|
Tervist,
ja vabandan kõigepealt, et pole tükk aega reageerinud.
Elatuseks tehtav töö ja edasilükkamatud kohustused on kogu aja röövinud ning «Algernon», bibliograafia ja arvustamine BAASis on üsna unarusse jäänud.
Esiteks kordan veelkord üle, et toimetus ei hakka jutte mingil hämaral kriteeriumil valima... Jäävad (ja on ennemgi jäänud) kõrvale tekstid, mis toimetuse arvates ei mahu ulme raamidesse, aga need raamid on meil üsna avarad... Jäävad kõrvale ka hästi «kliinilised» tekstid, mõelge selle all, mida tahate...
TOPi, vähemasti traditsioonilises mõttes ei tule... lugejaküsitlust pole mõtet korraldada ning toimetuse 2-3 liiget pole kah vist pädev zhürii...
Võimalik, et tuleb soovitus avaleheküljele... toimetus mõtleb veel.
Mis puutub sihtgruppi, siis Jutulabor on mõeldud siiski eelkõige autoritele endile... teoksilolevad (eesti) korduslugude, tõlkelugude ja artiklite osa, samuti uudised on mõeldud kõigile ulmehuvilistele... Tegelikult on siiski kogu ajakiri lugejate jaoks, sest ta on ju avalikku wõrku riputatud, ainult et Jutulaboris on raskuspunkt (nii 60-75 protsenti) autorite endi kasuks.
Vaat sedamoodi siis!
Katzil on täiesti õigus, TOP kui selline kuulub tõesti lugejale orienteeritud väljaande juurde. Autoritele pole sellist nähtust kopika eestki vaja. Asi selles, et paar minu tuttavat on esimest ettejuhtuvat lugu lugedes täitsa ära kohkunud (viimati juhtus see vist miski Maniakkide Tänava üllitise, arvatavasti "Taadeldusega"). Kui ei taha hinnete panemist, mis ausalt öelda mullegi tundub tiba sobimatu sellise ürituse juures, siis võiks olla kasvõi mingi veerg "Toimetus soovitab" või minugi poolest "Jyrka soovitab". Pole üldse oluline, et sinna satuvad sel juhul lood, mis Jyrka maitsele vastavad ning kellelgi poleks mõtet olla kurb sinna mittesattumise pärast - oluline on, et oleks mingi koht, kus leiaks paar linki sellele, mis "Algernonis" POLE saast, esmalugeja tarvis, kes ei oska-taha-viitsi kedrata kuude kaupa vanu numbreid nagu otsides terasid aganate hulgast.
Reageerib reageeringule.
Tähendab, "nõme saast" on minu meelest üsnagi hea arvustus. Täpne ja asjalik. Kui sellest autorile kasu pole, siis teistele lugejatele vahest küll. On lugusid, mis sellist hinnangut ainult väärivadki ja vahest paneb selline extreemne toon neid ka pisut juurdlema oma elu ja tegevuse üle, et pärast poleks piinavalt valus asjatult... jne.
Positiivsed hüüatused ehk võõrastele lillede kinkimine. Vat sellest ei usu ma ühelegi autorile suuremat tulu tõusvat. Minule pole tõusnud, vähemasti. Mõnele teisele ehk on aga ei usu eriti.
Aga TOp-i pole vist mõtet teha küll...tore, et on inimesi, kes minuga nõus.
kena kevade jätku!
| 21.05.1999 |
TOP ja asjad |
Katariina |
Kujutan ette, et austet toimetus hoiab kahe käega peast kinni, kui lugejad ärgitavad Algernonile yha uusi funktsioone kylge pookima. Pole parata, elu om karm ja tulevikuski pole olulist muutust ette näha.
Mis hinnetepanekusse puutub, siis isiklikult yhinen isand Hargla seisukohaga - et lihtsalt ei meeldi. Objektiivselt peaks ilmselt lähtuma Algernoni eesmärkidest ja sellest, kas hinnetepanek on nendega kooskõlas ja vai mitte.
