Algernon
Lugejakirjad (august 2001)
31.08.2001 Re: Urmet ja ulme Indrek

See, kas ja kuidas Urmeth ise (üldse) ulmet kirjutab, pole momendil oluline. Kriitik ei peagi olema ise kirjanik; tähendab reeglina ei olegi, sest muidu ta ei kriititseks, vaid kirjutaks. Küll aga peab kriitik teemat valdama ja säilitama miski objektiivse(ma) lähenemisnurga lahatavale esemele. Noh, ka asja olemuse määratlemine on kriitika. Aga kõnealune kirjatükk oli kantud rohkem millestki muust. Loomulikult ei taha ma öelda, et eesti ulmekirjanduse kohta sõnavõtmiseks PEAB läbilugema raamatukogutäied ingliskeelset. Arvata on ikka õigus. Iseasi, kas sellest arvamisest kellelegi kasu on, või täidab ta rohkem arvaja enda rahustamise/rahuldamise eesmärke.

Aga et leida miski optimistlik noot - siis, need muud wõrgus rippuvad algajate harjutusvihikud vist pole nii suurt reklaami saanud. ja võib olla leidis A toimetus Urmethi kriitikast ka midagi asjalikku. Minule on küll seni Urmethi arvustused/arvamised meeldinud - neid on huvitav lugeda, tal'n põhistatud seisukohad ja sügavale puuriv sulg... hmm...

31.08.2001 Re: Soome Kristjan Sander

Igaühe keelebarjäärid on tema isiklik probleem.

30.08.2001 Re: Soome Raul Sulbi

Vaata, Kristjan:)

USA ja Venemaaga pole lõunaosariiklastel enamasti keelebarjääri...

30.08.2001 Re: Urmet ja ulme Kristjan Sander

Nojah... Suhtun BAASi liiga suure austusega selleks, et selle autorite nimekirja vimbergidega risustada... Sel, kuidas eide ja taadi sügavast mõttevahetusest linnuke maailma sündis, polnd ju väga vigagi, aga edasi tuli küll kliiniline tekst. Kõige hullem, et ebaoriginaalne -- kokku miksitud "Väikese Printsi" ning MUDi leiutaja luulude haledast jäljendusest...

30.08.2001 Kloaak Katariina

Maitse asi. Schiller on hea jah :)

Mina loen kloaagist selliseid kirjutajaid nagu:

Aleksander Myller Elläi Tuulepäälse Heiki Vilep Jxnes Moor Mus Musculus Ohhooloom Zepp

Teiste kirjutiste hulgast võib samuti ühtteist leida, aga kaevamise vaev on hulka hullem ;)

30.08.2001 Urmet ja ulme Ats

Muide, see Urmet/Wimberg on proovinud ise ka ulmet kirjutada. Kui see on tema ettekujutus heast ulmest, siis on selge, et see, mida üldiselt ulmeks peetakse, ei kõlba kuhugi.

http://www.hot.ee/muku/urdu1.html#WIMBERG/kruogani sünd

PS. Mina ei vastuta, kui lugedes oksemaitse suhu tuleb.

30.08.2001 Kloaagist Algernonis Avo Nappo

> klikka vaid Kloaaki

Just.

http://www.hot.ee/kloaak/

See mida keegi Schiller seal kirjutab on imo täiesti andekas. Palju ei ole jõudnud tuustida. Kindlasti on veel midagi head. Katz oskab ilmselt paremini teed juhatada?

30.08.2001 RE: "Algernonist" Loomingus Mario Kivistik

Noorkriitik Urmethi põhipuudusteks on:

1) üldine ulmevihkamine, mis ei avaldu mitte esimest korda;

2) ilmselgelt puudulik lugemisbaas mingite adekvaatsete üldistuste tegemiseks ja paralleelide tõmbamiseks;

3) ülbe ning lahmiv esituslaad, mida kirjutaja ise ilmselt sügavalt naudib - aga selle põhjused jäägu patoloogide selgitada.

Pikemalt mõtlen seda teemat käsitleda sügisel ilmuvas Marduse-sarja antoloogia numbris.

Ei saa jätta ainult sapiselt küsimata, et kui inglisepärast pseudonüümi kasutavate autorite (näitena toodud Lew. R. Berg) üle ilgutakse, siis millist rohujuure-eestlust on mõeldud väljendama Urmethi luuletajapseudonüümike Wimberg?

30.08.2001 Algernonist "Loomingus" Indrek

Värskes Loomingus kirjutab keegi Jack Urmeth Eesti ulmekirjandusest ja Algernonist iseäranis. Kuna KL ajakirjal wõrgujuppi pole (ka polemiseerimiseks) siis ehk siin mõned mõtted. Et minu meelest polnud kriitiku valitud meetod arvamaks midagi Eesti ulmest kõige õnnestunum. Võtta ette ja hakata tuima näoga kõike siin ilmunut lugema ja siis väita, et kõik on kokku suht jama ning jutud ulmekirjanduse buumist (võimisaiganes) on liialdatud... Tähendab, eesmärk pühitseb abinõu aga ma teeni siis ka eesmärgi järeldused. AGA - samal meetodil võiks ju vee pääle tõmmata kogu kodumaisele põhivoolule - klikka vaid Kloaaki (mis oma nime - et avaldamispuudega autorid - täiesti õigustab). Eesti ulme ja Algernoni vahele ei saa panna võrdumärki! Urmethi loos on rohkem autori enda SUHTUMISI ja HOIAKUID, kui analüüsi ja mõistapüüdmist. Algernon on koht kuhu reeglina laekub koolipoiste kirjandeid, kes eelmisel õhtul Startrekki nägid ja enne uinumist Bänksu pääle lugesid. Minu arusaamist pidi pole A endale kunagi seadnud ülesandeks olla kogu kohaliku ulme kehandiks. Tarlap, Berg, Belials - kõik on rohkesti ilmunud trükis. OK, barkerit Urmeth mainib. Ka on suht mõttetu hakata tuimalt KÕIKI siin ilmunud tekste lugema ja siis tõdeda, et suurem osa sellest jama on. Muidugi on, peabki olema. Siia satuvad esimesed katsetused. Wõrgus ripub massiliselt "päriskirjandusse" pürgijate samahaigeid tekste ju... Ma ei tea täpselt, keda pidada vastutavaks "ulmebuumi" müüdi tekitamises ja levitamises - ehk mingi elavnemine on toimunud, ent ei enamat. Tagajärjed on nüüd käes. Mainekas kirjandusajakiri leidis ruumi arvajale, kes ennastsalgavalt tõestab, et algajate harjutusajakirjas internetis ei ripugi maailma ulme shedöövrid. Eesti brädbüride kohta on aga nii K.Kaer kui V. Belials öelnud, et neid veel ei ole; nii et Urmethi teesid (ta nagu leiab ootamatult, et Eestis brädbürid ei pesitse) kipuvad hämamiseks minema. Ja jäägu kriitiku südametunnistusele ka need võrdlused Oralu- LeGuin ja Hargla-Clarke. Tähendab, muidugi olen ma Urmethiga nõus, et lõviosa A-s ilmunust ei kvalifitseeru kirjanduseks. Aga see on niigi selge ja milleks sellist sedastust üle vabariigi ja kulka toel tirazheerida?

30.08.2001 Tratlased Hal X

Tartlased on ikka natuke shovinistid olnud. Minu vend ka tartlane (küll alles 4. aastat) - ükskord ütles, et tema küll sellist kohta nagu Tallinn ei tea. Mina hakkasin vaikselt lugema ja täitsa huvitav.

29.08.2001 Re: Soome Kristjan Sander

Ja siis? Eks ole ju USA ja Venemaa kah välismaad. Lingid ikka teretulnud...

29.08.2001 Soome? Raul Sulbi

Viimast kirja kommenteeriks Indrek Hargla sõnadega, kes ütles, et Soome on tema kui tartlase jaoks lihtsalt üks välismaa ja keelebarjääri tõttu veel piisavalt kauge kah.

28.08.2001 Natuke lugemist Mart

Kuna Algernon on tühi mis tühi see kuu siis mõtlesin ühe lingi üles panna. Tekst on soome keeles, arvan, et enamusele see keel probleemiks ei peaks olema. [vähemalt Tallinna omadele ;) ]

http://www.saunalahti.fi/puti2/im00.htm

24.08.2001 Särav küsimus Jüri Kallas

Nagu ma aru saan, on Kivistik Bergi promorahad juba laiali jaganud. Vaatan, et kod. Sära siin husaaritseb ja rummi pakub? Kena!

24.08.2001 Rumm on omaniku leidnud Ats

Käesolevaga, ühtlasi imetledes Avo ja Silveri initsiatiiv, pean Algernoni toimetuse nimel fändomile teatama, et auhind on omale koha leidnud - Kristjan Sander, ilmselt intsidendits äratust saades, saatis oma jutu eilse kuupäevaga teele. Jutt sai läbi katsutud, leiti hea olevat ja ilmub 1. septembril.

Sellega seoses on sobilik mainida, et ajakirja ootavad ees muutused nii sisus kui vormis. Kes kohkus - mitte väga tõsised, näiteks hiir jääb paika. Miks, seda võite tühja jutulabori järgi ise arvata, kuigi arvamus ei ole päris õige, sest muutused on pikaajalisema mõttetöö vili ja eks me ole natuke kogunud ka.

Seega, nagu öeldakse - jälgige reklaami ;-)

23.08.2001 mobilisatsioonist veel Veiko Belials

Sorry, Ats, kui jäi mulje, et miskisugust sõjakirvest üritatakse jälle ihuma hakata.

Ei olnud plaanis mitte niivõrd toimetuse kallal iriseda, kui anda märku, et Avo kirjas sisalduvad read "No öeldi ju allpool, et jutte põle, järelikult ei saa midagi avaldada." on lihtsalt pisut vananenud. Oli ju ka juttu, et septembriks on veel midagi olemas.

23.08.2001 Mobiliseerunule - Ats

Kallis Veiko! (Muidugi palun ära vaata seda pöördumist mu viimase kirja valguses 8-0) Juhin tähelepanu avalehel kirjasolevale (et me teeme oma vabast ajast) ja juhtkirjades väljaöeldule, et reeglina vastame 2 nädala ja kuu vahel. Toimetusel on kavas teha ajakirjas kuuvahetusel väikesed muudatused ja loodetavasti mahud ka sina meie plaanidesse.

23.08.2001 Mobilisatsioonist Veiko Belials

Saatsin, muide, juba 15.08. toimetusele Bergi Willardi paroodia, mis sündis Indreku ideest parodeerida omamaiseid autoreid.

Et see üleval ei ole, siis:

a) ei jõudnud pärale b) ei läbinud sõela c) kellelgi pole aega olnud sellega tegeleda.

Milline variant õige on, ei tea.

Siit soovitus toimetusele - kui mõni jutt sõela ei läbi, võiks vähemalt autorile viisakuse poolest vastata, muidu ei tea isegi autorid, mis olukord on.

P.S. Rummi vastu poleks midagi :))

23.08.2001 Mobiliseerusin! Silver sära

Minu poolt samale autorile teinegi pudel rummi! Eeldusel muidugi, et jutt läbib toimetuse sõela ja pannakse üles.

23.08.2001 Mobiliseerugem! Avo Nappo

No öeldi ju allpool, et jutte põle, järelikult ei saa midagi avaldada. Selle asemel et mitte milleski syydi olevat toimetust põhjata, issand, kirjutage siis ometi neid lugusid. Kaua me lõbustame teid siin selle "lugejakirjade nurgaga".

Ja et asi järjekordse kaagutamisega ei piirduks, siis käesolevast hetkest alates esimese toimetusse jõudnud jutu autorile minu poolt honorariks pudel rummi.

22.08.2001 Tõesti teemast mööda Jüri Kallas

Oleks kodanik Ulmiste selle mahuka kirjakasti läbi lapanud, oleks ta juba saanud vastuse, et miks Jutulabor tühi on...

22.08.2001 M.ATS ALATI ON TUBLI MEES... Lauri Lõhmus

...räägib ikka õiget juttu, läbi-lõhki lapsesuu. Kui midagi öelda pole, kirjutab "Algernonile".

22.08.2001 teemast mööda Hans Ulmiste

Tere kallid Algernoni tegijad. Te siin riidlete muudkui omavahel ja oma lugejatega. Eks selle peale läheb ka aega ja energiat, aga äkki paneksite mõne jutu ka üles. Augustikuu hakkab juba läbi saama, aga lugeda on ainult kirjaveergu.

