Algernon
Lugejakirjad (august 2000)
31.08.2000 Avalik vabandus KQ

Allolev lühike pöördumine on põhjustatud "Manga" arvustuste rubriigis segadust külvanud avalduse ümber tekkinud poleemikast. Tatarigami nime all ilmunud tekst ei kuulu "Manga" autorile - asjaolu, et seda peeti Freyja Ek'i kirjutatuks on äärmiselt kahetsusväärne. Sellise mulje jätmise ja paranoilis-segase sõnavaliku pärast vabandan lugejate ja ka autori ees. Kõik pretensioonid, kahjutasunõuded ja kohtuasjad adresseerida mulle.

KQ

P.S. Asjaga kaudselt seotud virtuaalne isik Peeter Paan on sooritanud virtuaalse seppuku.

18.08.2000 Ikka arvustamisest Jüri Kallas

Esimene reegel: Pole olemas objektiivset arvustust/kriitikat!
Teine reegel: Erinevad arvajad hindavad erinevaid asju!
Kolmas reegel: Igale autorile mõjub kriitika erinevalt!

Lahtiseletatuna...

1. Iga arvustaja on inimene ning oma isiklikus piiratuses näeb ta alati asju enda nurga alt... oleneb muidugi isikust ja professionaalsuse astmest... profim tegelane suudab ehk rohkem end ja oma kiikse tekstist distantseerida, või siis vähemalt sellist muljet jätta...
2. On isikuid, kes seavad ülimaks teksti puhtkirjanduslikku teostust... on neid, kes nõuavad värskeid ideid... on neid, kes loodavad eskapistlikku momenti jne. Loomulikult on ühe lähenemisnurga ülimuslikkus idiootliku suhtumise avaldus, kuid ka arvustaja on inimene. Ise hindan just selliseid segatekste, kus on värsket ideed, head kirjandust, uudset lähenemist materjalile, muhedat eskapismi ja hurmavat veidrust. Samas pole ka tänapäeval vale kirjutada üheplaanilist teksti... ning kujutage ette, kui tõsiteadusliku fantastika fänni kätte satub morbiidne ja vihjeline linnafantaasia? Midagi eriti mõistvat siis ju selle linnafantaasia kohta ei kuule...
3. Kriitika mõjub autoritele erinevalt... mõne nõrgemanärvilise lööb juba õrn vihje eluks ajaks sadulast minema... mõni muigab ainult õrnalt, kui kriitika turmtule üheksas laine ta peale vajub. Kõige idiootlikum ütlus loovuse kohta, mida ma kuulunud olen, kõlab nõnda, et «Talent lööb alati läbi!»... no ei tea!

Just seetõttu olekski oluline, et (eriti algajat) autorit arvustaks võimalikult palju lugejaid... ning arvustaks just kasvõi pisukese põhjendusega, aga mitte stiilis... et lahe tükk, pane samas vaimus edasi... või... et kuradi lollpea, miks sa kirjutad? Loomulikult on õigus ka sellistele arvamustele... olen ka ise patune, kuid arvustaja võiks teinekord mõelda ka sellele, et inimene on ju ikkagi vaeva näinud ning mõelda ka sellele, et kuidas ta ise end autorina tunneks, kui miskit säherdust enda kohta loeb?

Autoril ei tasu ka kunagi kriitikat sajaprotsendilise tõena võtta, aga kui ikka erinevad inimesed ikka ühte ja sama arvavad, siis peaks ju produktil miskit viga olema. Ka võib autor mingisse arvustusse üsna käegalöövalt suhtuda, kui ta tõesti tunneb, et arvustaja ei arvusta tema teksti, vaid hoopis teksti, mida ta lugeda tahaks... kuid sellisest suhtumisest ei tasuks endale miskit kaitsekilpi teha. Autor (loomulikult ka arvustav lugeja) peab enda vastu aus olema... kui autor kogu aeg avastab, et keegi tema tekstidest üldse õieti aru ei saa, siis tuleb hakata mõtlema selle peale, et võibolla on viga siiski autoris endas ja ta kirjuatbki nõnda, et temast keegi aru ei saa...

Lõpetuseks üks oluline märkus! Arvustus ei tähenda eesti keeles vaid kanoonilises vormis kirjanduskriitilist analüüsi -- iga vormistatud arvamusavaldus on IMHO arvustus!

