
Aga vampiirid?!
Kas lohedel loetakse synnipäeva alates munemise või munast koorumise hetkest?
Fööniksitel lisandub nii synni kui surmaastapäevadele järjekorranumber. Samamoodi india ulmekirjanikele ja neile eurooplastele, kes reinkarnatsiooni usuvad.
Tehisintellektidel jälle ei ole yldse synni ega surmapäevi vaid mõõdetakse uptaimi viimasest boodist..
Kõik need erandjuhud tuleks ilmtingimata Andrile edastada, et ta need BAAS-is arvesse võtaks.
Oli sellest ju siin juttu (nagu Sa isegi mainisid)... ning minu arvates on praegune variant parem. Pealegi, kus on öeldud, et surnul sünnipäeva ei tohiks olla? Enam veel, mul on isegi elavate puhul kombeks sünnipäevalauas öelda toostiks: «Kadunuke oli lahke loomuga!»
PS: Aga räägiks parem asjast! Millal Sa hakkad (see käib ka Velbu kohta) kasutama tühikut punkti, koma ja semikooloni järel? Usu mind, Su kirjad ja arvustused muutuvad kohe hulga mõnusamateks. Sama käib ka tegelikult kod. Musta Kassi kohta – suur mees juba, oleks aeg ka suured algustähed ära õppida.
| 30.10.2001 |
Surnud on üles tõusnud! |
Kristjan Rätsep |
Hiljuti üllatas mind siiralt jutt elavate inimeste sünniaastapäevadest.Nüüd selgub, et juba 1948-ndal aastal meie seast lahkunud Gertrude Athertonil on täna 144. SÜNNIPÄEV.Mis tähendab, et vahe Elavate Maa ja Surnute Valla vahel on kaotatud ning Baas valitseb kõige üle.Ilusat uut epohhi inimkonna ajaloos!
CQB kirjutas:
«Ammux see oli, kui terve sf2001 yht prominentset liiget synniaastapäeva puhul õnnitles. Kallis kadunuke võttis õnnesoovid tänuga vastu & on loodetavasti tänini hea tervise juures...»
Jah, kadunuke oli tõesti hea tervisega, sedavõrd hea, et pistis listist jooksu, et õnnitlejad teda enam kätte ei saaks. Need, kel sünniaastapäeva polnud, need jäid ammulisui järele vaatama... MOTT!
Asi selles, et koolnu puhul võib ka rahuga sünnipäevast rääkida IMHO. Sünniaastapäev on kantseliit.
| 24.10.2001 |
re: synni(aasta)päevadest |
CQB |
Kristjan, ära muretse. BAASi synni(aasta)päevakalender vist lihtsalt ei tee elavate & surnute vahel vahet.
Ammux see oli, kui terve sf2001 yht prominentset liiget synniaastapäeva puhul õnnitles. Kallis kadunuke võttis õnnesoovid tänuga vastu & on loodetavasti tänini hea tervise juures . . .
Jätkus jah viitsimist põhjalikult asja uurida! Kui sulle pakub lõbu seoseid luua, siis mulle pakub lõbu neid sealt välja otsida. Paneb nagu natuke tähelepanelikkust ja lugemisvõimet ka proovile.
Kirjandusteadus on muidugi kõikvõimas! Autobiograafikud ja psühhoanalüütikud lähenevad autori isikule ja sellele, mida ta mille all mõtles, aga kirjandusteadus on mõnes mõttes täiesti eraldiseisev. Vaatleb lihtsalt teksti. Teksti analüüs. Aga kui sa uusi ja sügavamaid mõtteid leidma hakkasid, siis on analüüsi eesmärk ju täidetud!
Kas jääb viimaseks analüüsiks või mitte, seda ei tea kunagi. Meeles mõlkus veel mõnda autorit ette võtta, aga takistab kurb tõsiasi - neil pole, mida analüüsida. Ühesõnaga kui mind asi ei haara, siis ei tuleks sellest ka midagi.