22.08.2001 Veel Tongihotist Ats

Võttes paralleeli ka SF2001-s toimuvast oleme jõudnud kiiduväärt, ütleksin lauas ajastukohase tolerantsuseni - pole absoluutselt mingit vahet, ratsutab rüütel Rosinante, Dulcinea või Sancho Pancha seljas! Miks siis mitte arvustustesse sama moodi suhtuda - pole absoluutselt mingit vahet, kuidas ja mida sa arvustad, alati leidub keegi, kellele see ei meeldi.

21.08.2001 ^*- - -*^ Andri Riid

Mõtisklesin pisut Rauli mõtteavalduse üle (Andri, sa ei näi ju sugugi aru saavat, mis teemal praegu räägitakse), lugesin enesevalgustamise lootuses seda üle igasuguse piiri paisunud postkasti, paraku tulemusteta. Mis teemal siis PRAEGU räägitakse?

Jürile "olen juba selline naiivik, kes arvab, et enamus asju on võimalik selgeks rääkida" - tegelikult on tõesti enamik asju võimalik hõlpsalt selgeks rääkida, aga kardetavasti teistes tingimustes (füüsiline kohalolu, paar tundi aega, midagi kurgu kastmiseks).

See selleks, arvatavasti on teema ammendunud.

21.08.2001 Häbi annab häbeneda Jüri Kallas

Loomulikult mõtlesin ma just nõnda, kulla Raul. Sinu rikutuse aste ja õel meel pole ju kellelegi saladus...

Parafraseerides Mihkel Mutti: mälestus Raul Sulbist, kui iseäranis õelast ja kiimalisest isikust ei tuhmu veel niipea!

Tegelikult on mul üsna ükskõik, et kelle seljas see Kurva Kuju Rüütel seal ratsutab... mul on nimelt õnnestunud siiani edukalt selle romaani lugemist vältida... tänapäeval oleks ilmselt trendikam muidugi Sancho Pancha seljas ratsutada!

21.08.2001 RE: häbi... Mario Kivistik

OK, OK, ei mõelnud... nii halvasti ikka ka mitte! Lihtsalt märkisin ära mõnusa nalja, mis hommikul tuju hääks tegi. No offense!

21.08.2001 häbi...:) Raul Sulbi

OK, OK, saite nüüd ära panna jah?!:)

Nojah, eks see näita, et juhe oli tolleks hetkeks ikka üsna kokku jooksnud..

Igatahes on häbi sellise ajuvabaduse pärast. Punkt kirja ka Kristjan Rätsepa Mõttele, mis näitas kenasti, et ka kõigil "gurudel" see tobe aps kahe silma vahele jäi, või mõtlesite, et ma tahtsingi nii öelda???:)

21.08.2001 Re: Ratsa... Mario Kivistik

Tänud Kristjan Rätsepale tähelepanu juhtimise eest olulisele detailile, mis mul endal sisulise väitluse tuhinas kahe silma vahele jäi... Olen muidugi Raulile tänulik kaudse komplimendi eest (eks Dulcinea seljas ratsutada ole ikka huvitavam kui Rosinante sadulas), aga kui järele mõtlema hakata, siis... khm!

21.08.2001 Ratsa südamedaami turjal? Kristjan Rätsep

Neile,kes pole Miguel de Cervantes Saavedra "Don Quijotet" kordagi kätte võtnud,teadmiseks,et Doboso Dulcineaoli ikkagi Kurva Kuju Rüütli ARMASTATU,HOBUNE oli Rocinante.Seega ei ratsuta Mario Kivistik mitte demagoogia-Dulcineal,vaid demagoogia-Rocinantel(Kui üldse kellelgiratsutab).Tervitustega võpsikust Teie Kristjan Rätsepa Mõte.

19.08.2001 Minu "puudulikest" teadmistest "Algernoni" ajaloo alal. Kristjan Rätsep

Paraku sai hr. Sulbi mu 15. augusti kirjast valesti aru.Point polnud mitte selles,et "enam ei maksta",vaid selles,et"ikka ei maksta".Olen Eesti ulme ajalooga piisavalt hästi kursis,et teada-alates oma sünnist nomvembris 1998 pole SISSETULEKUTETA "Algernon" KUNAGI honorari maksnud.Kogu õela,vastiku ja sofismidest kubiseva jutukuhja-targutuse motiiviks oli lihtlabane kartus,et "sõel" andekad,ent ujedavõitu potentsiaalsed debütandid eemale peletab ning sahtlissekirjutajate arv aina kasvab.Paraku olid palav ilm ja unehäired mu loogikameele kallal kõva laastamistöö teinud...sorry!See on mu lõplik seisukoht ja rohkem sel teemal ma ei kirjuta,sadaku või pussnuge!

17.08.2001 Ignatiuse jüngrid Raul Sulbi

1) Andri, loomulikult ma vaimutsesin oma viimases kirjas... päeva toon!

2) Andri, Sa ei näi ju sugugi aru saavat, mis teemal praegu räägitakse. Sinu sõnavõtud käivad hoopis millegi muu kohta.

17.08.2001 Otstarve pühendab abinõu... Jüri Kallas

... või kuidas see lause oligi, mida matsikari jesuiitidele omistab?

Rinnale kloppida ei julge, sest iial ei või öelda iial... kui aga see küsimus käis Tiit Tarlapi hinnete kohta, siis siin on kõik täiesti aus, seda võin küll üks käsi Fritz Leiberi ja teine käsi Alfred Besteri kogutud teostel vanduda.

Tulles tagasi toimetaja Jüri Kallase ja BAASiarvustaja Jyrka seoste juurde, siis püüan järgida järgmisi põhimõtteid:
1) Kui miski raamat on juba kindlalt töös, siis ma seda BAASis ei arvusta...
2) Miski raamat, mille ilmumisega ma seotud olen, saab minu arvustuse alles kümnenda arvustusena...
3) Endakoostatud antoloogiad ja jutukogusid ma põhimõtteliselt ei arvusta...
4) Kui mulle tundub, et minu arvustust võidakse võtta kõlvatu konkurentsina, siis püüan ma nii teha, et seda nõnda võtta ei saaks...

Ma julge väita, et ma kordagi nende põhimõtete vastu eksinud poleks, aga ma tõesti püüan mitte seda teha. See on ka põhjuseks, miks ma BAASis lihtfänn Jyrka olen: ma püüan kasvõi mõttelist joont neil kahel egol vahel hoida. Usun, et umbes sama võivad end kohta ka öelda Andrei Golikov (Indrek Hargla), Valge Vares (Mario Kivistik), Must Kass (Juhan Habicht) jne. Okay, see isegenereeritud skisofreenia pole kuigi lihtne, sest panin ma ju ise eespool Andrei Golikovi arvustuse ja Indrek Hargla kirjanduslike suhete vahele võrdusmärgi... mis parata, teadmist kotti tagasi ei topi.

Tegelikult võtab see kirjavahetus mult ilgelt aega, aga olen juba selline naiivik, kes arvab, et enamus asju on võimalik selgeks rääkida. Mulle lihtsalt tundub, et hetkel räägitakse siin väga palju asju lihtsalt mööda. Iseenesestmõistetavalt jätan ma igaühele õiguse mõelda teisiti kui mina! Ka kuulun ma lootusetute idealistide kilda ning usun, et inimestel on võimalik enamvähem kõik omavahel selgeks rääkida.

Kui ma aga nende kirjadega siin kedagi solvanud olen, siis kõige siiramad vabandused, seda ma pole tõesti tahtnud teha!

17.08.2001 Oehhh... Kristjan Sander

Pole kusagil väitnud, et eesti ulme oleks mingi erakordselt igerik asi, või et selle põhjuseks oleks "semutsemine kirjutajate seltskonnas ja poputamine kriitika asemel". Kõige rohkem olen vahest väitnud seda, et ülaltoodud nähtus on potentsiaalselt mõningatele noortele väljakujunemata autoritele ohtlik. Palun mulle mitte omistada laestvõetud väiteid.

Üldse tundub, et kogu see mögga, mis siin juba eiteamitu kirja kestab, on selle tulemus, et mõningatel isikutel on liiga palju vaba aega, nii et pole muud teha kui pseudoprobleemidega tegeleda. Mul isiklikult on abs. ükskõik, kas AG kirjanduslik maitse on selline, mis võimaldab Bergi fännata või on tema kõnealuse arvustuse põhjuseks midagi muud.

17.08.2001 ... Andri Riid

Andke järgnev mulle andeks, aga...

Jääb mulje et Sander-Lõhmus ennekõike ja Sulbi-Kallas tagantjärele on avastanud Põhjuse, miks eesti ulme on igerik.

See pole ei ande ega pühendumuse puudumine, kirjutajate vähene lugemus, avaldamiskohtade vähesus, (rahalise) motivatsiooni puudumine või veel midagi muud taolist, vaid semutsemine kirjutajate seltskonnas ja poputamine kriitika asemel.

Olgu sellega kuidas on, põhiline point minu esialgses kirjas oli - BAASi arvustustele ei maksaks ülemäära suurt tähelepanu pöörata kuna too on üksiti võttes subjektiivsuse lipulaev ja ebausaldusväärne, mis puudutab tema põhjal turu-uuringu tegemist. Kui miski siiski torgib, on reaarvustajana reageerimise võimalus igal juhul garanteeritud - tingimusel et kõnealune teos on läbi loetud. Kõik senised katsed BAASi vahendusel turundusega tegeleda on minu hinnangul vaid enese kahjuks töötanud.

Nagu Ats, ei ole ka mina eriti huvitatud sellest, mis mu arvustuste kohta arvatakse - need ei sünni mitte omakasupüüdmatusest (mis näib vastupidi olevat Rauli ja Jüri arvustuste ajendiks), vaid hädavajadusest loetut kuidagi süstematiseerida. Avalikkusele kättesaadavad on need ainult seetõttu, et a)äkki on teistel sellest mingit kasu b)olen samavõrd huvitatud ka teiste inimeste lugemismuljetest.

Samas, võite te rinnale kloppida, et ise siin jesuiite ei mängi? Rauli rohke demagoogiaga vürtsitatud etteaste on selles osas päris paljulubav üritus.

17.08.2001 Lollidemaal päike särab Raul Sulbi

Näib, et Andri ja Ats on otsustanud hakata lõpuks tõsiselt suhtuma neile eelmisel aastal postkasti pistetud «Meie tegime, teised ainult lubasid»-partei ulmeväljalaske liikmepiletitesse:)

Igatahes on nemad siiani ainsad, kes Seltsimeheliku kohtu idee on üles tõstnud:) Andri jutt Jürkast kui selle asutuse prokurörist on aga lihtsalt tahtlik (või tahtmatu) Jürka ja minu kirjade möödalugemine.

Atsi fraasi «see ei huvita mind» lugedes tuli aga tahtmatult pähe (ja ma ei püüa siin mingeid seoseid vedada!) levinud seisukoht, et kui nõukogude võim tagasi tuleks, siis enamikku eestlastest see teema lihtsalt ei huvitaks. Peaasi, et vorsti saab.

17.08.2001 Sorry... Jüri Kallas

...aga igalühel omad valupunktid. Tavaliselt on nõnda, et kui Jutulabor tühi ja Kirjanurk täis, siis hakkab kohe miski kisa, et toimetus teostab end Kirjanurgas.

17.08.2001   Välek Vibulane

Point selles oligi,et jutupuudus ei häiri,kui toimub selline vahva kirjavahetus.Isegi huvitavam.

17.08.2001 Kirjaoskusest Jüri Kallas

Nojah, ega koopas (või kust see Välek Vibulane pärit nüüd oligi) ju kirjaoskust õpetata... toimetaja Raul Sulbi ütles juba eespool, et toimetusel pole ühtegi avaldamiskõlbulikku juttu. Iseküsimus mida teeb Jutulabori ja juttudega kirjaoskamatu inimene?

17.08.2001 Vahepala Välek Vibulane

No kes tahaks "Jutulaborist" uusi jutte lugeda,kui erinevate koolkondade vaheline kirjavahetus on palju huvitavam.Ärge jumalapärast laske ennast segada ja jätkake samas vaimus,ei hakka vähemalt igav.

17.08.2001 Ei kakle, olen rahumeelne... Jüri Kallas

Alguses mõtlesin, et jutt seltsimehelikust kohtust Andri isiklik luul, mis on tekkinud liigsest düstoopiate lugemisest... ei kirjutanud seetõttu talle isegi vastust.

Ütlen:

Kindlasti ei lähe BAAS mulle korda nõndapalju, et ma viitsiks/tahaks olla miski igavene BAASi Kerberos.

Kindlasti juhtub ka edaspidi, et mõni BAASis ilmunud arvustus võib sattuda tänu minule diskussioni sisse... ja mis siis? Polnud ju Golikovi juhtum esimene, kus millegi tõestamiseks miski arvustus BAASist näiteks toodi... et milline on Golikovi reaktsioon asjale, see mind ei huvita -- täiskasvanud inimene, usun, et saab hakkama. Viimase oletuse eelduseks on fakt, et inimene, kes tahab öelda, peab ka taluma kui teised ütlevad!