18.08.2000 Veel arvustamisest Algernonis Peeter Paan

Nii nagu eelkirjutaja jätkan ka mina juba Manga ja Lohekütid arvustustes (ja muide ka sf2001 listis mainitud) teemat. Olen ka mina noorele (kui ta muidugi on üldse noor!) kirjanikule Veiko Dieves öelnud halvasti vähese fantaasia ülesnäitamise pärast. Kuid mis teha - mul ei olnud huvitav tema lugu lugeda. Nii ütlesingi (ja nii ütles kod. Sander). Seevastu Manga - mis ka ju ei ole originaalne lugu - _on_ huvitav lugeda. Mis teha? Vaielda, nagu soovitab jyrka? Vaidleme siis.

Arvustused ei ole mee moka peale määrimiseks (arvan ma :). Ka muidugi mõnitamiseks nad ei kõlba, kuid noorele kirjanikule ei mõju - vist - kiitus alati hästi. Olen selle koolkonna pooldaja kes arvab, et vigadest vahel õpitakse, ja kui esimese kriitika (mis vormis iganes) peale keegi verest välja lööb, siis palugem Issandalt sügavamat sisu. Sest vaadake kasvõi Maniakkide Tänavat või Vale-Dimitrit (omas vildakas vallas pole neil ju viga midagi, mis siis, et neid siin just eriti ei armastata). Kriitika neid ei heiduta ja õige ka. Sest kriitika, mis ei pea paika, ei heiduta kedagi. Ja kriitika, mis haavab, on nähtavasti põhjendatud ning õhutab kaotama põhjuseid.

Ja teiseks: Oletan, et Algernoni eesmärk ei ole tekitada kirjutajate massi kes produtseerivad igikeskpärast igapäevasust. Lohekütid (ma palun veelkord vabandust, kui teenimatult kirun), on just sellise zhanri esindaja. Ja seda, et arenguruumi on ei ole iga loo puhul mõtet papagoina korrata.

18.08.2000 Arvustamistest yofo

Lisan siia koopia oma sõnavõtust "Manga" arvustustelehelt. Ja ootaks vastukajasid (mitte eriti vihaseid loodetavasti):

Mitte just märkusena konkreetselt Anneli Palole, vaid üleüldiselt arvustajatele oleks üks küsimus: huvitav oleks teada, milline teema on veel kirjutamata? Minu meelest on enamus kirjatükke mingi varemkirjutatud teema uus käsitlus. Või ei ole? Pigem tundub, et kui arvustajale lugu ei meeldi, aga konkreetselt norida ei oska millegi kallal, siis kirjutatakse, et seda teemat on juba see ja teine autor käsitlenud. Come on, need see ja teine autor on ka omakorda kasutanud seda teemat, mida on kirjasepad enne neid teinud. Muidugi ei saa eitada, et uusi aineid ei olegi võimatu välja mõelda. Aga mõelge, kui selliseid arvustusi kirjutada krimkade zanris - seal ju põhisisu ka kogu aeg suhteliselt sama. Pigem loeb see kui hästi ja kaasahaaravalt/pingetkruvivalt suudetakse oma kirjatükki kokku kirjutada ja siin tuleb heade ja mitte nii väga heade autorite vahe välja. Mõnede arvustuste järgi tundub, et kuna keegi kunagi on juba näiteks ajas reisimisest mingi ajamasina abil kirjutanud, siis see teema on ammendanud ja sellest ei ole mõtet kirjutada, hoolimata kui hästi seda siis järgmine kirjanik ka ei teeks?

10.08.2000 Filmiuudis Vale-Dmitri

Viiendamal augustikuu päeval toimus Palamusel teatavasti amatöörfilmide konkurss. See pole muidugi tõsistele ulmesõpradele üleüldse huvitav teada, aga konkursil osales ka SAAST 9 minutit kestva õudusfilmiga UNISTUS, mille eest sai Eesti Kinoliidu Vaba vaimu priisi (ehk auhinna). Filmi idee autoriks Maniakkide Tänav ning luulevormilisuse eest hoolitses Canis Vedru. Ma tean, et tõsised eesti ulmesõbrad seda ei usu, aga eelmainit karm ülitõde peitub ka ajalehe Vooremaa 10. augustil ilmun'd numbri sees. Ou! Algernoni tegijad võivad mu kirjajupi ka uudiste rubriiki üle kantida, kui viitsivad. A' nagunii ei viitsi.

05.08.2000 Vastuseks talupoiss Mardile Kristjan Sander

Talupoiss Mart kirjutas:

Ja veel üks puht isiklikust huvist lähtuv küsimus: ehk nimetaksid neid tippe kes 5-palli süsteemist välja jäävad? Plaanin oma lugemust suurendada ja see oleks võib-olla abiks.

Suurima heameelega. Autoritest, kes kuidagipidi piiripealse ulme alla mahuvad, on nendeks Marquez ja Bulgakov.