Nyid kui... mis see eesmärk siis ikkagi on? Olla uute kirjutajate kasvulava, kus kommunikeeruvad kriitikud ja verivärsked kirjutajad, sihiks heade juttude produceerimine või on asja sihiks Algernonini surfinud tavalugeja varustamine hääde juttudega, juttudel soovituslipikud kyljes, et: seda loe, aga seda ära loe mitte. Et kumb on õieti peamine infosihtgrupp, kas autor või suvaline lugeja?
Kui autor, siis minu arust ei ole hindamist vaja - hindest (eriti veel põhjendamata hindest) oluliselt väärtuslikumad on kriitilised kommentaarid. Teenivad eesmärki niiöelda. Kes vägisi hindeid tahab panna, saab seda ju Baasis volilt tehagi. Ja on igati hää, kui kritiseerija ei lase end mõjutada loo keskmisest hindest juba enne lugema hakkamist. Tulevadki siiramad kommentaarid ja hea on.
Kui lugeja on peamine sihtgrupp, siis on hindamine vajalik kyll - nagu kvaliteedilipik jutu kyljes.
Sellisel juhul jäävad nõrgemad jutud ilmselt ringlusest suhtkoht kõrvale ja - ei mingeid kommentaare. Võidab lugeja, kaotab algaja kirjutaja.
Isiklikult leian igal juhul, et Algernon võiks olla koht, kust saavad kasu eelkõige kirjutajad: lugejaleorienteeritud yritusi on ju nagunii sigapalju, Algernon istub omas kindlas nishshis ja on just sellisena vajalik. Mott.
Mis aga elu võiks lihtsamaks teha (räägib programmeerimises täiesti tume inimene, kes ei kujuta ettegi, kui suure töömahuga tegemist), oleks võimalus jutte shanri, autori vm. järgi yles leida. Tegelikult peaks kõike olema võimalik niiviisi kokku- lahku kammida, sest mida enam Algernone juurde tuleb, seda enam on yldine otsimootor vajalik. Kes see jõuab vastavateemalist uudist otsida näiteks 20-st erinevast numbrist, rääkimata soovist lugeda just konkreetse autori lugusid. Kaevanda neid nagu vaene päkapikk mööda Algernoni labyrinti taga..
Jõudu toimetusele ;)
PS: mis puutub positiivsetesse ja negatiivsetesse arvestustesse, ei saa jätta märkimata, et isand Hargla on väheke puusse pannud ja võrdleb loomult täiesti erinevaid arvustusi. Nimelt ei ole "ei ole mõtet ega sisu" yldse mitte "nõme saast"-tyypi arvustus ja selles on suur vahe. Ning ka positiivse emontsionaalse hyyatuse suhtes ehk teisisõnu selles, kas lillekimbu kinkimisel võhivõõrale inimesele on mõtet või mitte, oleme me ilmselt erineval seisukohal ;)
Katz
Esiteks ei ühine ma mingil juhul nende nurisejatega, kes leiavad, et halvasti ja lühidalt arvustatakse. Mõttetu on küll arvustus, mis lakooniliselt ütleb "Mõnus lugu, vinge oli", küll aga pole mõttetu näit. "Ei mõtet ega stiili!". See viimane on väga kasulik arvustus. Sõnaga, ma leian, et pole mõtet arvustuste üle enam viriseda, kuidak imelik on see...
Aga mispuutub keskmisse hindesse jm Sanderi ettepanekuisse...Üldiselt võiks see olla muidugi Estconil nö silmast silma arutluse teema. Ja, et see arutelu saaks viljaks, kasulik, produktiivne ja progressiivne, luban omalt poolt selle edukaks läbiviimiseks karbi Tshehhi pilsnerit kaasa tarida.
Teisest küljest ei meeldi mulle millegipärast selline sildistamine ja TOP-indus, annab Pühale Üritusele kuidagi kommertsliku mõõtme. Vene saitides on TOP tehtud tektstide download'ide arvu järgi. Aga peab huviline ise klikkima, TOP ei hüppa kohe avalehelt silma. Ja pealegi juhib seal Golovatchov, keda meil ei loeta, ja mida see TOP siis meile ütleb, ah?
Hare!
Tere
Koos viimaste lugudega on nähtavasti tekkinud revolutsiooniline situatsioon - osa rahvast tõstab häält lugudele rangemate valikukriteriumite poolt. Suhtun isiklikult sümpaatiaga Algernoni esialgsesse ideesse, mida ka toimetus väljendas vastuses AP-le -- panna üles kõik lood, mis vähegi kuvarit kannatavad.