Kui jäi mulje, et nagu ma oleks üles kutsunud kohalikke autoreid hindama miski absoluutse ülemaailmse karmi skaala alusel, siis on minust valesti aru saadud. Selge on see, et absoluutskaalal jääks kohalike tipplugude hinne kuhugi kolme kanti... üritasin rõhuda sellele, et kohaliku ulme hindamisel ei lähtutaks nõukoguliku statistika põhimõttest, kus võrreldi mingeid oma pisisaavutusi 1913. aasta tulemustega. Usun siiski, et ükski kohalik autor ei sea endale eesmärgiks miski sajandivanuse tondijutu, või miski kaasaegse originaalantoloogia haltuuralikuma osa taseme ületamist -- oma naiivsuses arvan ma, et autorite sihid on kõrgemal. Aga ma arvan, et need sihid jäävadki saavutamata, kui kohalikke autoreid vanatädi kombel poputada, et küll sa ikka, ei noh kus ikka, jne. Isiklikult arvan ma, et Eestis on üsna mitmel kohalikul autoril selle poputamise tõttu (ja juba üsna mitu aastat) üsna tõsine probleem enda reaalse taseme hindamisel. Ja ärge tulge nüüd taas rääkima selle poputamise ainus alternatiiv on ainult totaalne materdamine. Enda kohta võin käsi südamel öelda, et totaalse materdamisega ma küll ei tegele. Ja lisada võiks seda, et ka Kalevipoeg, Maniakkide Tänav, jne. on samuti kohalikud autorid... kus see tolerants nende puhul on?

17.08.2001 Tahaks ka kakelda Ats

Vaidlemata otseselt vastu Jürka viimases kirjas väljatoodud punktidele, pean ütlema, et kogu see arutlus on vähemalt minu puhul mõjunud masendavalt. Mind kohutavalt irriteerib, kui keegi üritab mulle mütsi silmini pähe tõmmata. Karvamütsi. Ja praegu on suvi. Kui ma puhtteoreetiliselt võin nõus olla Jürka väitega ühe või teise arvustuse kohta, pean ometigi lisama, et see ei huvita mind. Aga ikkagi paneb see mõtlema ka endakirjutatud kolme ja poolesaja arvustuse üle Baasis - on nad ikka kõik poliitiliselt korrektsed, objektiivsed, erapooletud... No [autotsenseeritud vandumist kuues keeles], ma ei ole seni selle üle mõelnud ja ei kavatse ka edaspidi mõelda, kas mõne isiku silmis ei sisalda mu arvustused hoopis rohkem, kui ma endateada sinna pannud olen. Sealjuures kinnitan täie teadmisega, et annan Eesti autoritele teinekord kõrgemaid hindeid, kui analoogsetel juhtudel muu maailma omadele; tunnistan ka, et ei suuda seedida teatud ilgustele rajatud õudust ning kipun kõrvuni maasse taguma nõukogudeaja ulmekirjanikud. Selline ma olen ja ei kavatse muide end muuta, trendidega kaasa käia või fändomi seltsimeheliku kohtu noomitusi arvesse võtta. Baasi arvustuste järgi lugemisvara otsides vaatan, kes on kirjutanud ja suuremate arvustajate puhul tean, mida kelleltki umbes oodata. Kui keegi ka minu omi loeb, küllap ta ka teab, mida minult oodata. Nüüd kutsub Jürka üles suuremale vastutustundele, suuremale ajatule objektiivsusele. No ei lähe peale, ei lähe - jookseb nirinal mööda külge maha. Ja ei kavatse tõestada, et kaamel pole.

16.08.2001 veel 1 sõna Andri Riid

Mis puutub kesksesse argumenti, et AG arvustuse tekst ja hinne ei lähe nagu kokku, siis siinkohal ma küll mingit seisukohta ei võta. See jäägu (nagu Lauri Lõhmuse kunagiste teravat tähelepanu pälvinud arvustuste sisugi) arvustaja enda südametunnistusele. Võib-olla tahtis arvustaja puudustest hoolimata autorile tunnustust avaldada, võib-olla tõepoolest mingitel segastel ajenditel Bergile pugeda. Õigupoolest on see tema oma asi, mis hinde paneb ja kellele kulpi tahab visata. BAASi lõikes, kus aeg-ajalt kohtab ka selliseid arvustusi, mille tekstis pannakse selgesõnaliselt teosele nt. kolm, kuid hindekasti viis, pole see midagi erakordset.

"Kui aga endale vastumeelne või ükskõikne autor tehakse igal võimalusel maatasa ning olulist autorit püütakse igal võimalusel kuhugi upitada -- siis vassimine oleks üks leebemaid hinnanguid sellise tegevuse kohta."

See, mida sa siinkohal oled pidanud vajalikuks vassimiseks nimetada, nimetaks mina pigem väga tavaliseks ja samuti väga loomulikuks nähtuseks. Kui see printsiip tõesti oleks pidurdav ütleme mingi ajakirja toimetuses, siis BAASis ei näe ma küll mingit põhjust seda taunida. Objektiivsus ning sirgeselgsus teeb inimesele muidugi au, kuid laias laastus oleme kõik ühesugused - oma maitse pealesurujad. Ja viimaseks BAAS ongi. Ilma mingite tingimusteta. Ainus asi mida arvustajal kaotada on, on tema maine arvustajana (kui see talle üldse korda läheb).

Varjatud või varjamata reklaam. Paratamatult on teatud korruptiivne maik asjal juures, kui sellega tegelevad teose väljaandmisega seotud tegelased. Mida tegi Raul Süngete varjude, mida teeb Mario Marduse, mida teeb Jyrka enda poolt trükki toimetatud raamatute arvustustes - te olete ju kõik selles mõttes ühesugused.

Ma ei ole kunagi aru saanud Lõhmuse-Sanderi doktriini mõttest. Mulle tuletab see meelde üht Jaan Rannapi noortejuttu, "Südamest südamesse" vmt. Igal juhul edasi ta küll kuhugi ei vii ja viimane asi mille järele mina ihalen, on selle doktriini laiendamine BAASis tegevatele, et mingi arvustuse kirjutamise järgselt mind une pealt mingisse seltsimehelikku kohtusse tiritakse, kus prokuröriks on kõige tõenäolisemalt Jyrka.

Tänan ei.

16.08.2001 Täienduseks Jyrkale Kristjan Sander

Jyrka pani väga õigest kirja:

¤ BAASis arvustamine on avalik tegevus ning see võib saada ka avaliku arutelu teemaks!

Tahaks lisada, et see pole midagi uut, BAASis arvustamine on juba korduvalt olnud avaliku arutelu teemaks, näiteid pole vaja kaugelt otsida, kirjutajad Simpson ja Berg tulevad kohe meelde.

16.08.2001 Ei saa mitte vaiki olla... Jüri Kallas

ja viimast sõna oponentidele jätta. ;-)

Püüan siis ühes kirjas kokku võtta Mario Kivistiku ja Andri Riidi etteheited...

Tegelikult on mul ükstapuha, et mis hindeid keegi BAASis paneb, kui keegi vaevub meenutama varasemaid selleteemalisi väitlusi, siis ehk meenub et Jyrka pole küll miski erilise keskmise hinde teemalise fetishismiga silma paistnud. Ja nüüd selles valguses võiks lugeda minu ühe vanema kirja siitsamast leheküljelt veel kord üle ning siis korralikult mõelda, et mida ma ütlesin.

Ütlesin:
1) et BAASis on tekkinud truualamlike arvustuste alaliik...
2) et ilus näide oleks Golikovi arvustus Bergi lühiromaanile «Tempel selvas»...
3) ei öelnud, et hinne on kõrge...
4) ütlesin, et hinne on kõrge võrreldes tekstiga, millega teost kommenteeritakse...
5) ütlesin, et oleks samalaadseid etteheiteid pälvinud Kalevipoja või Poppy Z. Brite'i teos oleks hulga viletsama hinde saanud...
6) ütlesin, et tegu pole vandenõu- või teadliku kokkumänguga...
7) ütlesin, et pigem on tegu miski sisemise tsensuuriga...
8) ütlesin, et kõike seda ma kindlalt tõestada ei saa...

Nüüd ütlen veel:

¤ Inimesetel (antud juhul mina ja Raul) on vist õigus oma kahtlusi avalikult väljendada?

¤ BAASis arvustamine on avalik tegevus ning see võib saada ka avaliku arutelu teemaks!

¤ Kui kellelegi tundub, et konkreetselt minu arvustusel ei lähe hinne ja kommentaar eriti kokku, siis andku teada... mõtlen järele ja mõnikord muudan ka ühe neist ära.

¤ Kindlasti on BAASi tähtsus kirjastuspoliitika ja reitingunäitajana nullilähedane. Kuid mingeid suundumusi ta siiski näitab, ka on BAAS üsnagi arvestatav koht varjatud reklaamiks. Ning siit tulekski otsida neid tegijate vaheliste rähklemiste algidusid. Et jutt ei käiks ainult «Marduse» väravasse, siis tooksin näiteks Raul Sulbi koostatud õudusantoloogia «Sünged varjud» ümber toimunu. Kindlasti polnud see arvustamine, ka polnud see konkurendi materdamine... see oli maailmavaateline heitlus. Moodne urbanistlik horror vanamoelise ning nii kindla ja koduse klassikalise tondijutu ja õuduse vastu. Tõlkimata teoste ümber toimuvad ju tegelikult pidevalt samasugused andmised, aga seal on objektiivsetel põhjustel osaliste arv väiksem ning seetõttu pole see ka ehk nii märgatav. Sest mida muud on ju Golikovi lõputud oigamised nanotehnoloogia vastu ulmes... või siis see grupiviisiline Stephen Kingi «kottimine» isikute poolt, kes kuulutavad, et ega neile õudus ikka ei meeldi küll.

¤ Loomulikult võib enda aega mitte kulutada halbade teoste arvustamisele. Must Kass on vist korduvalt deklareerinud, et kommenteerib «Algernonis» vaid tekste, millest ta miskitki leiab... et lootusetut kraami ta ei puutu. Kena ja selge! Kui aga endale vastumeelne või ükskõikne autor tehakse igal võimalusel maatasa ning olulist autorit püütakse igal võimalusel kuhugi upitada -- siis vassimine oleks üks leebemaid hinnanguid sellise tegevuse kohta. Tuleks ikkagi juhinduda Lõhmuse-Sanderi doktriinist, et sõprade suhtes tuleks samuti aus olla... et sõprade suhtes tuleks eriti aus olla. Pole midagi hullemat, kui et valetad semul suud-silmad täis... nõnda, et ta isegi seda uskuma hakkab... ja kui valus võib siis see kukkumine olla, kui neutraalne isik pisut tõde paotab?

16.08.2001 Tervisi Lollidemaalt! Raul Sulbi

Ei, Mario, iga nähtus ei tarvitse olla. Antud juhul pole tegu siiski kahe õela inimese luuluga, selle nähtuse olemasolu on (jällegi vaid eravestlustes) tunnistanud mõni teinegi inimene.

Trükis Avaldavate Autorite Vennaskond, Mario, ei ole ametlikult registreeritud mittetulundusühing, kui Sa seda tahtsid teada. Ise mõtlesin selle nime välja... Sinna astumiseks ilmselt mingit vannet ka andma ei pea ja krutsifiksi peale sülitama samuti mitte. Ei nõuta vast ka loozhimeistri taguotsale suuandmist...

Iga «Marduses» löögilepääsenud autor kindlasti ei tunne neid suuri ja siiraid inimlikke tundeid, ka hirmu mitte.

Siiski pole keegi suutnud veenvalt ümber lükata väidet, et antud teema aluseks olnud arvustus, oleks see olnud mõne Lääne autori teosele, pole samasuguse kriitikategemise korral kindlasti sama kena hinnet saanud. Aga ega keegi vist konkreetselt seda küsimust mingil põhjusel puudutada taha... C'est la vie!

16.08.2001 Kapsauss sipelgapesas. Kristjan Rätsep

Puron ja vene usko ma nüüd küll ei olnud.Ei võta tilkagi.Palun õelutsemise pärast vabandust ja üritan teinekord paremat eeskuju võtta.

16.08.2001 Hinnetest BAAS-is Avo Nappo

Tähelepanek sellest ja varasematest sarnaseteemalistest väitlustest: meil paistab siin olevat kaks koolkonda.

Yhed arvavad et autori kohta põhjuseta halvasti öelda on paha.