04.08.2000 RE: Kes on Andris Tammela? Imre Kaas

Lugesin küsimust Andris Tammela kohta. Teatavasti on Andris Tammela Pärnu Postimehes minu toakaaslane. Seega, temaga saab kontakti Pärnu Postimehest.

04.08.2000 Lugupeetud kodanik K.Sander Mart

Hmm...sääsk hammustas elevanti ja elevant otsustas sääsele tähelepanu pöörata ning ta laiaks litsuda? :))

Tegin vea, et lause "Kuule Kristjan..." ja lause "Ma ei ütleks..." vahele tühja rida ei jätnud. Üks oli küsimus ja teine oli hinnang. Minu hinnangud sinu teostele on antud lugejana ja nende taustaks on eelnev lugemus. Võrdlesin sinu jutte arvustatava jutuga. Seos.

Ja küsimus, et kas sa mõnele loole ka kiitva hinnagu annad, oli tingitud lihtsalt huvist. Olen vastuse saanud. Tänan.

Ja veel üks puht isiklikust huvist lähtuv küsimus: ehk nimetaksid neid tippe kes 5-palli süsteemist välja jäävad? Plaanin oma lugemust suurendada ja see oleks võib-olla abiks.

P.S. Ole kena ja ära mind teinekord enam kodanikuks nimeta. Olen häbelik talupoiss ja kui mind kirjanikuhärrad kodanikuks nimetavad siis kipun punastama ja plikalikult nihelema mis kokkuvõttes alandab minu väärikuseastet.

Suurima lugupidamisega Mart Tali

01.08.2000 Vastus kod. Mardile Kristjan Sander

Kod. Mart kirjutas arvustustenurgas:

Hea lugu! irw @ lõpp ... Kuule Kristjan Sander...kas sa mõnele loole ka kiitva hinnangu annad? Ma ei ütleks et kõik sinu enda lood nii kõva tasemega on...

Kui on tahtmine teada, millistele lugudele mina kiitva hinnangu olen andnud, soovitan vaadata BAASi või siis "Algernoni" arvustusi süstemaatilisemalt tuhnida. Neid on sealgi.

Erinevalt mõnest arvustajast olen seisukohal, et kirjanduse mõõdupuuks ei saa olla see, kas teos on "hea kodumaise autori kohta" või "autori vanust arvestades" vms. kategooriast lähtuvalt. Ainus skaala, mida ma tunnistan, on absoluutne skaala (mööndustega mõningatele tippudele, kelle 5-pallisüsteemi paigutamise järel ei mahuks sinna enam ülejäänud asjad) ja sellest lähtuvalt ma ka lugusid arvustan. Keskmisel hallil tasemel teostel, mis ei tõuse kõrgemale kogu selle tohutu inimkonna poolt aegade jooksul tekitatud kirjanduseookeani pinnast, näen mõtet vaid autori arengu seisukohalt vaadates, harjutusena tõelise kunsti loomiseks. Selliste harjutuste ülehindamine on ohtlik autori arengu seisukohalt.

Olen püüdnud paljudes oma negatiivsetes arvustustes lisada ka väikese võrdluse arvustatuga sama teemat käsitleva, kuid professionaalsemalt kõrgemal tasemel tekstiga. Muret tekitab seejuures tõsiasi, et isegi minu napist lugemusest piisab, et väga paljudel juhtudel see võrdlus väga kähku leida.

Tõigast, et minu enda lood jätavad üpriski palju soovida, olen teadlik. Küll aga ei suuda ma mõista selle seost minu arvustustega. Selleks, et mõista mingi teose vigu, ei pruugi ise veel geniaalne looja olla. Minu hinnagud on antud lugejana ja nende taustaks on eelnev lugemus.

Sügava lugupidamisega Kristjan Sander

01.08.2000 RE: Kes on Andris Tammela? Jüri Kallas

Silver Sära küsis:
"Eebenit" lugedes sirvisin siiski ka varasemaid numbreid ja selgus, et vahetult enne Hargla juttu ilmus (26.02.-30.03) "Lääne Elus" Andris Tammela ulmejutt "Mana". Tundus päris huvitav olevat ja seetõttu küsin, kas keegi teab midagi ka autori muu loomingu kohta? Kas see on pseudonüüm või päris nimi? Või on tegu vana tegijaga Eesti ulmepõllul, kelle olen oma süvenematuse tõttu tähele panemata jätnud?

Tunnistan, et see nimi on mulle täiesti tundmatu... tõenäoliselt on tegu debüüdiga (vähemasti selle nime all).

[ Lugejakirjad: juuli 2000 ]

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies