|
Rahu -- BAAS on lihtsalt antud hetkel maas, paistab, et kogu www.dcc.ttu.ee-ga. Iga server võib aeg-ajalt maha kukkuda. Ja muuseas -- mina näen seal küll puhtas maakeeles juttu, mis sisaldab muuhulgas ka lauset "Server või arvutivõrk ei tööta." Tee endale suhkruga teed ja võta aeg päevakeseks maha, küll Andri homme hommikul tööle tulles jälle asja üles tõstab.
| 13.05.2001 |
Probleemid Baasiga. |
Kristjan Rätsep |
Nii t'na,kolmeteistk[mnendal mail,kui ka eile oli v]imatu p''seda Eesti Ulme[hingu kodulehek[ljelt Ulmekirjanduse Baasi.klikkimisele hiire vasakpoolse nupuga j'rgnes mingi hall laik ingliskeelse tekstiga,mida ma h'sti ei m]istnud.Huvitav,mis v]iks olla selle p]hjuseks_On viga minu oskustes,riistvaras,tarkvaras v]i milleski neljandas_J''n m]ttevahetust ootama ja lootma,et eesti ulmekriitika varasalvega pole midagi halba juhtunud
| 11.05.2001 |
anonyymsed pseudonyymid |
Katariina |
Loen Algernoni viimaseid arvustusi ja naudin legendaarliteratuurilisi kriitikunimesid kogu selle Baasiteemalise kraaplemise taustaks.
Ehh.. .niikaua, kuni nad mõistlikku juttu ajavad, võivad nad end minupoolest kutsuda Kiviks Kapsaaias.
Ilusat kevadet :)
Lugupeetud Zalsan Kavol!
Ma ise jõudsin siin kirjaveerus eelmisel kuul suht samale järeldusele...
Lisaks neile oma maitsetele on aga siiski olemas ka see miski, mis oma parimal kujul vähemalt pürgib objektiivseks kirjanduskriitikaks. Mitte et ma seda siin kuskil viimasel ajal eriti näind oleks:))
See aga ei sega tegemast väikest kokkuvõtlikku ülevaadet Indrek Hargla senisest retseptsioonist. Ja reaktsioonina sain ka seda, mida tahtsin. Meenutati mulle Larini arvustust Areenis. Tänud!
| 07.05.2001 |
Arvustused? |
Zalsan Kavol |
Ei tea mis tähtsust neil arvustustel on?Niipalju,kui on inimesi,niipalju on ka erinevaid arvamusi ja kuskil ajalehes avaldatu väljendab ju suvalise kriitiku subjektiivset arvamust.Peale selle on ka veel BAAS,kus saab samuti enda kriitikuvöimeid proovida ja teiste arvamusi lugeda.
Kui mälu ei peta, ilmus Eesti Ekspressis Hargla raamatule samuti üks lühiarvustus - endise kõmuajakirjaniku Lea Larini sulest. Oli pigem negatiivne, kui kiitev.
| 05.05.2001 |
Siili kysimuse tagap6hi |
Zigmund |
Tahtsin lihtsalt teada yldist v6imekust
enda minevikust, sest ma kirjutan ulmekat praegu (luban, et annan m6nele filoloogile parandada)
t4nud :)
komadest parem ei räägi, tekstilõigu omapäraks on aga see, et aeg liigub harjumuspärasele vastassuunas. kõigepealt on öö lõppemas, siis tulevad öised jalutajad, siis hiljaks välja ununenud lapsed, ja siis teatatakse, et öö saabudes võib üht-teist kuulda...
muidugi saab stiilist hakata rääkima alles siis, kui autor on endale selgeks teinud, miks kirjutab, mida kirjutab ja millised vahendid soovitu edasiandmiseks sobivad...
| 05.05.2001 |
millest on jutt |
uus |
(näiteks võiks tuua sellesama õnnetu Rubeni jutu, mille "Algernoni" toimetus tagasi lükkas).
tahaks teada mis loost ja mis autorist on jutt ja kas seda lugu kuskil mujal saab lugeda?
| 04.05.2001 |
viga? |
Katariina |
Misjauks tal just miskit viga peab olema? Stiil nagu iga teinegi. Silma jäid ehk mõned ylearused sõnad... ja kui komad kah õigetesse kohtadesse panna, ei ole ju _viga_ midagi?
Millest selline palve yldse?
| 04.05.2001 |
9elge mis mu stiilil viga on - pliis |
Zigmund |
Niih siin on l6ik mu yhest jutust (kyll laste jutt) ja kui keegi aitaks ning ytleks mis sellel stilil viga on?
Öö oli lõppemas, õhtused tuulepoisid tõttasid veel siia-sinna lootes justkui leida kuskile peitu pugevat öövana.
Nad sahistasid lehtedes ning kõrrepuhmais ja lippasid üle oja, jättes sinna pikki lainerante.
Paharetid ronisid isegi põõsastesse ja hirmutasid oksi klõbistades öiseid jalutajaid ning lapsi, kes liiga hilja peale olid välja jäänud.
Selge, et keegi neid kunagi ei näinud, sest nende vilkad liigutused olid silmale liiga kiired. Need aga, kes oskavad kuulata, võivad selgelt öö saabudes kuulda kuidas nad ringi tõttavad, kihistavad ja sahistavad.
Tahtsin märkida, et minu tagasihoidliku arvamuse koha pealt tegi Belials «Loomingus» Hargla jutukogu arvustades üks-null ära Habichtile, kes sama raamatut mõne aja eest «Vikerkaares»... tutvustas.
Vot just. Mulle nagu tundus see Habichti tekst olevat rohkem Hargla presentatsioon «Vikerkaare» lugejaile, kui kirjanduskriitika, mida säherduse ajakirja veergudelt ju oleks võinud oodata. Mitte et selles tutvustamises midagi väga halba oleks:)
Belials seevastu ületas ennast selgelt ning kuigi tegu pole vast kah kõige akadeemilisema kriitikaga, tundub ta tekst ometi hulga omaarvamustihedam kui Habichtil.
Ühesõnaga olen tige, et Belials mu õudusantoloogiat sama asjalikult ei võinud arvustada:)
Ja Hargla arvustustest peaks hea sõnaga meenutama ka Andres Mesikäpa kirjatükki «Postimehe» laupäevalisas. See juba mõnda aega tagasi ilmunud tekst oli ka äärmiselt sümpaatne.
Andrus Laansalu ühisarvustus Hargla kogumikule ja Lew R. Bergi tulletantsimisele ei olnud sümpaatne. Vähemalt Hargla koha pealt mitte.
«Marduse» juubeliväljaandes olnud Abel Caini teksti Hargla kogumiku ainetel pean paraku muljetamiseks kvalifitseerima. Saime teada, millised lood Cainile enam meeldisid, kummati ei suutnud ta mind küll veenda, et need millegipoolest objektiivselt ja kvalitatiivselt paremad oleks, kui need, millele tema kiitust ei jagunud.
Sorry! Ja loodetavasti no hard feelings...
Ja rohkem polegi vist keegi kuskil Hargla esikkogu arvustanud... Või teab keegi parandada?
Aga nüüd ma astusin jälle sellele libeteele, et hakkasin arvustajaid ja arvustusi arvustama:) Ärge siis pikka viha pidage.
[ Lugejakirjad: aprill 2001 ]
|
