|
baas tõepoolest jukerdab, ka minul. suvi pole veel läbi saanud... krt
Ma arvan et k6ik teavad HPL-i stiili aga peamine on teada saada MILLAL TA LETTIDELE JõUAB!!!
| 21.08.2002 |
HPL |
Kristjan Rätsep |
See pidi olema Ctulhu-juttude kogu. Horror, mitte fantasy. Niipalju on Estconist meelde jäänud.
| 19.08.2002 |
Re: Tuleb HPL |
Paavo |
Suurepärane uudis, ehk keegi valgustab mind ka detailidega, mida ootata! Olen kahjuks inffi kõrvust lasknud.
Ometigi on tõsi, et HPLi kogumik kirjastuse Fantaasia väljaandel ilmub. Selle kohta jagati eelinfot nii Estconil kui ka ulmelistis sf2001 e-maili vormis levivas siinkirjutaja poolt kokku pandavas ulmeuudiste paketis «Terrafan».
Kust sa seda inffi võtad Jackal? Jyrka pole juba mitu kuud siia oma nägu näidand!
| 19.08.2002 |
BAASi kasutajaks registreerumine |
Andri Riid |
Täiesti vale foorum, aga lisan selgituseks, et juhul kui teid pole nädala või pikema aja jooksul BAASi kasutajaks registreeritud, on kõige tõenäolisemalt asi selles, et teie valitud pseudonüüm (aga miks peaks pseudonüümi kasutama) ei järgi formaati eesnimi perekonnanimi. Sellekohane nõue on registreerimislehel selgesti kirjas, kes peaks lugemist õpetama?
| 19.08.2002 |
lahelugemine |
mart |
meeldiv näha, et palavus ei ole jahutanud vaidlusindu lugejakirjade rubriigis :)
päikest,
m.
Kuule jyri r22gi sellest uuest HPL-i kogumikust mis pidi tulema...
BAASis ei ole automaatset registreerimist, registreerimise teeb Andri käsitsi ja nähtavasti pole ta seda saanud teha.
| 18.08.2002 |
|
Ursula Schneider |
Baas jukerdab, ootan juba pikalt oma kasutajatunnuse registreerimist. Ulmel on IT-ga probleeme vist.
| 15.08.2002 |
Ulme-Nipernaadi |
Paavo |
Lugupeetud lugejahärrad, palun harige mind! Teatud põhjustel on mul vaja leida mõni ulme(fantasy või horror)raamat, mille teemaks on meeste-naiste suhted(ee...erootilisel liinil). Täpsemalt "tavaline, naiste jaoks hall, mees(st. nohik, ütleme) saab üleöö (tegijaks st.) naistemeheks". Mulle lööb ainult pähe Earl Godwin'i "Daddy", aga kas laia lugejakogemusega seltsilised leiavad veel midagi?
> "Varamus" ilmunud jutte "Algernonis" toimetuse vaidlusele mittekuuluva, igavese ja püha seisukoha järgi siin arvustada ei tohi. See tõmbaks "Varamus" ilmunud juttudele liiga suurt tähelepanu, ning "Laboris" ilmunud harjutusetüüde ei loetaks ega kommenteeritaks enam.
Ma tahaks teada, kust selline põhjendus Varamus arvustamisvõimalusele pärineb. Mina toimetuse liikmena igatahes kuulen seda esimest korda.
> Sestap on mitmed kirjutajad üritanud saada oma teksti just "Laborisse", sest enamasti tühjana seisvat "Varamut" eriti tähele ei panda.
Sa võiks teada anda, kes need "mitmed kirjutajad" on, kellel selline mure. Nii palju kui mina tean, ei vasta tema väide sellisena tõele, pigem just katsuvad autorid oma L-V piiri peal olevaid lugusid kohendada, et need ikka Varamus avaldataks. Ses osas toimetus neid ka kõigiti julgustab.
Varamut pannakse tähele, seda näitavad arvustused BAASis. Varamu "Algernonis" arvustamatus tuleneb vähemalt minu meelest otseselt sellest, et ei ole mõtet BAASi dubleerida.
> Oma endisaegse tasemele suudaks Algernon ehk saavutada, kui toimetus enam labori- ja varamutükke segi ei ajaks ning kõiki lugusid ka kohapeal arvustada saab.
Millisest endisest tasemest Sa räägid? Mina ei ole suutnud erilist tasemelangust märgata. Oleks huvitav kuulda, millised on sinu mainitud "taset" näitavad parameetrid.
