| 29.09.2001 |
Uus raamat lemmikkirjanikult? |
Kristjan Rätsep |
Oleks põnev teada, millist järgmist Howardi-kogumikku hr. Jüri Kallas oma järelsõnaga toetada kavatseb.Kas "Varju rahvast", "Solomon Kane,i" või mõnd kolmandat?P.S.Vabandan siiralt, kui tänavusel Estconil vastav info kahe kõrva vahele jäi.
| 25.09.2001 |
re: Täielik või valitud «Conan»? |
Jüri Kallas |
Robert E. Howard avaldas oma elu jooksul 17 teksti barbar Conanist.
Neli teksti lükati tagasi või jäi käsikirja:
* «The God in the Bowl» («Space Science Fiction» 1952; september)
* «The Black Stranger» («Fantasy Magazine» 1953; märts)
* «The Frost-Giant's Daughter» («Fantasy Fiction» 1953; august; ek. «Pakasehiiglase tütar»; «Horisont» 1996; nr. 3)
* «The Vale of Lost Women» («Magazine of Horror» 1967; kevad)
Pärast Howardi surma on need kõik ilmunud, kuid kuipalju seal Howardit on, seda keegi ei tea ... isegi väidetavasti autentse Conani välja andnud Donald Granti kirjastus kohitses lugudest välja kogu rassismi.
Lähtusin nende kolme kogu koostamisel põhimõttest, et ühtede (st. kolme köite) kaante vahele saaks kogu ajakirjas «Weird Tales» ilmunud (kanooniline) Conan. Robert E. Howardi autorsus ülejäänu suhtes on üsna vaieldav, sest Glenn Lord (autori agent) varjab kiivalt, et kui palju neist asjadest tegelikult valmis oli. Minule jätsid need tekstid siiski üsna lõpetamata mulje.
Tegelikult pidi iga Conani köite lõpus järelsõna olema, aga mitmetel põhjustel läks pisut teisiti... eks püüan seda siis järgmise Howardi kogu järelsõnas pisut heastada.
| 25.09.2001 |
veelkord III MS'st |
trebla |
Eelkõige Kristjan Sanderile ja ka mõttekaaslastele - III maailmasõda on justament Maailma Sõda. Riike lugemata. Trans-natsionaalsete Investorite ja Huvigruppide sõda üle riikide ja rahvaste peade. See ei tarvitse üldse olla üleüldine "Lööma_mõlema _Rusikaga" koos kangelastegude ja üleüldise hävinguga. Pigem midagi Maffiasõja ja Külma sõja sarnast.
Aga Maailma hetke olukord tuletab mulle rohkem meelde kirjeldusi ühe(tse)st totaalkontrolliga ühiskonnast ja kambast teisitimõtlejatest.
| 20.09.2001 |
lumehiiglane |
Indrek |
"The Frost-Giants daughter" on ju BAASis sees küll...aga ilmumisaasta järgi (1953) võib kahtlustada,kas Robert ikka ise selle valmimisel väga aktiivselt osales.Võibolla oligi Elmatari ideeks,et ühtede kaante vahele saada 100 Howardi enda poolt kirjutet tekstid?
Olen sattunud lugema soomlase Markku Sadelehto poolt koostatud sword and sorcery-antoloogiat , kus muuhulgas leidus Howardi Conani-teemaline lyhiromaan "The Black Stranger".Baasist sellist ei leidunud ,Fugitist samuti mitte.Tösi kyll,eessönas mainib Sadelehto , et kuna lugu lykati tagasi , jäi ta pikaks ajaks seisma ja avaldati alles pärast Howardi surma.Samuti olevat L.Sprague De Camp selle ymber kirjutanud ja avaldanud nime all "The Treasure of Tranicos",mis omakorda on Baasis olemas,kuigi autoriks on märgitud Howard.Loo syndmused algavad vahetult pärast kogumiku "Conan ja Punane Kants" avalugu "Teisel pool Musta Jöge".Conan madistab piktide,mereröövlite ja deemonitega.Vöidab,nagu ikka.
