| 22.06.2002 |
Re: re: ... |
SFW |
Loodaks? ;)
Loodaks pigem, et Päike on grafomaanide kirjutamissoovi ära kuivendanud...
Kas süüdi on suvised ilmad või hakkab kvantiteet muunduma kvaliteediks?
| 22.06.2002 |
Huvitav kuu see juuni |
SFW |
Laboris mitte ühtegi juttu veel... ainult Varamus :)
| 17.06.2002 |
Veel märkusest |
Veiko |
Kui kodanik Harglale LOTR ei meeldi, tuleks see ära märkida isikliku seisukohana, mitte aga lähtuda nii absoluutsetest printsiipidest ja tormata "ennastsalgavalt" (sule)võitlusesse.
| 17.06.2002 |
re:märkus |
Veiko |
Hargla jutt "sitast" filmist jätab mulje jonnihimulisest mudilasest, kes on midagi endale pähe võtnud ja ei taha oma seisukohast taganeda. Milleks muidu niisugune vulgaarne jutt?!
Pean oma kohuseks märkida, et mitmesuguste kommunikatsiooniprobleemide tõttu ilmus Algernonis artikli "Tähesõda" eelvariant, millist autoril otsest soovi üles seada polnud. Pikemas käsitluses, mida tahaks eelmise asemel avaldada, peatuks siis pikemalt, et miks LoR on sitt film (aga ka sitast raamatust saab hea filmi teha). Seniks jõulurahu teie südametesse.
| 11.06.2002 |
Tähesõjad |
mart |
Soovitan südamest lugeda Mari Laaniste artiklit Tähesõdade filmist. Lingi leiab Algernoni selle kuu publikatsioonide alt.
Mina sain küll lõuatäie naerda.
Tsiteerin natuke:
"... Kui 800aastane superjedi Yoda hakkab lõpuks järjekordse haruldaselt armetu dialoogilõigu järel videomängutegelase Siil Sonicu kombel ringi hüppama, ületab totrus juba igasuguse piiri. “Kloonide rünnak” nõuab endale terve rea toole, ent istub haruldase järjekindlusega aina nende vahele. Garanteeritud peavaluga kinost lahkudes jääbki mõistatuseks, misasja selle kõigega õieti selgeks teha püüti.
“Tähesõdade” fännimine, millel seni olid küllalt mõistetavad põhjused, on loo viimase kahe osaga naeruvääristunud. Niisuguse materjali aktsepteerimine eeldab äärmiselt madalaid nõudmisi. Samas väidab märgatav osa publikust ometi, et neile meeldib, ning mõlemad filmid toovad tohutuid summasid sisse. Võibolla on George Lucas taibanud, et piisava promoga on võimalik kuitahes groteskset saasta müüa, nii et vähemalt osa haibiga ajupestud publikust uskuma jääb, et see ongi hea? Ehk ta ei pingutagi rohkema nimel? "
Fun :)
Hr Sanderile: tänan info eest. Registreerimine tõesti mingit erilist vaeva ei nõua ja teen seda rõõmuga.
"this house is clean."
Nimetet hirm on ülepaisutatud. Kaalutud on varianti, et kõik kes tahavad "Algernoni" midagi kirjutada (arvustust, lugejakirja vms), peaksid ennast registreerima, umbes nagu BAASis, mille jaoks oleks vaja töötavat e-posti aadressi ja umbes 30 sek viitsimist seda teha. Kindlasti ei ole mingit salasõna vaja sisestada siis, kui midagi ainult lugeda tahetakse, ka ei hakata mingeid piiranguid seadma isikute ringile, kes registreeruda saavad. Nii et saatan esialgu veel meieni ei küüni ;)
| 10.06.2002 |
Hargla artikkel |
mart |
Ei peatu siin Hargla ümberjutustusel Sulbi artiklist vaid küsin selgitust ühe ärevust tekitava vihje kohta:
"...hirmust, et ajakiri salasõnadega varsti suletakse."
Kas Algernoni hakatakse sulgema või klubiliseks leheks muutma?
See oleks küll saatanast.
Või mis?
| 10.06.2002 |
Indrek Hargla artiklist |
Veiko |
Ma ei eita sugugi seda, et "Tähesõdade" puhul on tegemist suurepärase ulmefilmisarjaga, kuid "Sõrmuste Isandaga" seda võrdlema hakata ...
Artiklit lugedes tekib mulje, et autor arvustab filmi, millesse Ta pole korralikult süvenedagi viitsinud. Ja siis veel need vihjed raamatule endale: "... lohisev ja keskpärane trioloogia.." näitavad ju selgesti, et Indrek Hargla pole kunagi "Sõrmuste Isandat" süvenenult läbigi lugenud.
Film oli suurepärane ja seda iga külje pealt. Võtame kasvõi needsamad lossid. Kuidas oli agraarühiskonnas võimalik ehitada niisuguseid suurejoonelisi, ütleksin isegi monumentaalseid kantse? Täpselt samamoodi, nagu rajati Rooma linn, mida hilisemad uuskristlikud frangi ja goodi barbarid imetlemas ja rüüstamas käisid. Need lossid ja muud ehitised rajati, nagu iga "LOTRi" lugenud inimene teada võib, inimeste ja haldjate kuningriikide suurema õitsengu ajajärgul. Pärast käisid inimeste teadmised alla, haldjad tegid Keskmaalt sääred ja nii jäidki kunagist Kuldset ajastut tähistama vaid taevasse kõrguvad kantsid.