"Varamus" ilmunud jutte "Algernonis" toimetuse vaidlusele mittekuuluva, igavese ja püha seisukoha järgi siin arvustada ei tohi. See tõmbaks "Varamus" ilmunud juttudele liiga suurt tähelepanu, ning "Laboris" ilmunud harjutusetüüde ei loetaks ega kommenteeritaks enam. Kannatajaks oleks eeesti ulme areng. Sestap on mitmed kirjutajad üritanud saada oma teksti just "Laborisse", sest enamasti tühjana seisvat "Varamut" eriti tähele ei panda. Oma endisaegse tasemele suudaks Algernon ehk saavutada, kui toimetus enam labori- ja varamutükke segi ei ajaks ning kõiki lugusid ka kohapeal arvustada saab.
Mõtlesin mina seda Orlau lugu lugedes, et on ju olemas tohutu hulk meessoost indiviide, keda ükski naine sisimas tõsiselt ühtaegu marlboromehe ja dogikutsika sarnaseks ei pea ja kelle õlgade laiust ei ole võimalik imetleda ja arvasin, et selline mõnes mõttes väga avameelne jutt peaks neid riivama... Oma puhtmehelikul viisil ei mõelnud ma kaugemale - et võib olemas olla ka mõni naissoost indiviid, keda ükski mees irvitamata lillekeseks ei kutsu ja see peaks neid panema atavistlikus vihahoos klähvima... Ja on ikka inimesed juhmid küll - esilehel on ju kirjas, et arvustada saab BAASis. Seal on neid juba ka jutuksoleva loo kohta.
Varamu tekstid kuuluvad teadavasti eliidi klassifikatsiooni. Seepärast on tiitellehel ka viide Ulmekirjanduse BAASI. Teed seal kasutajanime, ootad mõned päevad (või käib nüüd see asi kiiremini?) ja hakkad nii numbrite kui sõnadega arvustama.
Häid kritiseerimiselamusi!
Huvitav, miks rubriigis "Jutuvaramu" pole võimalust kirjutada arvustusi? Kirjutaks meeleldi, kuna Orlau käesolev jutustus küll viimasena sinna kuulub. Lühidalt: Britney unistus kahest mehest, tükk seepi sekka ja tühjade kirjelduste/dialoogide/tegevuste kompott. Veel lühidamalt: tõeline pettumus Orlault. Uskumatu, et seda võiks kirjutada täiskasvanud naisterahvas, arvestades veel ka üksikuid suhteliselt häid tükke varematest/parematest aegadest. Võtaks ennast kokku, kuulaks vähem soosivalt vahutavate meeskriitikute lamisemist ja kirjutaks midagi suuremat! (idee oli sellel jutul iseenesest hea, aga teostus... issake -- nagu homenja aktsent!)
> Endal pole olnud veel põhjust kirjutusmasinat loopida, kuid Kloaagi ja Algernoni vahel pendeldades olen juhtunud teatavaid pingeid märkama. Oleks loll väita, et neid pole (võib-olla need suhtumis-suhted on üldse üksikisikuid puudutavad), samas pole need nii olulised, et suure kella külge riputada. Vabandussssssth, kui arutu klähvatusega tasakaalu rikkusin!
Mis sa ikka vabandad... Minu küsimus oli ajendatud siirast uudishimust, st mina pole neid hüpoteetilisi pingeid ega konnatiike ulmehuviliste ringis seni tunnetanud, aga pole samas ka kloaagi asukatega eriti suhelnud. See tundub olema paras teema järgmisel "Labürindi" õhtul käsitlemiseks...
Kas äkki oleks võimalik kirja "re:re:muu2" mõte siiski selgelt välja öelda? Mina vähemalt ei saanud aru.
Suhete/suhtumisvõrgustikust. Tartu on veikene tiigikene, kus üks konn ütleb krooks ja teine krooks-krooks ja siis on mõlemad sulpsti - pole olnd, pole näind, aga veeringid kõigutavad lehti, millel istuvad kolmandad-neljandad konnad. Nii on kirjandusmaastiku suures liidus ja väikestes rühmades, rühmade vahelgi.
Endal pole olnud veel põhjust kirjutusmasinat loopida, kuid Kloaagi ja Algernoni vahel pendeldades olen juhtunud teatavaid pingeid märkama. Oleks loll väita, et neid pole (võib-olla need suhtumis-suhted on üldse üksikisikuid puudutavad), samas pole need nii olulised, et suure kella külge riputada. Vabandussssssth, kui arutu klähvatusega tasakaalu rikkusin!
> Samas: kui Kloaagis juhtub
normaaaaaaaalsel tasemel asi
esmailmuma, ei avaldata seda enam
Algernonis.
"Algernonis" on selleks kordustrükkide rubriik. Avaldatakse küll, kui asi muidugi avaldamist kannatab.
