|
Aga äkki hakkab Raul vanaks jääma - vast oli ka rohi mullu rohelisem:) Tegelt ei igatsekski nii väga olukorra järele, kus Eestis ilmuks iga kuu kümme algupärast ulmeraamatut, teist samapalju või rohkemgi tõlkeid veel lisaks. Kes neid osta jaksaks? Muidugi, Eesti loominguline potentsiaal niisugust olukorda ei võimaldagi - olen endiselt arvamusel, et kogu Eesti kirjutamisele pühendunud ajumass suudab sünnitada ühe väga hea teose mõne aasta kohta ja mõned enam-vähem korralikud veel sinna juurde. Teine problem muidugi see, et: on ju lihtne arvutada, kui palju autorile trükipoognast makstakse ja mitu päeva sellest elada saab. Ei ole just soodus stiimul elukutseliste kirjanike tekkimiseks. Aga hobi korras kirjutamine on muidugi meeldiv harrastus...
Hi!
Ok, Katz räägib aiast, sellisest rohelisest ja väikese tiigiga, a sina Raul unistad imo mitte aiaaugust vaid tohutust pronkskujudega Triumfikaarest seal aia vahel.
Palju sulle vaja on, meie väikeses aias, kus on 1,3 milj. elanikku ca 1000-sed tiraazid? Yhe zanri piires. Paar-kolm tõsist kohalikku tegijat on isegi hästi läinud.
See et Algernoni alguses yhed sahtlist/flopilt kunagi kirja pandu välja otsisid ja paljud teised huvi pärast kätt proovisid võis tõesti jätta mulje, et meil on siin tohutu potentsiaal ja kohe-kohe mattuvad võrk ja letid kõrgkvaliteedilise ulme virnade alla, tekitades raamatukauplustes gravitatsioonilisi kollapseid, mis viiks ÜRO ja muud rahvusvahelised organisatsioonid Eesti ulme keelustamiseni massihävitusrelvana ning avaks meie autoritele põhjatud turud lähis-idas ja aafrika vähemarenenud riikides.
Algne buum on nyyd ilmsesti möödas ja tulemused ei olegi justkui yldse halvad. Pigem vastupidi. Asi vaikselt susiseb ja tasapisi & targu edeneb. Kymmet tõsiselt kõva autorit meil siin vaevalt et kunagi tekib. A sa mõtle nii - hiinlastel on asi sootuks kehvasti - neil on seal 100,000 elaniku kohta ulmekirjanikke kindlasti kirjeldamatult vähem kui meil! ;)
Näib, et seesinane dispuut üsna mõttetu on, kuna me mõlemad räägime oma asjast ja teist üldse ei kuula.
Minu point nagu oli, et rõõmustamiseks pole põhjust, kuna tekstide sisuline tase oli aasta tagasi much, much better.
Ja et eesti ulmekirjandus saab tekkida, kui tekivad ulmekirjanikud. Ulmekirjanikud on need, kes ulmet kirjutavad. Rõhutan: kirjutavad. Aastas kaks juttu ei ole kirjutamine. Ei ole ka kaheksa 1-leheküljelist jublakat.
Aga idee minna ja lasta enda peale veidi päikest paista oli tegelt päris leidlik.
| 20.07.2001 |
(icitab) |
Orlau |
Ja vastupidiselt negativismile mõjub kylm vesi tervisele igati karastavalt, nii et ärgu isand Sulbi lasku end ka edaspidi ebamäärastel inimsõbralikel kaalutlustel selles vallas segada.
Mina tuginesin täiesti subjektiivsele statistikale: kui eelmise aasta 72-st lyhiloost on loetavad 13, ylejäänu oli crap, siis selle aasta 74-st (nujah, kvantiteedi tõus ei ole tõesti teab mis suur) 18, teades, et ylejäänute hulgas on samuti tasemel hardsci-fid, mille jaoks minul vajalik soolikas yldse puudub. Ja kuna kõik subjektiivsed hinnangud tuginevad subjektiivsel statistikal, siis on minu oma subjektiivsetel alustel absoluutselt ja täieliselt põhjendatud ning sellele on absurdselt keeruline vastu vaielda. ;) No kui just tõesti mitte midagi muud teha ei ole...
Ja mis peaasi - 1999 aasta lugudevalikuga võrdlemine oli teatud põhjustel kogu jutu tegelik mõte, mida sai ka üsna pikalt lahti seletatud. Vat siis. Aga vahva, kui keegi viitsib iga vähegi valupunkti puudutava sõnakombinatsiooni pihta tervistavat kylma vett lahmida, enne pikemalt järgi mõtlemata, mida siis yldse öelda taheti ;) Pärast jõuab mõelda kyll ;) a vesi võib varem järsku otsa saada...