Tõlgendusviga oli jah sees. Aga tore, et leidsid! Ma juba kartisn, et mis siis kyll saab, kui sa ise ei valdagi seda temaatikat mida ma sulle omistada pyydsin. Siis oleks kirjandusteadus mitte kõikvõimas, vaid naeruväärne!
Edu edaspidiseks!
| 24.10.2001 |
re: Sinilaid |
Must Kass |
nimetatud teos on peaaegu loetav ainult tänu toimetaja Jaakko Hallase üleinimlikele pingutustele...
| 23.10.2001 |
Põrguorhideed |
Sära |
No kes siis Eesti horrori "klassikut" ei tea! Kultusmainega grand old man Sinilaid!
| 23.10.2001 |
Põrguorhideed |
b |
Keegi sellist raamatut nagu Põrguorhideed teab?Oli päris hea lugeda.
Vaatasin just üle Algernoni varaseimaid numbreid ja neis mulle enimmeeldinud lugusid. Peab ütlema, et parimad lood jäävad siiski minevikku. Aeg, mil ühe numbri kohta tuli hunnikus häid lugusid(minu hinnangu järgi), on möödas; loodan, et mitte pöördumatult. Juba ammu pole Algernoni ridadel avaldanud enda lugusid Kren Orlau, Wõrokas ja need teised lühikeste, heade ja naljakate lugude meistrid. Kahju!
| 21.10.2001 |
Sünni(aasta)päevadest |
Kristjan Rätsep |
On nagu veider mainida Ulmekirjanduse BAASis elavate kirjanike(näit. Ursula K. Le Guin) SÜNNIAASTAPÄEVADEST, mis nagu õigupoolest surnud inimese sünnipäeva mainivad.
Amazon.com annab päringutele "strugatski" ja "strugatsky" kokku vastu 10 raamatut. Iseasi palju neist reaalselt kätte saab.
Mis tõlkimata asjadesse puutub, siis minule näiteks meeldis "Vtoroje nashestvie marsijan". Või siis "Ponedelnik natshinajetsa v subbotu".
| 16.10.2001 |
Strugatskid |
Hal X |
Vabandan, kui antud teema juhtumisi käsitlemist on leidnud. Tahtsin siinsetelt gurudelt küsida, et kas vennakseid Strugatskeid on ka välismaa keeltesse tõlgitud ja et kas nad on ka ülemaailmselt tuntud.
Teine küsimus on selline, et kas peale teada tuntud eesti keelde tõlgitud raamatute on ka teisi, mis on head ja tasuvad lugimist.
Olin mõnevõrra üllatunud, et kellelgi jätkus viitsimist mu kirjutisi nii põhjalikult analüüsida. Artikel oli igati magus lugemine ja see sunnib mind sügavalt kummardama nii Orcuse kui ka kõikvõimsa kirjandusteaduse ees.
Enamik väljatoodust oli põhimõtteliselt kõikide nüansside maakeelne esitus. Mõjus nagu kardinataguse idee-konservpurgi-riiuli paljastamine. Üllatuslik oli see, et mõningates kohtades läks analüüs palju sügavamale, kui ma ise olin üldse mõelda jõudnud. See pani mind kirjandusteadust tõsiselt pelgama. Kindlasti on see võimeline andma adekvaatset ülevaadet ka autorist, seejuures mind isiklikult tundmata.
Asjast. Artikel meeldis väga. Leidsin mõningaid seoseid, kust ma ise polnud märganud edasi mõelda.
Aga teeksin meelsasti ühe tõlgendusparanduse. Kirjutad, et "Unenägude jumala" vahelõigud püüavad kirjeldada seda tõelist reaalsust. Õige. Aga see ei ole koht, kus puudub igasugune iha (kui Lacani juurde jääda). Vastupidi, see ongi IHA! Rutiiniks tardunud iha. Lacan nimetab seda Reaalseks. Meie reaalsuses on ihad, fantaasiad ja muud naudinguprintsiibid lahjendatud. Reaalne on puhas naudingu valdkond. Ja see, mida meie nimetame reaalsuseks, on Reaalsega võrreldes fantaasia. Siit ka see ümberpööratus.