> Ja tartukesksesse opositsiooniliste
suhete võrgustikku on kerge
sattuda...
Seda lauset ei suutnud ma mõista.
Selgitusi Kloaagi kohta (mu lemmik-kohti). Filter, jah, peaaegu puudub, aga see-eest ei käi taotletud lugejaskond (näigeks enamus Algernoni lugejatest) seal lugemas, ulmeresoon puudub ja on oht Eesti ulmekaardilt kaduda. Parandage oma lugusid, armsad sõbrad, arenege ja pommitage Algernoni toimetust edasi, mis to'st, et esimestel aastatel ehk ei avaldata! Näiteks ei pruugi Kloaagis ilmunud ulmejubinad BAASi nimekirjadesse jõuda. Samas: kui Kloaagis juhtub normaaaaaaaalsel tasemel asi esmailmuma, ei avaldata seda enam Algernonis. Ja tartukesksesse opositsiooniliste suhete võrgustikku on kerge sattuda... Valik on vaba.
Karmole: tule Kloaaki, riputa see jutt üles, mis siin tagasi lükati, aga ära arva, et arvustusnurgas kergemini pääsed, kui jubinal puudusi leitakse.
Lugupeetud Karmo Talts!
Võib-olla ei peaks toimetuse liikmed siinkohal üldse mingil viisil su kirjale reageerima, sest iseenesest ei ole selles midagi ebasobivat või ajakirja profiiliga otseselt vastuollu minevat, samas aga tundub mulle, et väike selgitus lugejatele on siiski suuremate vääritimõistmiste vältimiseks tarvilik.
Sa saatsid meile mõned kuud tagasi ühe jutu, millest on pärit kirjas esitatud katkendid. Toimetus kaalus juttu ja leidis, et kui tegemist oleks autori esimese katsetusega, võiks selle küll Jutulaboris avaldada, kuid antud juhul otsustasime me siiski saata selle tagasi soovitusega ehk veel pisut mõelda. Jutt --
* ei olnud otseselt halvasti kirjutatud (ja erines seetõttu kahtlemata paljudest kaastöödest, mille me oleme sunnitud olnud tagasi lükkama), kuid teisalt --
* andis lootust, et nimetatud kaastööst võiks midagi saada, kui see ei oleks lootusetult äraleierdatud teemal ilma ühegi huvitava variatsioonita (läheb üks noor naisterahvas maale, satub seal veidrasse atmosfääri ja süüakse libahuntide poolt ära), ning muidugi --
* ka suuremad õigekirjavead võiks autor ise ära parandada.
Ma võin ka eksida, kuid sa pead vabandama -- sa lihtsalt ei kujuta ette, kuipalju taolisi täiesti ühenäolisi mittemidagiütlevaid jutujubinaid ma toimetajaametis olen lugema pidanud. Ei, ma ei kurda, ma valisin selle ameti vabatahtlikult, aga see ehk muudab arusaadavaks, miks ma juba üsna vähe aega peale lugemist ei suuda sellistel igasuguse uudsuseta tekstidel vahet teha. Ning jätkates viimast mõtet, olen toimetajaameti valinud ka selleks, et Algernoni lugejaid sarnastest emotsioonidest säästa.
Juulis saatsid sa meile oma jutu muudetud variandi, mille suhtes toimetus samuti suhteliselt üksmeelselt arvas, et ei ole paremaks läinud; et sa oled kaks asja segi ajanud - uudsus ei võrdu tobedus. (Lisandunud oli üks valge küülik.) Nii et paraku kahjuks sattusid sa meie jaoks autorite kategooriasse, kelle jutud kõõluvad seal Jutulabori alumisel serval ja kes ilmselt ka areneda ei soovi või ei suuda.
Palun saa aru ühest asjast -- Algernoni toimetus koosneb inimestest, kes a) puutuvad nii ulme kui kirjandusega tihedalt kokku ning omavad sellel alal teatud kogemust ja -- öelgem otse -- tunnustustki, ja b) on nõus olnud seda tööd pidevalt ja vastutustundega tegema. Kuigi tingimus b küll pisut redutseerib tingumust a, jättes toimetajate ringist välja inimesed, kes kas oma huvide, iseloomu või töökoormuse tõttu ei saa toimetusse kuuluda, sa loodetavasti ei kahtle toimetuse kompetentsuses? Toimetusel ei ole mitte midagi sinu isiku vastu, mis tähendab, et kui me su juttu ei avaldanud, siis ei teinud me seda mitte mingist sügavalejuurdunud patoloogilisest kurjusest või alateadlikust pahelisest sadismist, vaid me lihtsalt leidsime, et su lugu ei ole niipalju väärt, et me võtaksime oma südametunnistusele meie lugejate poolt selle jutu lugemisele kulutatud aja.