K,
kah mõnuga uss
PS: Õige jah, kriitika... Debytantidest kirjutajate kasvatamiseks on erinevaid meetodeid, kuna karmimat sorti kriitikat juba kasutatakse (ausa markeeringuga, et kuna on lootustandev autor, siis lajatatakse kasvatuslikel eesmärkidel just eriti hoolega) siis miks ei võiks tasakaalustamiseks ka teist meetodit kasutada - võimalus, et yks
neist end õigustab, on täpselt poole suurem.
Muide, kõik loo vead saab yles loetleda nii, et sellest autorile mingit traumat ei teki, mida ma pikemate analyyside puhul olen ka ehk teinud, vähemalt meeldib mulle seda nii kujutleda ;)
Ach, ma lähen parem vabatahtlikult ujuma! Soovitan kõigile.
| 20.07.2001 |
Sulbi - tüüpiline eestlane |
Mart |
Sulbi ära virise! Liigne negatiivsus lühendab sinu ebatervislike eluviiside tõttu niigi lühikest eluiga.
:)
Ei saa jätta prl Orlau ülioptimistlikule eesti ulme tulevikuvisioonile kuidagi teisiti reageerimata. Nii et kujutage siis palun ette kurja Sulbit pangetäit jääkülma vett Katzile kaela kallamas:)
Paari aasta taguse ajaga võrreldes võib ju tase tõusnud olla, aga ma ei näe, et tase viimase aasta jooksul grammigi tõusnud oleks. Kirjutatakse ülihalle hämarulmelisi lugusid või kui proovitakse kosmoseulmet, tuleb välja koolikirjandlik iseenese paroodia. Lew R.Bergi halb eeskuju?
Minu meelest on Algernon praegu üsna sügavas kriisis. Uusi talente, kes kirjutaks, ei ole tulnud juba ma ei tea, mis ajast... Veskimees ja Hargla avaldavad, aga kust tuleks uued veskimehed ja harglad?
Estconi eesti ulme vestlusringi teemat edasi mõeldes, ma ei saa võtta arvestatavate debütantidena arvesse Brooklandi, Nimetut või Tuulepäälset. Autor, kes avaldab aastas 1 jutu pole kirjanik. Ega saagi selleks. Nagu Indrek märkis on kirjaniku normaalne seisund kirjutamine.
Ja sellele tingimusele vastab eesti ulmetajatest täiel määral vaid meie kolmekordne Stalkeri-laureaat ja enam-vähem ehk veel ka Veskimees ja Berg.
Ja kui nüüd prl Orlau avaldab aastas 2 juttu, millest üks võidab Stalkeri ja teine saab null punkti, siis olen siingi veidi skeptiline. Ja kui lisada siia juurde, et ajakirjadele juttude saatmise asemel harrastatakse regulaarselt hoopis nende tagasiküsimist... nomaitea.
Ühesõnaga eufooriaks ma põhjust ei näe ja käpardlikke hämarulmelisi jubinaid treivate debütantide julgustamine, mida Hiires on selle algusest peale süstemaatiliselt harrastanud prl Orlau, noh selle tegevuse positiivseid tagajärgi ma kuskil ei näe.
Viimase paari aastaga on ulmelugude tase varasemaga võrreldes nii palju tõusnud, et seda, mis mõned aastad tagasi tundus ehk tagantjärgi meenutades reaalsenagi, ei pidanud ma sel aastal lihtsalt võimalikuks. Tõtt tunnistada, vedasin isegi kihla, lootes salakavalalt lihtsal viisil õlut teenida, kuid õnneks kaotasin. ;)
Olen ise Veskimehe, kes jätkab oma eelmisel aastal sisse seatud positsioonil ja on järjekindlalt "peaaegu esimene", ja samuti ka Hargla fänn, kelle taset ja töökust võib ainult imetleda. Siiras respekt ka Habichti, Barkeri, Põdra, Caini ja Brooklandi töö vastu, ning usk sellesse, et Trinity, Perner, Ramirez ja Tuulepäälse järgmisel aastal suuri tegusid teevad. Rääkimata sellest, et on mitmeid, kes kirjutavad lugusid, mida mina hinnata ei oska, kuid mis omal alal on kindlasti hääd. Ühesõnaga - usutavasti muutub Eesti ulmekirjanduse tase veel pikka aega iga aastaga kõrgemaks-ühtlasemaks ning Stalkeri saamine aina raskemaks. Ja kuna ka 2001 Stalkerile annavad just kallid "konkurendid"-kaasvõitlejad eriti suure väärtuse, siis tänud neile selle eest!