Miks ei ütle tolkinofiilid lihtsalt, et "LOTR" oli vinge raamat? Sest "LOTR" on selleks liiga täiuslik raamat. Ja kohe kindlasti pole selle dialoogid "ebareaalsed" ja igavad.
Paremad jahimaad kuluksid igaühele ära ... Ei ole kuhugi kadunud, on teadupärast teisenenud (muutunud antoloogiasarjaks, mille igal väljaandel oma pealkiri, siduvaks elemendiks Marduse logo), ei ilmu enam kas või nui neljaks kord kvartalis, vaid nii, nagu tegija materjali kokku panna jõuab ja kuidas seda materjali leidub. Viimane Marduse-sarja üllitis ("Vereta jaht") ilmus 2001.a. detsembris, oli plaan järgmine välja lasta enne suve, aga ilmselt ei jõua. Nii et - oodake sügiseni, septembris tervitab uus antoloogia "Halli hordi tulek" teid kindlasti poeletil! Aga veel juunikuus on ilmumas paar teist põnevat asja...
Kuna uus Mardus ilmub, Või on ta parematele jahimaadele siirdunud?
Minu arvustus "Grottaferrata palimpsestile" (maikuu "Algernoni" artiklites") sisaldab järgmisi vigu.
Kirjutasin, et esimene sündmus, millega ajalugu muudeti, oli Otto III päästmine 1002. Tähelepanelik lugeja pidanuks taipama, et selleks oli hoopis Akvitaania hertsogi Guillaume V tapmine 1000.
Jätsin piisava tähelepanuta ilmsed vihjed, et Gianfranco esindas illegaalset, võib-olla koguni kuritegelikku rühmitust.
Kirjutasin, et Konrad II lõpetas aastal 1039 Franki dünastia. Tegelikult pidasin silmas, et Heinrich II lõpetas 1024 Saksi dünastia, mida asendas Franki ehk Saali dünastia.
Kirjutasin, et Otto III päästmine ei olnud kasulik. Kui teose mõistmiseks on vaja tunda Otto III rolli käsitlevaid ajalooteooriaid, siis on võib-olla autor lugejaid üle hinnanud, aga nüüd, kus mul on selge Otto III päästmisest saadav kasu, võtan tagasi oma sõnad "Kas sellest korraliku ulmejutu saaks, on samuti kahtlane", ja kinnitan, et "Grottaferrata palimpsestist" saaks kindlasti hea ulmeteose, kui see põhjalikult ringi kirjutada.
Vabandan kõigi ees, keda need vead häirisid.
| 06.06.2002 |
«Locus» |
Meelis |
Locus oli maas jah, aga nüüd jälle töötab. Põhjus ja jutt selle kohta http://www.locusmag.com/2002/Features/Editorial06.html
Vtoroi Blin - http://sff.kharkov.com:8080/default.htm
| 06.06.2002 |
Russkaja Fantastika, Vtoroi Blin ja «Locus» |
Jüri Kallas |
Marek, viga siiski Sinu masinas (või wõrguühenduses, või milles tahes)... mina sain aadressil www.rusf.ru paikneva Vjatšeslav Rõbakovi kodulehe ja seal paikneva kõige värskema uudise (06.06.02; Fändomi ajalugu) ilusasti lahti.
Aga kui slaavi wõrguavarustest juttu juba tehti, kas keegi on kusagilt leidnud Harkovi kirjandusmaffia «Vtoroi Blin» töötava saidi?
Ning mis toimub ajakirjaga «Locus»? Teab ehk keegi? Pean silmas, et aadressil www.locusmag.com näidatakse mulle kas veateadet või tühja valget lehte...
Ja-jah, sain kah pärast pikka ootamist rusf.ru lahti, ent ükski link sellel küll ei avane. Vähemalt mitte selle aja jooksul, milleks mu arvutil kannatust jätkub. Ka ei avane näiteks Rõbakovi ja Loginovi kodulehed, mis samuti rusf.ru serveril asuvad. Tähelepanuväärne on ka tõik, et rusf.ru avalehel pärineb viimane uudis 24. maist... Või peaks ikkagi minema mõnel võrguinimesel verd laskma?
Marek, kui sa pead silmas rusf.ru serverit, siis sellega on viimase kuu jooksul küll kõik kogu aeg korras olnud. Väheamlt olen ma iga kord, kui midagi vaja läheb kätte saanud. Seal asuvad leheküljed on samuti kätte saadavad (06.06.2002 10.50 seisuga)
Teab keegi, mis selle Russkaja Fantastika serveriga (ja terve rea seal paiknevate lehekülgedega) juhtunud on. Juba mõnda aega ei pääse sellele serverile ligi. Või on see probleem ainult minul?
[ Lugejakirjad: mai 2002 ]
|