"Algernoni" ja BAASi igapäevase lugejana palun sul panna lünk ka nendesse sõnavahedesse, kus on ka kirjavahemärk. Seega "...(muide,ka Ulmekirjanduse Baasi andmed on analoogsed).Siis aga selgus,et..." asemel "...(muide, ka Ulmekirjanduse Baasi andmed on analoogsed). Siis aga selgus, et...".
Sügava lugupidamisega,
Kristjan Sander
| 19.09.2001 |
Täielik või valitud "Conan"? |
Kristjan Rätsep |
Teatavasti ilmus kirjastuselt "Elmatar" aastatel 1999-2000 Robert E. Howardi kolmeosaline "Conani"-kogumikesari.Pidasin seda siiani Howardi Conani-lugude TÄIELIKUKS koguks(muide,ka Ulmekirjanduse Baasi andmed on analoogsed).Siis aga selgus,et "Horisondis" 3/1996 ilmus Urmas Alase tõlkes TÄIESTI TUNDMATU Conani-lugu pealkirjaga "Pakasehiiglase tütar".Paadunud Howardi-fännina tunnen suurt huvi,kuidas selle "Tempus Fugiti" koguga ikka on,mis on sealt välja jäänud,mis mitte?
Muuseas, subj. teemal liigub lõputuseni igasuguseid linnalegende. Et mitte lasta ennast segadusse ajada, tasub vaadata näiteks siia:
http://www.sacred-texts.com/index.htm
| 17.09.2001 |
III ms |
schneider |
tõenäoliselt tuleb lühiajaline selleteemaline buum küll, iseasi, mis suunas arenevad asjad maailma poliitikas -- viimane määrab, kas selle teema hääbumise kirjanduses (mitte ainult SFis) või muutumise reaalsuseks, milles vaevalt, et jääb kohta heroilisusele. ajades nostradamuse rida, mida on teinud ka kohalik ajakirjandus, pöördub maailm ja arusaam sõdadest üldse pea peale, kõik see, mis praegu on, muudab nägu või kaob üldse -- karta on, et ka sõjajanune SF tõmbab reaalsuse ees tagasi ja LR Berg hakkab siis... sõjakroonikuks... realistiks... võib-olla pärast sõda polegi teda enam olemas.
| 17.09.2001 |
Re: III maailmasõda |
Kristjan Sander |
Ah, jätke juba see III ms hüsteeria... Lugege kokku, mitu riiki I ja II ms-s osales, kui palju sõdureid neist mõlemal poolel osa võttis jne. Nende kõrval on iga USA - Afganistaani konflikt regionaalne, nagu seda oli omal ajal ka NSVLi Afganistaani-kampaania. Bergi taolisi kirjatsurasid on ka igal ajastul olnud.
| 17.09.2001 |
III maailmasõda |
Veiko |
SF on sellest palju kirjutanud, nüüd on see siis lõpuks käes. Huvitav märkida, et näiteks SF kirjanduses hakati sõda pärast Teist ilmasõda kujutama kui tülgastavat ja jälki asja. Aeg kulus ja koos sellega ka iganenud käsitlus sõjast. Inimestel sai kõrini juttudest pahadest sõjaväelastest ja headest ning rahuarmastavatest teadlastest. Tekkisid uued põlvkonnad ulmekirjanike, kes muuhulgas hakkasid ka sõda teise vaatenurga all kujutama (meil näiteks L.Berg). Sõda sai nüüd heroilise image`i ja inimesed (vähemalt SFis) ei suhtunud sellesse enam nii põlastavalt. Kõigil oli juba villand patsifistlikest teostest. Kui ma ise püüdsin umbes pool aastat tagasi siia ühte III maailmasõja teemalist lugu saata, öelti läbi lillede, et kedagi selline vaatenurk enam ei huvita. Nüüd oleks huvitav teada, kuhu jooksevad järgmised arengud SFis seoses rahvusvaheliste sündmustega. Kas jälle patsifismimanu?