Kuid vaevalt juttude kardinatagune lihtsale lugejale huvi pakub. Rohkem nagu analüütikute pärusmaa.
Igal juhul suured tänud asjaliku ettevõtmise eest. Loodetavasti ei jää see sul viimaseks.
Kui kaua võtab loo vormistamine selliseks,et seda saaks Algernoni üles panna.Enda oma saatsin,aga pole üles pandud.!?¤
Andri - mõte on igati asjalik, anna ainult aega atra seada.
Eva - praegu kirjutasin selle lühikese sünopsise mina, ja tagantjärele. Heameelega jätaks selle edaspidi ("Fantaasia" raamatute puhul) sinu hooleks. Põhimõtteliselt aga tahaks tutvustuse hoida siiski lühida, raamatu ilmumise kohta avaldame heameelega info "Publikatsioonide" rubriigis (ja kuhu ja kuidas sobiks kaanepilt, peab veel mõtlema).
PS - pikemad tutvustused võiksid arvatavasti olla hoopis artiklina vormistatud (?)
Sisus pole viga midagi,loen Mardust 8-eluaastast peale ning sisu on samahea.Lihtsalt ajakiri oli kuidagi mugavam.
Andrile: mis siin ikka kiva loopida, kui Algernon niisuguseid asju avaldada sooviks, saadaksin need kasvõi otsekohe. Lugejahuvi ilmselt oleks.
Kas siis raamatupoest on väga keeruline hankida? Või on probleem sisus?
Keegi sellepärast ei kirjuta,sest võib-olla ideed on,aga paberile(ekraanile) on raske kirja panna.Ma arvan,etEestis leidub kõvasti kirjutajaid.
PS:Mulle meeldis Mardusrohkem,kui ta ajakiri oli ning oli kõikidest kioskitest saadaval.
Ma mõtlen, et kui Uudiskirjanduse rubriigi abiga tahetakse midagi müüa, siis võiks seal lisaks katkele raamatust olla ka miski sissejuhatus, kes autor on, millest raamat on ja mis kontekstist antud katkend pärineb. Lisaks kaanepilt (et lugeja raamatut poes ära tunneks!) ning orienteeruv hind. See kivi langeb antud juhul pigem kirjastaja kui Algernoni kapsaaeda. Tänud.
Miks mulle tundub, et Hr Kristjan Sander soovitas väga põlglikult kellegil oma ilmselgelt mõttetu loometegevus lõpetada?
:)
| 04.10.2001 |
tyhjast kohast |
Kristjan Sander |
Teatud isik võiks teatud asjadest endale lõpuks hakata aru andma... Elu on karm, kuid samas ebaõiglane ning vahel _tuleb_ vastu võtta teatud liiki otsuseid, ükskõik, kui ebameeldiv see esmapilgul ka ei oleks. Lõpuks on kõigil parem.
| 04.10.2001 |
Marupõnev ;) |
Mart |
Selline tyhjus on teinekord täitsa vahva... Sunnib mujalt meelelahtust otsima ja nii avastadki muu maailma huvitavaid autoreid.
Kui isiklikult midagi head leian siis luban et panen lingi ka teistele üles. Jõudu ja jaksu kõigile!
| 03.10.2001 |
Tühjus... |
Veiko |
Miks keegi midagi ei kirjuta? Kuhu on kadunud jutud? Ma saan aru, et suvel on raske täit leheveerge, aga sügisel, kui kõik aktiveerub? See pole mitte etteheide toimetusele, vaid üleskutse autoritele.
[ Lugejakirjad: september 2001 ]
|