Teised arvavad, et autori kohta põhjuseta hästi öelda on paha.

Ja siis Andri kes ytleb, et objektiivselt võttes ei ole objektiivsus võimalik ;)

Kusjuures kõige naljakam on asja juures see, et kõik need kolm arvamust ei ole yksteist välistavad.

15.08.2001 Täpsustus Hal X

Eelmises kommentaaris mõeldi trükis ilmunu all Lew L Bergi üht teost.

15.08.2001 Jess Hal X

ma juba mõtlesin et minu jutukest polegi märgatud - aga ennäe, mainitakse isegi ära. Arvustusi oli küll vähe (nuuks, oleks võinud kasvõi materdada) aga ju siis pole arvustamist väärt.

Päris naljakas on siis insaidseltskonna omavahelist kraaklemist vaadata. Ei saagi õieti aru millest täpselt jutt on aga arvustuse panemine kuskil BAAS-is või mujal ei peaks küll kedagi kottima. mõnele meeldib mõnele mitte. Mina näiteks pean üht tema trükis ilmunud raamatut küll masendavalt igavaks. Mõnele aga meeldib - palun väga.

Pseudonüümi pärast vabandan, et ei ole nii ilus nagu näiteks Lew L Berg või mis ta oligi. Edaspidi on minu pseudonüüm M. B Shnabiliwobsky Van Daal

15.08.2001 Arvustused Andri Riid

Ei näe probleemi. Ei selles, et keegi kellelegi BAASis "teenimatult" kõrgeid hindeid paneb ega ka selles mitte, kes ja kellele parajasti seda teeb.

1. Jyrkal, nagu ta isegi tunnistab, pole võimalik vettpidavalt tõestada, et AG arvustus ja hinne ei kajasta autori sisemisi veendumusi. Teiseks pole absoluutset hindamisskaalat määratletud ega verifitseeritud - nii ei saa ka välistada, et AG-l on Bergi tarbeks oma skaala ja hindamisreeglid. Paljud selliseid (kõrvalseisjale tihtipeale üsna ebaloogilisi) paindlikke skaalasid kasutavad. Arvustaja enda jaoks on mingi loogika hindepanemises olemas.

2. Kuna JK arvustust kõnealuse teose kohta veel ei ole, puudub info, kui kõrgelt JK ise teost hindaks, samuti tuvastamatu, kas ta seda üldse lugenud on, nii et kogu asi on pisut kontekstist väljas. On see lugemus antud juhul üldse oluline? Minu meelest on, on ju jutt konkreetsest teosest ja mitmete teiste Bergi teoste puhul on samadelt arvustajatelt poolt Bergile langenud saanud hoopis teised hinded.

3. Millist reaktsiooni oodatakse Golikovilt? Isiklikult ajaks mind vihale, kui keegi tuleks mulle nina peale viskama, et miski minu poolt pandud hinne pole õige. (Üllatus-üllatus, Jüri, mul on pretensioone ca kahekümne sinu poolt antud hinde osas - palun ole nii lahke ja muuda need sõbramehelikud hinded homseks ära (nimestiku saad erakirjas), need ei kõlba ju kassi saba allagi!). Kuidaks reageeriksid? Ilmseks saadaks pikalt, milleks eksisteerib täielik õigus. Keegi pole objektiivne enough, et nõuda teistelt objektiivsust.

4. Ei väsi lisamast, et BAAS on avalik lugemispäevik ja niihästi avaliku arvamuse kui kirjastuspoliitika kujundamisel äärmiselt mannetu vahend. Näiteks toimetajatel on näiteks originaalantoloogiatesse autorite valikul palju suuremad volitused määrata, mis laiema avalikkuse ette satub ja mis mitte. Ma ei sea siinkohal sugugi kahtluse alla nende õigusi selleks.

5. Paratamatult on nii, et BAASi arvustustest on arvustajale ülimuslikud vaid tema enda poolt kirjutatud ja - ainult nii see just mõeldav ongi. Arvamuste paljusust on (ka allakirjutanul) aeg-ajalt raske taluda, aga see on ikkagi parem variant kui nn. arvamusliider ja tema järelekaagutajad.

Kokkuvõtteks - arvustajal on BAASis õigus hinnata teoseid mistahes kriteeriumist lähtuvalt (ja ei pea selleks olema tingimata Mario poolt nimetet "tervik" - inimesele peab jääma õigus ise prioriteete reastada) Kui mõne inimese arvamus ei meeldi, võib ju BAASi veergudel teisitiarvajaga polemiseerida, kuid veelgi paremaks tooniks pean omapoolse arvustuse kirjutamisel närvidele käiva arvustuse olemasolu lihtsalt ignoreerida.

Pean ka ise Bergi loomingut primitiivseks ja ebahuvitavaks, oma aega liiga kalliks, et seda Bergi lugemisele kulutada. Kuid antud juhul on sääsest elevant tehtud.

15.08.2001 Veel kord Mario Kivistik

Raul, kena inimene, kas iga nähtus, mis sina ja/või Jürka olete välja mõelnud, on ikka kohe ilmtingimata reaalne? Misasi on see müütiline Trükis Avaldatud Autorite Vennaskond? Ja kes sinna siis õieti kuuluvad? Teie jutust jääb mulje, et iga "Marduses" löögile pääsenud autor tunneb paratamatult kas a) hirmu, et enam ei avaldata, kui teistele kraapsu ei tee või b)tohutut kollegiaalsust ainuüksi sellepärast, et ühe marginaalse (nimetame asju õigete nimedega) väljaande kaante vahele on kokku satutud. Teist varianti ei taha terve mõistus nagu hästi tunnistada, esimene aga - Te peaksite ju enamikku nendest "vennaskondlastest" isiklikult üsna hästi tundma, on siis tõesti põhjust neist nii mõelda? Olgugi rõhutades, et tegu inimlike tunnetega - aga inimlikke tundeid on teatavasti nii positiivseid kui negatiivseid...

Minu arusaamise järgi võib reaalsuse piiridesse mahtuda see, et kui mõni autor on kehvapoolse jutu kirjutanud ja keegi tema tutvuskonnast peab teda muidu kenaks inimeseks, siis ta jätab selle jutu kohta arvustuse lihtsalt kirjutamata. Vaikib maha, kui soovite. Seda küll, aga mingi valiku teeb arvustatava kraami hulgast ju igaüks. Aga vihjed sellele, et arvustusi kirjutatakse nö. kintsukaapimise korras, pean ma tõesti solvavaiks. Mitte enda - minu arvele võib ühe sellise patu kaudselt tõesti kirjutada - vaid teiste arvustajate suhtes. Usun, et nemad ei ole seda küll kuidagi ära teeninud.

Ei tahaks sel teemal rohkem jätkata. Jääme siis igaüks oma õiguse juurde, milles ilmselt veendunud oleme - küll aeg annab arutust (senselessness?)...

15.08.2001 Teateid Lollidemaalt Jüri Kallas

Targem annab järele, aga siinmail pole see kombeks...

Tõsi see on, et mul mõlemad Lew R. Bergi raamatud lugemata on, kuid Andrei Golikov kiitis ka juttu «Jahimees ja uluk», mis on ikka paras saast küll. «Terrakotasõduri needus» on rämps, «Halli taeva all» on masendavalt hall tekst... pole see uuem Berg parem midagi, kui vana. Loomulikult loen ma mingil hetkel ka need raamatud läbi, aga sellega pole mul kiiret, sest BAAS ei ole mind veennud, et midagi muutunud oleks... ka pole Lew R. Berg sedavõrd tormiliselt arenev autor, kelle igat teksti reaalajas lugeda tuleks.

Eraldi märgiks ära, et pole mul mingit pataloogilist viha Lew R. Bergi vastu, et tegu on lihtsalt tuima ja andevaese autoriga, kes paistab silma vaid kohaliku ulme madalal profiilil. Kui selgub, et Berg on mingi arenguhüppe teinud... noh, eks ma siis oma arvamust revideerin.

15.08.2001 Absurditeater Raul Sulbi

Mario jätkab häirimatult oma demagoogia-Dulcinea sadulas...

Hoolimata sellest, et öeldi selgelt välja, et keegi mingit tellimustööd või muus vormis teadlikku ja kokkulepitud sina-mulle, mina-sulle skeemi silmas ei pea, pööras Mario naljaks/naeruvääristas asja, mida oponendid ei väitnudki!

Ja see on ehe demagoogia.

Ja Jürka ning minu poolt kirjutatud reaalsest nähtusest ei sõnagi...

15.08.2001 Üks pall ikka maha! Kristjan Sander

Mina võtan jätkuvalt palli automaatselt maha selle eest, kui tegelane endale sussi asemel kameeleoni jalga tõmbab ning kui kogu sellel jamal mingitki põhjendust pole. Kavatsen seda ka edaspidi teha. Lapsused pole antud seoses mitte inimlikud, vaid lapsikud, st omased isikutele, kes pole veel adultsesse ikka jõudnud või keda ajuti kimbutab infantiilsus. Loomulikult on need andestatavad, kes ikka lapsega pahandab, kui too sussi ja kameeleoni vahet pole enda jaoks veel tuvastanud, kuid teose väärtust need paratamatult kahandavad.

15.08.2001 Re: Kus on mu raha? Mario Kivistik

Eeh, hr. Sära, me ju nelja silma all tookord kõigest rääkisime... Raha tuleb ikka ümbrikus, kesse siis sellist asja panga kaudu toimetab? Selle kuu viimasel reedel Hellas Hundis ajaks asja vaikselt korda... nõus? Vastuse palun ainult eraviisiliselt, muidu siin varsti juba miski plahvatab... (vt. Katariina vihjet kuplialusele keemismulinale)

15.08.2001 Kus on mu raha? Silver Sära

Lp. Mario Kivistik. Annan veel kord oma arve numbri: Sampo Pank 335075490006. Miskipärast ei ole Bergi eest raha veel laekunud.

15.08.2001 eeh, võõ Katariina

Palavus, palavus on kõiges syydi :) Tuleks taas kord jahe põhjamaine sygis, kaoks kuplitest mõnus keemismulin ja paar halli rakukest praksataks ehk paika. No ei vihja noh, ytlen jumala otse :)

15.08.2001 Tõe tund Mario Kivistik

Puuh... rahvatarkus ütleb küll, et targem annab järele, aga jätan hea inimesena selle võimaluse seekord vastasrinna esindajatele. Püüan teha lühidalt.

Jürkale: ei kahtlusta sind skisofreenias - oma viie ja nelja andsid sa mõned ajad tagasi, praegused kiitvad hinnangud aga on tulnud Bergi värskemate asjade (eelkõige "Tempel selvas") kohta. Golikovi arvustus harmoneerub teistega. Nii et: kas arvustatav teos on objetiivselt neid hinnanguid väärt või on kõige taga grand conspiracy? Skisofreeniast hakkame rääkima siis, kui keegi eelistab teist varianti.

Raulile: ei jäta kahe silma vahele, olgugi need mitte faktid, vaid oletused. Arvan (ja loodan) pigem, et mööda hakkab saama see aeg, kus hindest võeti automaatselt maha üks pall selle eest, kui tegelasel olid lk. 12 jalas valged sussid, lk. 16 aga juba mustad. Et inimlikud lapsused loetakse teisejärgulisteks ning lähtutakse hindamisel tervikust. Usun, et Golikovi arvustus kuulus juba selliste kilda.

Aga mis puutub läbilillelistesse vihjetesse vennaskondlusse ja ringkaitselistesse sõpruskondadesse (koos sinna juurde käivate absurdsete hirmude ja suure sõprusega), siis - see on JAMA! Miks? Kohe põhjendan, õigemini - tunnistan üles! Ausalt ja põhjani! Kaua siis võib, ei saa enam öösiti undki... Niisiis tunnistan, et maksin Lew R. Bergi promomise eest BAASi arvustuste näol hr. Golikovile 100 000 EEK, prl. Tähele 75 000 EEK, hr. Millerile ja hr. Särale kummalegi 50 000 EEK. Hr. Rätsepa osaks langes 25 000 krooni. Loomulikult mustalt, allkirja andmata, makse maksmata. Ja loomulikult lubasin avaldada minu poolt üllitatavates väljaannetes kõik nende romaanid, jutud, artiklid, esseed, mälestused jne., mida nimetatud isikud oma eluajal vähegi produtseerida suudavad. Nonii, hakkaski väheke kergem...

Kes tahab, see usub. Credo, quia absurdum.

15.08.2001 Pea püsti, hr. Raetsep! Raul Sulbi

Ausalt öeldes, kui ma ei teaks, et Kristjan Rätsep alkoholi nagu eriti ei tarvita, siis arvaksin küll, et tema 15. augusti kiri tõsises joobes kirjutatud on...