Mõni aeg tagasi sai teavitatud siinset tegijaskonda Algernonis avaldatud loo põhjal tehtud filmist. Filmi pealkiri Tänuvõti Kalevipoja loo põhjal Meeletus. Film on käinud ka juba näitamisel.
Arvustused: http://www.sirp.ee/2001/24.08.01/Film/film1-3.html, http://www.vooremaa.ee/arhiiv/vooremaa_25_08_2001.html#11
Kodusaidist saab ka midagi tõmmata: http://www.kodu.ee/~wzombie/sitahotell/
Nüüd siis olen uue loo otsingul. Andke agu...
Oma kirjaga soovisin juhtida teema üle arutlejate tähelepanu seigale, tallinlaseks sündimine või olemine ei varusta inimest automaatselt hea soome keele oskusega. Isegi igapäevane Soome televisiooni jälgimine ei ole minu meelest lugemiskeele omandamiseks piisav. Olen sündinud ja kasvanud Tallinnas, elanud lõuna- ja kesk-Soomes ja julgen väita, et hea keeleoskus ei tule iseenesest. Tõsi, räägin, loen ja kirjutan soome keeles pea vabalt, kuid olen sellega ka ligi kümme aastat iga päev süvendatult tegelenud. Kui Marti huvitab, siis olen nõus lühidalt ära seletama need peamised põhjused, mis soome keeles kirjutatud kirjandusliku teksti täielise nautimise raskeks teevad. Seda muidugi eravestluses, sest ei ole vist ilus Algernoni kirjanurka niivõrd mitte-ulmelise probleemistikuga koormata.
| 05.09.2001 |
Soome veelkord |
Mart |
Hee! Kirjutasin oma kirja ära ning siis märkasin Hr Lõhmuse meiliaadressi.
Tundub siiski, et Hr Lõhmusel ei ole endal soome keelega probleeme.
Seega tõmban oma eelmise kirja viimase lõigu maha.
Sry spämmi pärast.
Ei saa hästi aru Hr Lõhmuse kirja mõttest.
Kui minu eeldus, et tallinnlased oskavad paremini soome keelt kui tartlased, solvas Hr Lõhmust - siis ma vabandan.
Minu eesmärk ei olnud tartlasi halvustada.
Kuid minu subjektiivse arvamuse kohaselt on tartlased ebasoodsamas seisus soome keele õppimisel sest:
1) nad ei näe nii lihtsalt (vähemalt varem ei näinud) soome televisiooni
2) neil ei ole olnud niivõrd palju kokkupuuteid või soodumusi kokkupuudeteks soomlastega kui tallinnlastel
3) minu teada ei ole soome keel olnud tartu keskkoolide õppekavas
jne.
Hr Lõhmuse tõdemus, et tal on raske leida motiivi naabermaa keele õppimiseks kuna seal elab liiga vähe inimesi mulle meeldib. Sellisest tõdemusest õhkab meeldivat suletust ja ignorantsust. Mida üks õige eesti mees vajabki.
Otselingid tulevadki (olid kohe plaanis), aga lihtsalt pole jõudnud... pisut kannatust.
...ehk siis kasutajaliidesest. Üks tegelane spämmis just meid oma resümeega, kus oli kirjas: "Languages/Tools: ... Delphi, Win32 SDK, ADO, BDE, DLL, OOP, GUI ..." Aga muidugi mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin küsida, et kas sinna juttude päisesse ei tasuks panna ka linki BAASi otse vastavale teosele? Aga põhimõtteliselt oli see päise idee sellisena väga kena.
Rahu ainult rahu!