Tänada neid, kes mu juttu hindasid... - see on nii keeruline seis, et ma ei oska midagi öeldagi. Jutud kipuvad lihtsalt peale avaldamist muutuma iseseisvaks, autor kaotab edasise õiendamise õiguse (antud asi ei puuduta autoriõigust arusaadavalt) ning kirjutatu muutub lugeja omandiks. Pealegi meeldib mulle kokku kirjutada selliseid mosaiikpeegleid, millest on lugedes võimalik erinevaid peegeldusi vaadata, ning mõnel juhul on see ka korda läinud. Seega - yhest kyljest on suhe looga muutunud ebaisiklikuks (kuidas saab peegli tegija tänada neid, kellele meeldib pilt, mis vastu peegeldab ja kust ta yldse teabki, MIS sealt kellelegi vastu peegeldab) ja teisest kyljest... ei saa edevust salata ja ikkagi isetehtud asi ju.
Kogu selle segase jutu kokkuvõtteks - mul on pagana hea meel! :)
Palju-palju õnne Stalker'2001 võidu puhul!!!
Õnnitlustega ühinen tingimata. Huvitav, kas "väljaspool perfektsuse kahtlust" asuv kodanik patella on tõesti slummima sattunud kirjandusmagister, et ta nii targa jutu on osanud kirja panna? Ise söandaks küll arvata, et kaks esimest slip'ideks nimetatut on autoril õigustatud detailid. Esteks pole pime inimene sugugi mitte kurt, nägemise kadudes muud meeled vaid teravnevad. Ja teiseks ei saa - loo zhanrilist kuuluvust arvestades - välistada ka meeltevälist tunnetust. Usuvabaduse suhtes üsnagi tolerantsena on mul suht ükskõik, kas keegi usub hauatagusesse ellu, jeesuse imetegudesse või sellesse, et kirjandusprominendid on Perioodika palgal - nii kaua, kui seda usutakse vaikselt ja omaette. Kui aga kodanik patella tahtis peenelt vihjata, et "Rannahiidsete" tasemel lood võiksid sobida näiteks Loomingusse, siis - miks mitte. Aint et igasugused toimendajad tunnevad eelkõige huvi lugude vastu, mis nende toimetusse tuuakse. Millal kogumik ilmub, sellele sai EstConil õnneks vastuse.
| 16.07.2001 |
Orlau, Rannahiidsed, Stalker'2001 |
patella |
Õnnitlused preili Orlaule Stalkeri puhul. Rannahiidsed on kahtlemata see jutt, mis arvestades eesti muiduulme üldtaset, on ühtteist väärt. Huvitav, kas autor omab fil-haridust, kuid kindlasti on keel ja muidu originaalse kohaliku tausta meisterlik esitamine jutu põhiplussiks. Mingit venivust ei esine, jutu struktuur ja dünaamika on väljaspool perfektsuse kahtlust. Üksikud slipid (pime naine, kes pole peategelast kunagi näinud, kutsub teda nimepidi; hoiatus Riimivee eest, kuhu niigi keegi ei kippunud; lohisev kooleja pihtimus lõpus, mis pigem võttis ära kui andis juurde) olid igati andestatavad. Muuhulgas jätab jutt ka mõtlemisainet (kuigi autor on üritanud kõik täpid i-de kohale paika sättida -- vanaeide kiri haiglast) -- kes need kollid olid (aborteerunud tegelased emaüsast pärineva vere mülkas), kes siis tõeline nõid oli, Linda või Leene? Noorautorlikku plagiaati küll ei õnnestu tuvastada (a-la aegade algusest kasutatud merekoletiste motiiv), iga asi omas valguses, oma nurga all. Temaatika on huvitav ja usun, et kindlasti võiksid sarnase tasemega juttude vastu huvi tunda ka eesti kirjandusprominendid Perioodika palgal.
Muud autori jutud (eriti mingid fantasy-maigused ja poisstüdrukust peategelasega saastad) jätavad lahjema mulje -- esialgu --, kuid nende ühtne stiil hakkab praegugi silma.
Kuna kogumik ilmub?
[ Lugejakirjad: juuni 2001 ]
|