Kirjutaja maalib mingi väga kummalise skeemi. Tõstab tagajärgi põhjustest ettepoole ja laseb oma mõtte lihtsalt võpsikusse uitama...

Kuhu hr. Rätsepa mõte siis oma uitudega jõuab?

1) Algernoni «jutukuhjake» on toimetajatele kallis-armas. Minule näiteks sõelajärgsest ilmunud kraamist enamus - mida julgelt pahnaks võib nimetada - küll seda pole!

2) Algernonis pole jutte enam seetõttu, et kehtestati sõel ja teatati, et honorari enam ka ei maksta! Justkui me seda kunagi teinud oleks!

3) Algernonis pole jutte enam seetõttu, et kõik muidu potentsiaalselt meile jõudma pidanud jutud saadetakse nüüd kohe Mardusse, kuna sealt saab pappi! No comments!

4) Tõsine märk kriisi saabumisest näib Rätsepa jaoks olevat tõik, et Jürka kuskil justkui deklareeris, et alaväärtuslikke pseudonüüme enam ei tule ja nüüd ikka tulid Pronto ja Hal X.

Samas stiilis kurioossete steitmentidega võiks ju jätkata...

Aga tahaks enne hüüatada, et mis kuradi kriis?

Ja küsida, et mida peab Rätsep silmas «peade kokkupaneku» all ja et kuidas seesinane eesti ulme taset tõstab???

Ja kuidas «kogu algupärane ulme veidral kombel kannatab»? Ja mille käes, kui lubate küsida?

Ühesõnaga ei saa ma aru, millest selline hüsteeria?! Et jutulaboris sel kuul veel ühtki juttu pole ilmunud, ei tohiks ju ometi kellelegi nii apokalüptilisena mõjuda...

15.08.2001 «Sõbramehelikud» arvustused Raul Sulbi

Nõustun Jürkaga täiesti, et sellised arvustused ja nende kirjutajad olemas on. Ise ei nimetaks seda ehk nii räigelt kui Jürka, minu meelest annab ka nende tekstide olemust paremini edasi sõnapaar «sõbramehelikud arvustused» või siis «tänulikud arvustused».

Ei näe ka eriti põhjust Mario kombel «shokeeritud olla». Sellise nähtuse olemasolust on Eesti ulmekuluaarides juba vähemalt aastajagu päevi räägitud. On räägitud ka nn. asjaosalistega. Mõni on seda osaliselt juttu kiiresti teisele teemale viies ehk tunnistanudki, mõni eitab kategooriliselt.

Ja inimloomust arvestades pole sellistest arvustustes ka midagi imelikku, on teised täiesti inimlikud.

Millest selline tänutunne, soov siiralt oma sõbramehetundeid väljendada tuleb? Tuleb näiteks nii... Suudab nt. võrgus debüteerinud autor pääseda oma juttudega ka «Marduse» kaante vahele. Saada nö. Trükis Avaldavate Autorite Vennaskonda. Loomulikult hakkab tekkima teatav tänutunne toimetaja suhtes. Ning suur ja siiras sõprus vennaskonnakaaslaste suhtes... Ja ehk ka kuskil hinge tagatoas üks väike ja täiesti alusetu ja absurdne ja mitte mingile reaalsele tõigale baseeruv hirm. Hirm, et kui äkki ütleks nii, nagu peaks ütlema, et äkki siis enam ei saagi... et äkki siis enam ei võetagi kampa. Nagu hirmudega ikka, on seegi täiesti absurdne ja jabur.

Ja sageli ehk polegi sellist hirmu. On lihtsalt suur ja siiras sõprus. Sest kuidas sa ikka oma ametivennale ja ajakirjakaaslasele nüüd kohe halvasti ütled?! Ei saa ju! Ringkaitse pole ju mingi uus elamisvorm. Keskajal lausa Õhtumaa tsivilisatsiooni põhialus...

Ja see on ju loomulik et ametivennad kokku hoiavad?:)

Mario küsimustele niipalju, et Silver Sära on ju ennast kui Lew R. Bergi suurt fänni defineerinud küll! Katariina Tähe ja Ats Milleri arvustused liigituvad aga teinekord (nagu Andrei Golikovi omadki - teinekord, rõhutan) sõbramehelikeks/tänulikeks arvustusteks.

Mario «shokeeritus» on seda kummalisem, aga mitte üllatavam, et ta jätab jällegi kahe silma vahele faktid, mis talle ei sobi. Faktid, millele antud arvustaja, teose ja arvustuse puhul osutab Jürka.

Et mõni kaugel asuv lääne tippautor või algaja sulesepp oleks samasuguse kriitika eest, mis langes osaks «Templile» küll nõrga nelja või suisa kolme saanud! Aga siin ja praegu, näe, läks teisiti...

15.08.2001 Jutukuhi on surnud, elagu! Jüri Kallas

Loomulikult on kirjanduslik protsess selline loominguline nähtus... ja nüüd on Jutulabor olukorras, kus isegi kõntsa pole avaldada. Noh, sügisel asjad kindlasti muutuvad.

Tegelikult pole Jutulabori probleem heades juttudes -- neid saame me niikuinii! Aga head jutud ei sünni kui pirukad, et õlisse, ja välja, ja valmis. Ei võta häid jutte meilt eest ära ka «Mardus» ega muud honoreeritud väljaanded. Toimetajate maitsed on erinevad... ning siis veel need mahupiirid.

Kui aga sättida filter tihedamaks, aga see mõte kerkib toimetuses iga paari kuu tagant päevakorda, siis saabub tõenäoliselt olukord, kus «Algernon» avaldab aastas maksimaalselt kümmekond juttu ning siis tuleks meil kindlasti kvartaliajakirjaks muutuda, sest ehk kord kavartalis oleks võimalik ilmutada wõrguaajakirja, kus on mitu hea tasemega juttu sees...

Mis puutub kodanikke Pronto ja Hal X nimedesse, siis toimetus mõtles nende nimede teemal ikka üsna põhjalikult; täpseid põhjendusi et miks nii läks ma muidugi enam ei mäleta, aga need põhjendused muidugi olid. Tegelikult on see kama kõik mis nimede all sellised jutud ilmuvad -- nende eluiga kestab niikuinii ju vaid järgmise Stalkeri nimekirjani.

15.08.2001 Seda ma arvasingi... Jüri Kallas

et kohe hakatakse üles lugema kõiki, Lew R. Bergi positiivselt arvustanud! Aga järsku süüdistaks ka mind kohe skisofreenias -- olen ju isegi Bergile viie ja nelja pannud?

Tegelikult ütlesin ma seda ju siiski eelkõige Andrei Golikovi ühe konkreetse arvustusele ühe Lew R. Bergi lühiromaani kohta. Jah oletusi on teisigi, aga just selle konkreetse arvustuse koha pealt olen ma üsna veendunud. Loomulikult ei saa ma seda vettpidavalt tõestada... ei kavatsegi, sest «tõestatatkse ju Lõbusas Tornis»... aga enda mõtteid ühe teatava suundumuse kohta avaldasin ma küll.

15.08.2001 Re: jutukuhja... Kristjan Sander

Kõigepealt paistab, et Vedrukoera ning Ebatõese koolkond on jälle täiendust saanud... Mingid vormireeglid võiks isegi meie vabameelses seltskonnas kehtida...

Asjast endast -- ei näe põhjust anduda pessimismile vaid seetõttu, et sel kuul "Algernoni" pole midagi saadetud. Mariol on õigus, honorar on praktiliselt olematu kõigis Eesti zhanriulmega tegelevates väljaannetes. Kriisi märke mina isiklikult veel ei märka.

15.08.2001 Re: Jutukuhja... Mario Kivistik

Kõikvõimalike sapiste repliikide ennetamiseks: "Marduse" honorar on pigem sümboolne (alla poole sellest, mida maksavad suuremad kirjastused ja riigi rahakoti toel elavad väljaanded)ja juubeliväljaande puhul ei makstud sedagi; olulisem on autorite jaoks ilmselt see, et asi ilmub kaantevahelisel paberkandjal - hoolimata võrgunduse võidukäigust... Ja sõel toimib ka "Marduse" puhul - olen selle kuuga tagasi lükanud neli pakutud lugu... Tõsi, avaldamiskõlblike lugude puudust seni ka pole!

15.08.2001 Jutukuhja traagiline surm Kristjan Raetsep

Tarlapi,Bergi ja Tuulepaeaelse voeiks sinnapaika jaetta,kuna hetkel toimub hoopis kurvem suendmus.Toimetajate kallis-armas jutukuhjakene bon siit ilmast lahkumas!Ja pole midagi imestada.Kui mullu suvel soel kehtestati,oeldi,et naee,koeiki lugusid ei avalda ja honorari kah ei maksa.Noh,muidugi saadetakse siis juba parema meelega "Mardusse",sealt saab vaehemalt pappi.Alles nomvembris Jyrka uetles,et uehtki "alavaeaertusliku" pseudunueuemiga autorit enam ei avaldata,ent taenaseks on truekivalgust naeinud juba Pronto "X" ja Hal X "Haerra Povski jaanipaeev".Esimene voeis ju maeekoerguselt uele olla,aga teine?Valmistume kriisiks,seltsimehed!Pangem pead kokku,et korralikule tasemele tagasi joeuda,SEST KOGU ALGUPAWERANE LUEHIPROOSA KANNATAB VEIDRAL KOMBEL!Mulle kehvem kui tunamullu,taenavu paistab veel halvemaks minevat kui mullu!Sulbi pessimimism on ikka moenevoerra oeigustatud kah!Eks ikka "soel" sueuedi!

15.08.2001 Päris jõhker! Mario Kivistik

Jüri Kallase viimase läkituse kohta: see jah... see juba tõesti midagi on...

Midagi peab ilmselt tõsiselt lahti olema, kui arvamuste lahkuminek mõne autori suhtes tingib selliste absurdsete süüdistuste esitamist teistmoodi arvajatele. Ma ei arva, et hr. Golikov oleks minuga suurem sõber kui Jüri Kallasega või Raul Sulbiga. Ja kelle või mille suhtes on "truualamlikud" Katariina Täht, Silver Sära, Ants Miller ja Kristjan Rätsep, kes kõik on viimasel ajal Bergi lugude kohta BAASis kiitvaid hinnanguid andnud ja kelle "lemmikute" hulka Berg muidu ei kuulu? Vastust sellele küsimusele ootan tõelise huviga. Mulle sellest piisaks. Nende ees, kes on "julgenud" Lew R. Bergi positiivselt arvustada, oleks vabandus aga küll omal kohal.

15.08.2001 Ärplusest ja BAASist Jüri Kallas

Tähendab, et ma võin olla peetusega ja näen tonte... aga mulle tundub juba pikemat aega, et BAASis on üsna olulisele kohale tõusnud uus arvustuse alaliik.

Nimetaksin seda truualamlikuks arvustuseks, mis tähendab seda, et arvustaja on truualamlik oma kirjastaja, toimetaja, kolleegi, mõttekaaslase ja lihtsalt lemmiku suhtes.

Mis puutub nalja, siis seltsimees Golikovi arvustus Bergile ei olnud naljaks, pigem nukraks tegi... naljakas oli ehk minu repliik... kuigi see on kah rohkem selline ausa hinge hädakarje.

Okay, ma saan aru, et kirjutaval inimesel on üsna keeruline samas ka arvustaja olla. Ikka tuleb keegi ja ütleb: «Kuule erudiit, vaata, kuidas sa ise kirjutad!» Mingil määral on tõesti nõnda, et kui ise kusagil käppapidi sees oled, siis näed asju pisut teise pilguga. Samas ei tule seda teist pilku tegelastel siis, kui on miski kõrgel ja kaugel oleva tõlkeautori arvustamine... siis antakse kõigist torudest.

Selle valguses peangi ma Andrei Golikovi arvustust Lew R. Bergi lühiromaanile «Tempel selvas» truualamlikuks arvustuseks. Noh, et tahtis sõber Mariole headmeelt teha ning kirjutas sellise vassiva arvamuse. Arvan, et oleks samasuguseid etteheiteid (nagu Golikov arvustuses teeb) ta öelnud mõne Kalevipoja või Poppy Z. Brite'i teksti kohta, siis poleks hinne viis olnud... neli oleks olnud, kui mitte kolm või kaks! Loomulikult ei arva ma et Mario Kivistik tellis sellised ohked BAASi. Kõik algab ikka meist endist... see sisemine tsensor, mida (kui mu mälu nüüd ei peta) Ursula K. Le Guin tabavalt hinge Staliniks (Stalin of Soul) nimetas.