Algernoni on kavas millalgi luua jutuprojektide rubriik (sellest on toimetaja veerus juttu olnud) ning -- miks mitte? -- võiks seal olla üks mingi kohalikul folklooril põhinev libahundilugu, üks vampiiritapmislugu jne. Et kui seni on tulnud lugu omal jõul valmis kirjutada, siis nüüd on rühmatöö võimalus -- kirjutatagu kasvõi pool, ehk teised huvilised lisavad meeldimahakanud ahelatele oma peatüki. Ma isiklikult küll kahtlen selliste elujõulisuses -- et arenema hakkavad need, mille eestvedajaks on inimene, kes raskusteta ka terve jutu valmis kirjutaks -- kuid see ei saa olla takistuseks. Ka praegu jääb meil vaid edu soovija ja loota, et sinu sulest ilmub siiski ka avaldamiskõlblikke lugusid.
| 12.08.2002 |
Karmo Taltsile |
Katz |
Kui Sa tingimata tahad avaldada, tõsta oma kirjutis yles Kloaaki, seal filter praktiliselt puudub, avaldatakse kõike, v.a. ehk lausroppused.
http://www.hot.ee/kloaak
Saadan mõned katkendid ühest enda jutust, mille toimetus tagasi lükkas. Kui mõni lugeja leiab, et see tema huvi äratab, oleks see mulle stiimul lullat edasi arendada.
*
Eksimist kartmata läks naine metstukka poole. Sellest sai ümbert minna. Välul oli vana surnuaed. Selle tagant algas jälle mets, millesse tädi maja taguse tuka teine ots suubus.
Autoteed polnud. Jalgteel ilmselt käidi, sest päris hooletusse jäetud see polnud. Seda aga ei saanud öelda surnuaia madalast kivimüürist väljaspool seisva maja kohta. Võibolla oli see puust hoone kabel. Katusel risti polnud ja uks rippus hingede peal.
Värava kohal oli kivikaar. Mariann avas ja sulges roostetanud värava. Ta pühkis kätt taskurätikuga.
Tee ääres lokkas rohi. Sellesse kadusid ka vanemad hauad. Mõnel puudus hauakivi, teistel paistis rohelusest ainult kivi selg.
Üks perekonnanimedest tundus tuttav. (Kas Antsla kandis ei elanud ühed Madlid?) Mariann hakkas põnevaid haudasid otsima. Kui ta pööras väravate poolse müüri äärde viivale teele, nägi ta meest. Hauakivid ununesid, sest Mariann ehmus.
Kabeli juures seisjal olid jalad kergelt harkis. Mariann oleks arvanud, et mees on purjus. Aga ülikonnastatud tüüp, kes seisis seljaga surnuaia poole, ei tuikunud. Korraga tundusid mees ja ehitis naisele nii kummalised, et ta ei riskinud neile läheneda. Sestap ta ei läinud värava poole, vaid ronis ühes kohas üle müüri ja sukeldus metsa.
*
Ta kiirustas Elsa tuppa, tõugates köögist läbi minnes puudega köetavalt pliidilt portselansüdame maha. Vanatädi ei ärganud, kui köögikapi koristamisel valesse kohta unnunenud nipsasi purunes. Mariannil tuli teda raputada. Väljast kostis hundi ulgumine, millele Mariann tähelepanu ei pööranud. Ta lõpetas raputamise siis, kui ulgumine üha uuesti kostis. Selle allikas ilmselgelt liikus. Mariann tormas kööki.
Välisuks oli jäänud lahti ja hunt ootas naist. Ta tuli gaasipliidi kõrvalt lähemale ja Mariann taganes teise seina ääres seisva puupliidi juurde. Loom hakkas liikuma külg ees. Tema Marianni poole pööratud nägu möödus vähem kui poole meetri kauguselt. Elsa toa uksel ta urises, andes Mariannile tõuke põgenemiseks.
Mina isiklikult olen küll selle artikli fän. Loe sarnaseid tekste lisaks suvalisest käsiraamatust.
| 08.08.2002 |
re: diagnostika |
Ats |
Tuleb, tuleb! Praegu aga kahjuks peab leppima kirjaveeruga või raskematel juhtudel saab ju artiklile artikliga vastata.
Ma palun, kas oleks võimalik lõpuks tekitada ka selline rubriik, kus artikleid saaks arvustada. Augustis ilmunuist sunnib vähemalt üks haarama sulge, kui mitte kivi ja seda - ma ei teagi kindlasti - kas just autori poole lennutama.
[ Lugejakirjad: juuli 2002 ]
|