Rubriik «Kõva sõna» on mõeldud eelkõige muudes väljaannetes ilmunud «pärlite» jäädvustamiseks... kindlasti pole rubriigi eesmärk kellegi muttatrampimine (nagu siinsamas juba kartlikult läbi lillede on arvatud). Rubriigi eesmärgiks on siiski väärikate (viltu)ütlemiste põlistamine, kus põhirõhk on öeldul, aga mitte ütleja isikul... kuigi isik saab ikka kah mainitud, sest autoriõigust me küll rikkuda ei soovi.
Lähim eeskuju oleks «Eesti Ekspressis» (täpsemalt «Areenis») ilmuv rubriik «Räägitakse».
| 02.09.2001 |
kiitus jah |
Katariina |
Varamu-labor jaotus ja Uudiskirjanduse rubriik on iseäranis lahedad uuendused!
"Kõva sõna" eesmärk tekitas minuski uudishimu. Kui senise põhjal oletada, kas sinna platseeruvad "Marduse koolkonna" ja "Algernoni koolkonna" dialoogid vms provokatiivsed materjalid? ;)
Jõudu soovides,
Katz
uus kuu, mehed, uus algus. äkki on seekord vähem loba ja rohkem lugemist?
Idee teha kaks rubriiki, kujuteldavast filtrist mõlemale poole jäävate teoste jaoks on nii lihtsalt geniaalne kui ka geniaalselt lihtne. See lahendab muuseas ka probleemi arvustuste funktsioonist -- nüüd peaks kõigil, minul kaasaarvatud :) , selge olema, et Jutulaboris ilmunud tykke ei tasu ning pole ka soovitav võtta sama mõõdupuuga, nagu Jutuvaramus ilmunut. Seega peaks üldjuhul olema Jutulabori arvustused sellised juhatavas stiilis ning ei saa enam süüdistada autorit publiku schokeerimises üldise kirjaoskuse varjukülgede demonstreerimise teel, sest kergesti schokeeruval publikul ei tohiks Jutulaborisse eriti nagu asja olla. Ning last but no least, elukutselistele grafomaanidele on nüüd toimetusel võimalik kenasti ja viisakalt teatud märguanne anda, riputades nende tykid Laborisse Varamu asemel üles.
| 02.09.2001 |
Kiitus |
A.T. Saul |
Väeti kiitus ei maksa midagi, nagu ütleb rahvatarkus, ent sellegipoolest: "Algernoni" uus välimus ja ülesehitus on paremad, kui eelmine, samuti on tervitatav jutulabori filtri (kui mõttetu nähtuse võrgu võimaluste juures) kaotamine.
Tänud minult toimetusele, kui tagasihoidlikult tavalugejalt.
Arvata, nagu võiks iga pealinlane himu tulles takistusteta põhjanaabrite kirjandusellu sukelduda, on pehmelt öeldes naiivne. Soome keel ei ole ülesehituselt sugugi kergem kui meie emakeel ning selle äraõppimiseks on vaja päris kõvasti tööd teha. Ja minu kogemus näitab, et enamik tallinlasi ei oska korralikku soome keelt isegi igapäevase suhtluse tasemel, mistõttu ilukirjanduse nautimiseks vajaliku keeleoskusega inimeste arv on sealkandis kindlasti oluliselt pisem kui üldiselt arvatakse. Küsimus ei ole siis niivõrd selles, et tartlased on kehvemas seisus kui tallinlased, vaid pigem selles et, naabrid või mitte, viie miljoni inimese poolt räägitava keele õppimiseks on lihtsalt pagana raske motiivi leida. Sillä lailla.
Tervitan muudatusi Algernoni ülesehituses ja poliitikas ning loodan siiralt, et viljad õite pea valmivad.
Samas jäi arusaamatuks, mis otstarbeks on moodustatud rubriik "Kõva sõna".
[ Lugejakirjad: august 2001 ]
|