14.08.2001 Re: lihtne vastus Mario Kivistik

Mustal Kassil on mõnes mõttes õigus. Lühijuttude koha pealt kindlasti - kahtlemata mõjutab loetavust (ja TOPide hääletustulemusi!) jutu olemasolu võrgus. Nii et selles suhtes oleks retsept: enne "Algernonis", pärast "Loomingus" või "Vikerkaares" või "Eesti Naises" (why not, avaldasin isegi kunagi viimatinimetatud ajakirjas ühe Bradbury tõlkejutu, tõsi, polnud küll zhanriulmekas) – või ka vastupidi – igati mõttekas. Küll aga ei tahaks nõustuda MK postulaadiga pikema kraami suhtes. Ei usu hästi, et praktika, kus romaan enne tervikmahus võrku riputatakse ja alles seejärel poelettidele paisatakse, lähema tuleviku teema oleks. Jupikaupa, nö. isu äratamiseks, seda küll -ärilistel eesmärkidel muidugi. Ja lisaks on mitmed nö. arvutiinimesed eravestlustes tunnistanud, et pikemat jutustust (romaanist rääkimata) ekraanilt ikka ei naudi. Diagonaalis lugemiseks, ettekujutuse saamiseks kõlbab küll, aga kas see on siis tegelik eesmärk? Ja paberipinude väljatrükkimine - eks seegi ole ju lõivu maksmine vihatud paberkandjale. Ebamugavam ja ebaesteetilisem ainult (värviprinteriga võib ju muidugi mingi sobiva pealislehe ka välja trükkida...). Odavam muidugi ka - eeldusel, et firma paberikulu üle keegi piinlikku arvet ei pea...

Kokkuvõttes: nagu igal asjal, on ka võrgul (ja ulmel võrgus) omad plussid ja miinused. Ma ei absolutiseeriks esimesi rohkem kui teisi.

14.08.2001 Ärp? Mario Kivistik

Ee... ei ole kindel, kas eelnevast õigesti aru sain... aga minu meelest ei ole hetkel ambrasuurile viskuja(d) küll ennast anonüümseks jätnud... Kuigi ma Tarlapi suhtes seda tegevust sugugi matrossovluseks ei pea, nimetasin seda täiesti tõsiselt positiivseks...

Kui midagi valesti mõistsin või minu huumorimeel jälle kusagil hoopis teisel lainel on, võiksid targad inimesed mulle asja ära seletada. Kui ei mõistnud, siis pole võrguruumi muidugi rohkem raisata tarvis.

14.08.2001 Ärpleval lainel jätkates Jüri Kallas

... ja partei tundmatu sõdur viskus BAASis ambrasuurile, huulil sõnad: «Willard, ponimajesh?!»

14.08.2001 Paneme punkti Mario Kivistik

Viimase lausega Rauli eelnevast kirjast jumala nõus. Punkt.

Et kogu sellel mõttevahetusel siiski mingi kasutegur olemas, tõendab see, et Tarlapi teosed BAASis on hakanud usinalt arvustusi juurde saama. Väga hea! Esimene samm vähe(m)loetud teoste tutvustamise-propageerimise teel! Loodetavasti järgneb kunagi ka teine...

14.08.2001 Täpsustame siis veelkord Raul Sulbi

1) Võrdse kohtlemise printsiibist on antud isikute puhul absurdne rääkida. Seda leiab kogemata ka Mario, tunnistades Tarlapi avaldamisprobleeme. Miks Tarlap, ei avaldanud oma asju "Põhjanaelas" ja "Marduses", seda ütles ta Estconil 2000. Kes kuulas ja oli veel võimeline kuulama, see ilmselt mäletab.

2) Bergi loevad etaloniks õnneks siiski vähesed. Paraku on see vähemus hästi häälekas.

3) On muidugi järjekordne näide demagoogia kohta steitment, et "Tarlapi lugejaiks/arvustajaiks BAASis üksikud väga pühendunud huvilised on". Võib ju muidugi Avo Nappot, Maniakkide Tänavat ja Taivo Risti lugeda Tarlapi andunud fännideks, aga noh, ma ei tea...

Võiksin ju siis ka "avastada", et näiteks Bergi loomingu peamisteks lugejateks on BAASi järgi Laur Salundi ja Dragofor...

See teema on omadega aga nii mõttetuks muutunud, et ilmselt keegi peale Mario ja minu neid kirju ei loe...

13.08.2001 no krr Elläi Tuulepäälse

Ei-no, perglipäralt, ei osand arvata, et üks pisike sõrmesiputus sihukese voori lahti päästab! Nagu kivi oleks vette visand, lained muudkui tulevad. Süütunnete laviin tahaks nagu ära tappa..

Aga ei tapa ühtigi - olen elusam kui ei kunagi varem, vähemalt autorinime mõttes (mu varasema kirja pealkiri ei jäändki pelgalt vabandavaks/õigustavaks). Pole teist kordagi nii palju kordi ära mainitud :)

11.08.2001 Autor ja tema valikud Jüri Kallas

Mitte otseselt vaieldes, aga mõningatele momentidele osundades...

Loomulikult võiks toimida Musta Kassi idee, et alguses «Algernon» tasuta ja siis mujal raha eest. Kahtlen aga selle idee täielikus rakendumises...

Võin olla puudustega, kuid toimetajana olen ikka olnud seisukohal, et jutukogus (pigem peaks, kui) võiks olla kolmandik mahust (või vähemasti kolm teksti) absoluutselt ilmumata. Et sunniks nii nagu ostma ka seda inimest, kes neid ülejäänusi igal pool mujal on lugenud. Tõsifänn ja autori andunud austaja teevad seda niikuinii, kuid sissetulek tuleb siiski sellest mõõdukalt õõtsuvast soost, mida keskmiseks lugejaks tavatsetakse nimetada.

Okay, hetkel ei peeta Eestis wõrgus ilmumist avaldamiseks. Kindlasti arvab nõnda «Looming», «Vikerkaare» seisukohta ei tea... ka mitteulmeliste auhindade statuudid vist välistavad wõrgus ilmunu. Kuid see on, kuniks... ning siis tuleb autoril valida? Ajakirja «Algernon» ühe toimetajana võiks ju öelda, et tooge kogu looming meie kätte, tooge igal ajal jne. (või kuidas see härra Maurus nüüd rahast rääkis), kuid (eriti hommikuti) kainelt mõtleva inimesene soovitaksin autoritel mõelda.

Valik on Teie!

PS! «Algernon» ja tema toimetus ei keela kellelgi midagi kusagil mujal avaldada. «Algernon» ja «Jutulabor» eeldavad siiski esmatrükke! Siinkohal oleks sobilik tänada ka Elläi Tuulepäälset, kes erakirjas osundas mõningatele ütlematajätmistele ajakirja «Algernon» kaastööde vormistamise tingimustes. Info on teadmiseks võetud ja selles valguses saab asjad ümber tehtud.

11.08.2001 lugedes lugejakirju Heiki Vilep

On vist kunstlikult genereeritud üles süzhee a'la Marss ründab. Elläi Tuulepäälse ja Karen Orlau kirjutavad ulmet ja otsivad väljundit. Et sai möödaminnes mainitud Kloaaki, on vist siiski pool-juhuslik. Igatahes mina, kui Kloaagil toimudalaskja ja asutaja, suhtun Algernonisse suure austusega ja ei sunni ulmefanatte sugugi oma klubi torustikus ringi kahlama. Küll aga tõsi ta on, et üht-teist võib sealt leida. Oleme hoopis teise suunitlusega klubi - sahtlimaterjalide pealetükkimatule väljatoomisele rajatud alusel. Las igaüks leiab sealt midagi endale (kui leiab). Teiseks pole meil liikmekaarte, keeldusid mujal ennast avaldada, ega ka avaldamata jätta. Arvan, et edasine poleemika on liiast. Parimate soovidega.

11.08.2001 lihtne vastus Must Kass

tekkinud probleemidepuntrale: mida pole võrgus, seda pole olemas.

mida aeg edasi, seda lähedasemaks selline seisukoht mulle on saanud. ning nõnda valdab mind võrdne ükskõiksus nii Tarlapi kui Bergi pikemate proosapublikatsioonide vastu (mida võrgus ei ole). liiatigi on võrgus imho tekkinud BAASi, Algernoni ja ulmelisti näol üpriski ammendav kolmainsus (ei riskiks küll selle sees valitsevaid sugulussidemeid lahkama hakata).

nii et ulmelood võiksid siis ikkagi ilmuda kõigepealt Algernonis ja seejärel, kui autoril viitsimist sebida, ka Loomingus vms. pretsedent ju olemas :-)

10.08.2001 Nashe delo pravoje! Avo Nappo

Mario: > sektantluse ja tava- ning ulmeväljannete vahekordade üle võiks edasi arutada küll.

Ok ;)

Sektantlus on hea ja tore asi. Me võime siin omavahel tasapisi nägeleda ja kiskuda, aga ”tavakirjanduse” vastu tõuseme nagu yks mees, silmis õiglase viha sädemed ja me veel näitame neile, kes me sellised oleme. Või meie ei ole kultuur? Ha!

Mis sest et mõistega ”tavakirjandus” end vaevalt et keegi meie vaenlastest ennast identifitseerida oskab.

Sektantlus on hea ja tore asi selle pärast, et kui muudest yhistest asjadest napib, siis yhine vaenlane yhendab kõige kindlamalt. Ja innustab surematutele kangelastegudele! Me teeme nende _kiuste_ paremat kultuuri kui nende tavakirjandus. Kusjuures nemad ei saa sellest aru ja ei saa aru saamagi, sest nad on lihtsalt sedavõrd kitsarinnalised ja lollid.

Selle kõige juures on yksainumas konks. Siin ja praegu võime me ”nende” kohta öelda mis me neist arvame. Algernon on võrgus ilmuv ulmeajakiri ja sellisena saba ja sarvedega meie poolel. Paberkirjastused aga, kui Fantaasia ja Mardus välja arvata, on enamasti ”nende” kätes. Kui me tahame et nad meie kraami avaldaksid, siis tuleks neisse.. leebemalt, ehk isegi mõistvamalt suhtuda?

Tegelt on ju väljaspool zanri ysna mitu head raamatut kirjutatud, aegade jooksul. Ja mis puutub nende poolsesse umbusku meie vastu, siis syydi on televiisor! Inimene kes on näinud kasvõi vilksamisi mõnda pidevalt uhatavatest Star Treki moodsatest kloonidest või Cartoon Networgi Ämblikmeeste multikaid, tal tekib selle ja ulme vahele seos. Kui see inimene juhtub veel olema säärast sorti, kes ennast mingitel põhjustel kultuurseks peab, siis lisandub seosele võrdlemisi tugev hinnang.

Eelnenule lisaks vaieldamatu fakt - eesti tuntuim ”ulmeajakiri” on Paradoks B. Kommentaarid on liigsed.

Lõpetaks sellise optimistliku noodiga, et arvestades meie opositsiooni ilmset nõrkust: a) segadusse aetud tavakirjanduse otshkarikud (filoloogid, shto s nih vzjat!) ja b) poolearulised parategelased, me lihtsalt _lömastame_ nad oma monoliitse ulmerindega. Tulevik on meie!

10.08.2001 Suusoojaks Mario Kivistik

Luterlaste ja demagoogide kuri jumal hoidku mind pattu langemast! Aga käsi südamele - ei ole ma Tarlapi kohta küll kusagil ainsat halba sõna kirjutanud ega öelnud egap teinud seda nüüdki. Nii et arusaamatuks jääb, kelle vastu Tarlap ise seisma peaks - minu teada pole keegi tema kohta küll kusagil midagi halba öelnud? Küsimus oli ju hoopis milleski muus - nö. võrdse kohatlemise printsiibis, mille - minu arust - eiramise korral kohe mitte vaiki olla ei saa. Oma viga muidugi... Tarlap oli antud juhul ainult näiteks, mille Raul ise kusagil kunagi tõi, nii et "sõnavõtuks" Tarlapi teemal ei maksa seda küll lugeda...