Algajateks pealkirja mõistes pean ma eranditult kõiki Algernoni autoreid -- kellelgi neist pole minu teada raamatuna ilmunud ühtegi kogumikku ega romaani, igaühel neist on puudusi, millest vabanemiseks on tarvis aega. Olen kindel, et kirjutamise õppimise seisukohalt on tunduvalt kasuliku kirjutada igas kaliibris katsetusi avalikkusele kui sahtlisse. Seejuures on suht mõttetud sellised hinnangud nagu "Vabandage väga, pole mõtet ega stiili" jne. jne., selle asemel võiks vähemalt üritadagi teha konstruktiivset kriitikat. Jah, loomulikult kohtab Algernonis ka igasugust kõntsa, aga nagu öeldud, on lootust, et nimetatud olluse produtseerijate ajukambritest aja möödudes siiski teistsuguseid substantse hakkab voolama -- kas just puhast kulda, aga midagi siiski, mis soolikaid pärast esimest lugemist sõlme ei aja. Toetan kindlasti praegu võetud suuna jätkumist.
Küll aga võiks uute lugejate huvides kasutusele võtta miski märgi- või minu pärast kasvõi hinnetesüsteemi nagu BAASis. See aitaks vältida olukorda, kus Algernoni varem mittekülastanud inimene kõgepealt loeb kaht-kolme kõige hilisemat üllitist ja selle alusel jäädavalt kujundab oma arvamuse nimetatud võrgupaiga kohta. Võiks olla näiteks miski TOP 10 või midagi taolist, keskmise hinde alusel eraldi rubriigina, kuhu kuuluksid parimad tekstid valitud kõigi ajakirjas avaldatud asjade hulgast algusest peale.
Tere!
Olen lugenud Algernoni algusest peale. Kena, et on olemas kanal kus kohalikud kirjatsurad ja ulmehakatised saavad näppu harjutada. Aga ühe tõsiselt võetava ajakirja (ka virtuaalse)aluseks on siiski korralikud sisukad artiklid ja eelkõige publikatsioonid (tõlked mujal ilmunust jne...). Algernon on juba piisavalt kaua ilmunud, et ta muutuks asjalikuks ajakirjaks. Ootan eelkõige tuntud autorite loomingu avaldamist (kasvõi tasuline lehekülg), sest kodumaised kirjastused on ikkagi väga kitsid ulmet üllitama. Ja ühinen ka ühe eelkirjutajaga, et pole mõtete avaldada rittaseatud sõnadejoru, lihtsalt avaldamise pärast.
Jõudu ja jaksu soovides.
AP: Küsimus Algernoni "toimetajale": kas lugusid enne avaldamist läbi ei vaadatagi ja kõik Teile saadetu (sh igasugune jama) pannaks üles lugemiseks?
Toimetuselt.
Jutud vaadatakse kõik läbi, sest enne wõrku riputamist parandab toimetus juttudes ilmsed kirjavead ja muud lapsused. Stiili ja sisu ei toimetata.
Teoreetiliselt pannakse kõik jutud ülesse... paar hästi nõmedat ja üks mitteulmeline jutt on kõrvale jäänud.
Jutulabori mõte ongi selles, et igaüks võib oma ulmejuttu avaldatuna näha. Toimetus juttude kvaliteedi eest ei vastuta, küll püüab aga toimetus ärgitada autoreid paremini kirjutama ja oma loome üle järgi mõtlema.
Siin saavad ka lugejad kaasa aidata, kirjutades kommentaare loetud juttude kohta. Siit ka soovitus kommenteerijatele: ärge kirjutage «vinge» või «jama». Püüdke seletada autorile, et mis meeldis ja mis ei meeldinud, milliseid apsakaid tekstis märkasite jne. Loomulikult on see vaid soovitus.
Igatahes on autorid öelnud, et ka kõige napimatest hinnangutest on neile kasu tõusnud. Ning seda võib ka iga eelarvamustevaba lugeja ise näha, kui võrdleb ühe ja sama autori tekste numbrite lõikes – areng on ajuti üsna silmnähtav!
-JK
[ Lugejakirjad: aprill 1999 ]
|