Minu Suhtumine Tarlapisse sai ära öeldud soovitusega tema kogumik tõepoolest ka avaldada. Siis ei peaks Raul enam piinlema, et Bergi kodumaise seiklusulme etaloniks peetakse. Peetaksegi sellepärast, et võrdlusmoment puudb, et konkurent on ennast ilmutanud väljaandes, mida laiad (ha-ha!) eesti ulmefännide massid ei loe. OK, tollal olid avaldamisvõimalused muidugi kitsamad (kuigi ei mäleta, et Tarlap oleks oma jutte-jutustusi-romaane kordagi "Põhjanaela" või "Mardusesse" pakkunud, aastal 1994 oleks ka pikki asju järjeutuna avaldada võimalik olnud, lühematest siis ja hiljem rääkimata!), aga kui tegu on ikka nii vägeva asjaga, siis tuleks tekkinud lünk kähku ära täita. Ei ole suurt mõtet rääkida sellest, kui hea ulmeautor on Tarlap ja kõrvale Bergi mõnada, kui mehe looming on siin-seal mööda (ulmesõprade seas väheloetavat) perioodikat laiali. Siit, muide, ka kaudne vastus Kristjani tõstatatud teemale - et kui mõttekas on avaldada oma ulmelugusid nö. mittezhanriväljaannetes. Ulme propageerimise (ja autori pangaarve) seisukohast ehk küll, aga tagajärjeks on reeglina see, et nö. põhilugejal jääb lugu lugemata, sest ta ei oska seda mõnest klantsajakirjast või kohalikust lehest otsida - ja kui saabki sellest teada, siis lihtsalt ei viitsi. Muide, mitmed lääne tuntud tegijad on ennast hiljem selle eest sarjanud, et avaldasid mõne Hugot või Nebulat väärinud teksti kusagil "Playboys" või mõnes naistekas ja see ei pääsenud hääletusel löögile, sest need, kes hääletasid, selliseid väljaandeid lihtsalt ei loe!

Jürkale niipalju, et loomulikult ei olnud mulle saladuseks, et Tarlapi tekstid PP-s ilmuvad, aga Rauli omaaegne etteheide polnudki minule mõeldud. Ja vaadates BAASi arvustusi Tarlapi teostele tundub, et neid on lugenud ainult üksikud väga pühendunud huvilised - ja sugugi mitte kõik nö. väga laia lugemusega arvamusliidritest. Milleks siis mõnda meest eraldi näägutada, ei saa ometi nõuda, et igaüks, kes vähegi ulmet kirjutab/loeb, peab ilmtingimata kõik siin-seal-kolmandas kohas ilmunud tükid läbi lugema, enne kui suu üldse lahti teeb? Ja - on see 100 kindel, et mingis "Narvskii Vestnikus" või "Karukolka Teatajas" pole viimase 10 aasta jooksul mõni täielik superulmetekst ilmunud, millest meil kellelgi halli aimugi pole? Ja kui see pole 100 kindel, on's meil kõigil üldse õigust siin sooja õhku eestotsast välja lasta..?

Läks jälle palju auru teemale, mis iseenesest kõrvaline, aga kuidagi jälle esmaseks tõusis. Ehk selleks korraks aitab? Aga nö. sektantluse ja tava- ning ulmeväljannete vahekordade üle võiks edasi arutada küll.

10.08.2001 Õiendus Jüri Kallas

Kirjutab inimene, kes eile õhtul (Raulist meetri kaugusel) diivani peal külitades ütles, et kui Tarlap «Marduses» ilmuks, siis võtaks ta Bergilt leiva käest ära. Ütlesin seda kalambuurina... ega osanud arvata, et Raul selle kirja paneb. Arvasin, et on mõnusasti öeldud, arvan seda praegugi... kuid üks asi on mõnus loba külitades ja joogiga (milleks eile kohv oli), teine asi on miski (asjalik) väitlus.

Tiit Tarlap, muideks, üldiselt Lew R. Bergi loomingut hindab. Isiklikult ma eriti aga ei hinda... BAASis pandud viis jutustusele «Vaimudejõe viirastused» jääb muidugi jõusse, samuti ka kommentaar, millest üks lause ka Lew R. Bergi uue raamatu tagakaanele on jõudnud. Kas see uus raamat ka hea on, seda ma ei tea, kuid üldiselt on suur osa ilmunud Bergi ikka paras saast küll... selline saast, mida ma isegi pole tahtnud üle sirvida... ja seetõttu on enamus Bergi mul BAASis arvustamata ning nii saavadki Bergi kambajõmmid mind õllelauas tögada, et Jyrka on fänn, kellel Bergi keskmine hinne BAASis ebaloomulikult kõrge on.

Üldiselt võiks ühte tuntud ütlust parafraseerides öelda, et kusiganes kaks eesti ulmefänni kokku saavad, seal nad kohe ka Lew R. Bergi kiruma hakkavad. Nali!

Mis puutub ajalehte «Pärnu Postimees», siis peaks Mario Kivistik küll viimane isik olema, kel Tiit Tarlapi ilmumine selles lehes saladuseks on. Ilmusid ju Mario Kivistiku tõlked seal vaheldumisi Tiit Tarlapi jutustustega.

10.08.2001 Lugejatele! Raul Sulbi

Kenad inimesed!

Ärge palun hakake saatma kirju teemal "jälle käib kirjaveerus aadrilaskmine ja jutulabor on tühi".

Jutulabor on tühi, kuna pole hetkel midagi avaldada. Üks jutustus on, aga see ilmub autori soovil septembri alguses.

10.08.2001 Ei saa, Kalle! Raul Sulbi

Kui ajakirja tegema hakkasime, panime täiesti tahtlikult ja teadlikult kirjad niipidi jooksma.

10.08.2001 Uus seriaal: Absurdsed ja inetud Raul Sulbi

Esmalt, et demagoogiatolmus algidu kaduma ei läheks - kõik sai alguse ühest bibliograafilisest nüansist! Mina ei teadnud prl Tuulepäälse ilmunud juttude arvu, mille pärast end ka kohe tuhahunniku alla kaevasin.

Kõik? Jah? Ei! Edasi võtsid asja üles hetkel teemaga mitteseotud kiibitsejad (Sorry, poisid!) ja rong andis vilet...

Rõhutan üht olulist detaili. Omal ajal oli mingist hetkest alates väga hästi teada, kes on Tarlap ja kus ta tekstid ilmuvad... Aga tollased Eesti ulme arvamusliidrid (ja mis seal salata, üks praeguseidki, laureat Stalkera!) keeldusid (keeldub) põhimõtteliselt ta tekstidega tutvumast.

Kas vabanduseks tuuakse raamatukogusse mineku jalavaev, põhimõtteline suutmatus biblioteegi seinte vahel ilukirjanduslikku teksti tarbida või midagi veel ulmelisemat, pole vist hetkel enam oluline. Kurioosne vaid ehk...

Samuti võin ju väita, et tunnen päris mitut inimest, kellel on üsna võimatu võrguajakirja lugeda...

Ja üldiselt pole ma kuigi kindel, kumb on suurem vaev, kas leida näit. TÜ tudengil mõnes arvutiklassis vaba masin ja kiigata võrku või kõmpida üle Toome biblioteeki ja tellida (1-2 minutiga) välja suvaline "kohalik kobruleht"...

Mis puutub aga absurdsusesse ja inetusse, siis lihtsalt tuleb mul ebanormaalse regulaarsusega peale Must Masendus, kui näen, kuidas _kõik_ (ka need, kes Bergi loomingust sugugi ei vaimustu, eravestlustes räigemal moel ja arvustustes sõbramehelikumalt...) püüavad talle külge kleepida miskit Eesti seiklusulme etaloni silti... Muidugi pole mees ise selles süüdi. Aga nagu öeldakse, autori looming hakkab elama oma elu. Midagi pole parata.

Nii kurjalt sai eile õhtul selle pärast, et 1) demagoogia ajab närvi ja 2) igasuguseid "sõnavõtte" Tarlapi aadressil teda mittelugenud inimeste poolt pean mõttetuiks, aga võtan üsna isiklikult... Loomulikult suudab Tiit Tarlap ise enda eest suurepäraselt (ja hulka stiilsemalt ja erinevalt minust üldsegi mitte räigelt) seista, aga niipalju, kui mina tean, ei ole tal vist erilist juurdepääsu võrgule.

10.08.2001 ... kalle

Kuulge, kas neid kirju ei saaks panna teises järjekorras? Niimoodi, et varasemad on eespool ja hilisemad tulevad muudkui üksteise järel allpool.

10.08.2001 Jeesus Mario vastab Mario Kivistik

Miks nii kurjalt, Raul? Kas pretendeerid ise luterlaste jumala tiitlile?

Kui minu point arusaamatuks jäi, siis ei tahtnud ma sugugi võrrelda Tarlapi ja Tuulepäälse teeneid&rolli Eesti ulmekirjanduses ega nende taset (jäägu see tulevaste kirjandusanalüütikute leivateenimise vahendiks), vaid vihjasin Sinu lõigule Su eelmises kirjas: "Ulmelugejana ei ole ma kohustatud teadma miski siukse asja olemasolust, nagu miski Kloaak. Ega pea ma teadma, et seal ulmet võib ilmuda." Ja mõte oli selles, et kui Sina ei pea praegu teadma, et miski Kloaak on olemas ja et seal ulmet ilmub, siis "Pärnu Postimehe" olemasolust 90ndate esimesel poolel oldi Tallinnas-Tartus valdavalt küll teadlikud, aga ei pidanud ka teadma, et seal ulmet ilmub. Ilmus vahel muidugi (ja ka teistes kohalikes lehtedes), aga kui see lugemata jäi, ei anna see rohkem põhjust mittelugenuile etteheiteid teha kui Elläi Tuulepäälsel. Pigem vähem - võrguväljaandest miski materjaliga tutvuda on ju praegu võrratult hõlpsam kui aastat viis-kuus tagasi kohaliku kobrukaga...

Tarlapi kogumiku väljaandmise mõte on igati tervitatav. Milles küsimus, tee ära! Huvilisi kindlasti on, küllap saaksid ka näiteks Evaga avaldamise asjus kokkuleppele...

Mis puutub Sinu vihjetesse kelleltki "leiva ära võtmise" ja "kesisevõitu tasemega sulerüütlite ning kirjaneitsite indu autorikogude koostamisel ning üllitamisel", siis jätan need targu kommenteerimata. Ütlen vaid niipalju, et esimene vihje on lihtsalt absurdne ja inetu.

09.08.2001 Davaite zhit po etalonam.. Avo Nappo

Jyrka: > Avo Nappo on kohalikus fändomis muidugi tolerantsi etalon...

Mille värskeimaks tunnismärgiks on minu tänased sõnavõtud listis, teemal "Stanislav Grof ja tema looming" ;)

> KLOAAK ja selle elanike suhtumine ulmesse on minu jaoks suur saladus, mille lahendus mind ka tõttöelda ei huvita.

Ok. Samas, kujuta endale hetkeks ette sedasama zyriiliikme näidet ja asenda seal kogumik Mardus webisaidiga KLOAAK. Ulmerahvas kaebab, et tavakirjandus ei anna välja ja ei respekteeri. Nemad kaebavad sedasama. Algernon on võrgus. KLOAAK on ka. Mõlemast vastandavad ennast mainstreami/establishmendiga. Kaks kena tytarlast on kah mõlemas kohas tegevad..

Mul tuli just mõte Algernoni järgmise kuu tõlkerubriiki: Lukjanenko ”Za lesom, gde podlõi vrag” ;)

Kristjan: >Vist tegid ikka sina nalja?

Näide oli jah, pisut kurbliku naljana mõeldud. Whatever. Minu poolt thumbs up KLOAAG-i tegijatele. Selline koht kus hobilised mitteulmelisi tekste saavad avaldada kulub kindlasti marjaks ära. Kui ikka ei mahu asi, hot ubei, mitte kuidagi ulmezanri piiridesse, siis nagu me nyyd teada saime, on kohalikus webis koht ka nende jaoks.

Mõtle, kui näiteks Raulile tuleb äkki vastupandamatu tahtmine romantilist luulet kirjutada.. ;)

09.08.2001 Mida kuradit?! Raul Sulbi

Jeesus Mario ja luterlaste kuri jumal! tahaks kohe laurilõhmuslikult hüüatada...

Kohe muutun läbinisti demagoogiliseks, aga see näib ajuti olevat ainus keel, millest Mario Kivistik aru saab ja mida ise kasutab.

Excuse my dust! aga päris suure potentsiaaliga algaja Elläi Tuulepäälse (ilmunud paar juttu) ja umbes viieteistaastase staazhiga 1990ndate Eesti parima ulmekirjaniku Tiit Tarlapi (ilmunud umbkaudu 15 peamiselt pikemat võrratut teksti) vahel on vahe! VÄGA. SUUR. VAHE.

Tarlapil ei olnud 90ndate esimsel poolel võimalik oma pikki tekste zhanriväljaannetes avaldada. Tuulepäälsel praegu on. Ja sellega peaks teema olema ammendatud, aga kuna hakati demagoogitsema...

Seletan seega pikemalt. «Täheajas» oli mitu asja ootamas, aga see läks enne hingusele... «Mardusesse» poleks ta tekstid ilmselt mahtunud, pealegi oleks ta seal (nagu üks inimene praegu meetri kaugusel õelalt märkis) ju Bergi leiva ära võtnud. Mõtte- ja ideederohke militaarmärul ju erinevalt viimatinimetatust!

Üldiselt tundub, et, kui tahta, et lõppeks JAMA, tuleks vist üks Tarlapi kogumik orgunnida välja anda. Ehk jahutaks see ka sageli kesisevõitu tasemega sulerüütlite ja kirjaneitside indu autorikogude koostamisel ja üllitamisel!

09.08.2001 Re: Avole Kristjan Sander

Vist tegid ikka sina nalja? :o) Suur osa peavoolu väljaannetest nimetab end kas "kirjanduse", "kultuuri" või kuidagi nii väljaandeks. Ulme kuulub IMHO nii kirjanduse kui kultuuri alla. Wõrokas paneks nüüd pool lk-d hulgateooriast... Meil siin on teine lugu -- "Algernon" defineerib ennast ainult ja ainult ulmeajakirjana. Ma ei soovitanud kellelgi hakata ulmet pakkuma ainult detektiivjuttudele pühendunud väljaandele, vaid peale ulmespetsiifiliste kohtade ka üldise suunitlusega trükistele, mis pole end mingi konkreetse alamzhanriga sidunud.

09.08.2001 Tolerants? Jüri Kallas

Austatud Avo Nappo on kohalikus fändomis muidugi tolerantsi etalon... vähemasti kostab tema poolt alailma üleskutseid, et davaite zhit druzhno! jne.

Minul sageli tolerantsi napib... ja sageli pole see ka minu süü. KLOAAK ja selle elanike suhtumine ulmesse on minu jaoks suur saladus, mille lahendus mind ka tõttöelda ei huvita. Lingid «Algernonile», BAASile ja Stalkerile võivad pärineda ka sama hästi neidiste Karen Orlau ja Elläi Tuulepäälse kenade käekeste ja arvutiklaviatuuri sujuvast koostööst. Antud kahe daami austus ulme vastu pole ju saladus... kuid ülejäänud KLOAAK?

Minu isiklikud ja mitte sugugi vähesed kogemused näitavad pigem vastupidist. Näide! Sai kunagi räägitud ühe kohaliku kirjandusauhinna zhürii liikmega, kes küsis, et kas ka ulmest oleks midagi, mis võiks seal kandideerida. Soovitasin tal siis vaadata Karen Orlau juttu «Rannahiidsed». Küsiti, et kus see ilmunud on? Vastasin, et ajakirjas/kogumikus «Mardus». Seepeale öeldi, et kas Sa tõesti usud, et mõni zhüriiliige hakkab tõesti mingit «Mardust» lugema! Kommentaarid on ehk liigsed. Ja seda ütles inimene, kes üldiselt ulmet ei põlga, küll aga tunneb piisavalt oma kolleege tavakirjanduses.

09.08.2001 Autor ja tema levik Jüri Kallas

Alustaks sellest, et autori üheks vajalikuks oskuseks, on oskus end pakkuda. Kõlab hullult ebaloominguliselt, kuid see on nii!

Oskus pakkuda peidab endas eelkõige kahte momenti:
1) oskus lihtsalt (ilma võltstagasihoidlikkuse ja -häbelikkuseta) enda tekste pakkuda,
2) pakkuda õigeid tekste õigetesse kohtadesse.

Tõttöelda võib seda kõike ka muidugi autori agent teha, kuid noorel ja algajal autoril ju agenti pole... alustada tuleks ikkagi ise.

Tiit Tarlap on paljuski eri juhtum, sest sedavõrd mahukate tekstidega (nagu tema kirjutab), tal Eestis eriti valikut pole... jäävadki maakonnalehed.

Kui aga autorile tundub, et (wõrgu)publik pole tema mujal (kui «Algernon») ilmunud teksti märganud, siis on ju võimalik sellest kirjanurgas teavitada, et ilmus. Teine, ja veel parem võimalus -- saata «Algernoni» toimetusele selleteemaline info, et toimetus selle siis uudiseks vormistaks. Kui häbelikkus ei luba hästi omaenda tekste promoda, siis võib ju kokku leppida, et autori osalus uudise valmimisel jääks märkimata.

Personaalselt ei välista ma miskite tavaväljaannete lappamist ulmetekstide otsinguil, kuid spetsiaalselt sellega ei tegele... BAAS ja bibliograafia seda muidugi nõuavad, aga kuniks on veel lünki zhanriulme alal, seniks võib see muu kraam oodata.

09.08.2001 Mõnikord on köie yheks otsaks silmus.. Avo Nappo

> Igal köiel on minu teada kaks otsa. > Mina soovitan ulmejutte igal pool > avaldada ning muuhulgas kindlasti ka > selleks MITTE ettenähtud > publikatsioonides.

Siit omakorda "teise otsa" juurde minnes, peaks Algernon (ja BAAS) avama uksed mitteulmelistele tekstidele? Nemad peaksid avaldama Meie kraami! Meie Nende oma? Te ilmselt teete nalja? ;)

Aga selles mõttes olen samal arvamusel, et vähemasti meil siin, kus kirjutatakse siiski suhteliselt vähe, ei ole väga suurt mõtet rangel zanrilisel kastiyhiskonnal.

Käisin vaatasin seda KLOAAK-i. Jäi mulje, et väheste eranditega suhtub sealne rahvas ulmesse yldiselt ja Algernoni konkreetselt, mõnevõrra avatumalt kui meie nende suhtes? Link Hiirele on neil ilusasti avalehel.. Mina aga kuulsin sellest kohast täna esimest korda. Raul ilmselt ka?

09.08.2001 kirjutad alla? Kristjan Sander

Ühtlasi kirjutad siis alla ka teatud publikatsioonide seisukohale, et "meie ulmet ei avalda", olenemata sellest, mis konkreetse asja kirjanduslik väärtus võiks olla? Igal köiel on minu teada kaks otsa. Mina soovitan ulmejutte igal pool avaldada ning muuhulgas kindlasti ka selleks MITTE ettenähtud publikatsioonides. Kui Raul neid ei loe, on see tema tragöödia. Sektantlust kui nähtust põhimõtteliselt vastustan, autori poolt oma teostele võimalikult suure kõlapinna otsimist toetan. Muide, kunagi vist isegi postitasin tolle kloaagi aadressi postilondisse... Pead muidugi anda ei või.

09.08.2001 Õigus muidugi Mario Kivistik

Raulil on muidugi õigus, aga sellega seoses meenus mulle ta enda etteheide (vist ühes BAASi arvustuses, paranda, Raul, kui eksin), et mõned inimesed pole õigel ajal "Pärnu Postimehest" Tiit Tarlapi ulmejutustusi lugenud, mida väljaande kõrvalisus teps mitte ei vabandavat ... Equal rights for everybody, please!

Soovitusele ulmejutte ainult sihipärastes publikatsioonides avaldada, kirjutan teatud reservatsiooniga (aga "Looming" näiteks, või "Sirp"?) küll alla.

09.08.2001 Väga lihtne Kristjan Sander

Kui sa tahad, et Raul su jutte loeks, avalda neid publikatsioonides, mida Raul loeb.

09.08.2001 Sul on õigus! Raul Sulbi (grrrrr)

Targad inimesed ütlesid, et nii on kõige parem vaidluspartnerile öelda...

Loomulikult minu suurimad vabandused!

AGA:

Ulmelugejana ei ole ma kohustatud teadma miski siukse asja olemasolust, nagu miski Kloaak. Ega pea ma teadma, et seal ulmet võib ilmuda.

Kuna ma aga püüan olla veidi enamat kui lihtne lugeja, siis tunnistan tuhakoorma alt oma ignorantsust.

Moraal oli aga selline, et kui tahad, et ulmelugejad Su jutte loeks, tuleb neid just sihipärastes ulmepublikatsioonides avaldada.

09.08.2001 Enesereklaam Elläi Tuulepäälse

Vastamist pälvind kirjad: Algernoni eelmine number, 20. 07. 2001. Autor - Raul Sulbi

Ei saa salata, et asjatundliku kriitiku irisemine vihaseks ajab ja kirjutama paneb (või-olla veitsa pareminigi). Niisiis, hr Sulbi (hrrrrrrr), väitis, et mul ulmevallas ainult üks jublakas ilmund - vale (lõrr-hrrrmmmshhhh)! V.t KLOAAK.

Väide: 2 proosaüllitist ei tee veel kirjanikuks - nõus! Aga kirjuta või 100, ja kui ei loeta, siis kah pole vist kirjanik... Kloaagis on samuti arvustamise koht olemas.

P.S. Alati ei pea avaldumiskoht Algernon või Mardus olema...

07.08.2001 Vastus Andri kysimusele CQB;)

Baasis tunnistab Andri Riid:

"Tegelikult kirjutasin ma selle arvustuse aga puhtalt sellepärast, et küsida, milline inimese eesnimi valitud pseudonüümis algab Q-tähega. Quijote? Quqlgur? On sel tähel mingi mõte ka peale kaheldava väärtusega originaalsuse?"

Originaalsusest on asi kaugel. Pigem on tegu olulise olevuse mälestusega. CQ oli minu rott -- inimese parim sõber --, kes kymmekond aastat tagasi langes ebavõrdses võitluses alkoholismi & inimtõugu isastega. Kyllap olen ma naiivne, päris kindlasti sentimentaalne, aga ma tahan, et mingi osa temast elax edasi -- selles, kes ma olen, selles, mida ma teen.

Eriti kuna eesti ulme on meil selline näriliste-lembene . . .

Sai selgem?

07.08.2001 Re: Ashinar Tarts

Jah loomulikult ainult Belials, mul silmad ääretult häbi täis, tundub et poolteist nädalat vähest magamist ja aeg-ajalt lootusetuna tunduvat kaklemist Sircam'iga hakkavad tasapisi mõjuma. Nii et jummala õige, mitte ainult isand Gilderlich'i meelst, vaid nii ongi. Muuseas, see ei vähenda sugugi raamatu väärtust :-)

07.08.2001 Ashinar Ghilderich

Minu meelest kirjutas "Ashinari kroonikad" ainult Belials.

07.08.2001 Vabandus Tarts

Eelmisse kirja on sisse lipsanud näpukas: "Ashinari.. " on kirjutanud ikka Belials&Simpson mitte Belials&Simson. Vabandan sygavalt asjaosalise ees ja kinnitan, et tegemist oli näpubeaga. Ärge pikka viha pidage ;)

06.08.2001 re: sadistika Tarts

Kui ma nyid 6iete aru sain, siis on mõeldud juast NAISkirjanike arvestatavat romaani, on nii? Njah, ei löö nagu väga ette, kui ehk tinglikult saab vanatädi Laipaik'u siia alla liigitada, sest temal on hulganiste selliseid piiripealseid-mystikasse kalduvaid asju. Aga kui yldiselt romaanidest rääkida, siis on ju ilmund ikka yht ja teist ja sugugi mitte halba. Positiivsete näidetena v6iks ju tuua kohe pähe kargavad Hargla "Baiita needuse" ja Belials&Simson "Ashinari kroonikad". Hard SF'i.. njah, ei tule ette, kui just Vetemaa "Neitsist syndinu"'t mitte arvestada ;-). Kahjuks ei ole ma "Valgelinnu maailm"'a lugenud ja mul on selle pärast väga häbi.

06.08.2001 sadistika? Must Kass

Eks see ole küll ka natuke selle laiema lugejaskonna enda mure, et millega viitsitakse tuttav olla. Aga imho sobiks Markus Vetemaa Valgelinnu maailm mingiks teetähiseks või mõõdupuuks küll.

06.08.2001 Hindamine Taivo Rist

Ei ole vaja mingit juttude hindamist. Seda on juba arutatud küll. Hindamiseks on ulmekirjanduse BAAS.

06.08.2001 sadistika ja hindamine Hal X

Naiskirjanikke ei tea küll palju on. Ei ole just õige inimene kritiseerima aga minu arust pole küll keegi eestis TÕELISELT arvestatava ulmeromaaniga maha saanud, mis ka laiemale lugejaskonale tuttav oleks.

Annan edasi ka ühe kõrgemalt poolt tulnud ettepaneku. Nimelt võiks Algernonis ilmuvaid jutte ka äkki hinnata ja selle tarvis võiks koduleheküljel ka mingi klots olla - näiteks 5pallisüsteemis.

02.08.2001 statistika patella

Palju üldse praegu Eesti ulmes-horroris on tegevaid naiskirjanikke, on keegi kokku lugenud? Ja kui mitu autorit on praegu üldse (nii mehi kui naisi) arvestatava romaaniga maha saanud? Ma ei pea siin silmas selgelt ulmevallast välja jäävaid autoreid nagu Kitzberg, Tuglas, Kaplinski.

[ Lugejakirjad: juuli 2001 ]

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies