Algernon
Lugejakirjad (aprill 1999)
30.04.1999 Kriitikakriteeriumitest ja arvustamisest, lugulaulu II osa Katariina

Vabandan, et enne ei respondeerinud, olude sunnil lugesin just hiljuti nii siin lehel kui listis toimunud arvustustevestlust.

Tänud isand Sulbile põhjaliku selgituse eest :) - igati inimlikult mõistetavad põhjused, miks "nõme saast"-tyypi arvustusi kirjutada. Iseasi kyll, et põhjusel ja eesmärgil on veike vahe. ;) Mina pidasin silmas justnimelt selliste arvustuste e e s m ä r k i (pigem selle puudumist) ning seetõttu saan kyll säändse arvustuse põhjustest aru ja puha, aga endiselt ei näe eesmärki. See selleks, tegelikult ei pidanud ma konkreetselt isand Sulbi retsekaid silmas, mis valdavas enamuses on ju ometigi väegade põhjalikud ja õpetlikud, vaid kõiki "Algernonis" esinevaid "saast"-tyypi arvustusi. Ja hoidsin konstantselt pead kinni ka "Baasi" lugedes. "Irner" lihtsalt mõjus katalysaatorina. Siit siis ka pidulik lõpulause, et öeldagu shitasti, aga põhjendatagu, millisele äratundmisele on vist juba ilma minu väärtusliku abita jõutudki ;)

Mis aga puutub positiivsete arvustuste kirjutamisele nende lugude kohta, mida teised maha teinud... nuh, tahtmine iga hinna eest yldsusest erineda ei p r u u g i tingimata olla ainukeseks põhjuseks, miks tahad teistsugust arvustust kirjutada ;;)) Antud juhul seisan hirmsa valiku ees - kas maha vaikida oma arvamus ja arvustada nii nagu teised ees, või öelda oma arvamus ja riskida sellega, et arvatakse, nagu see oleks sellepärast kirjutatud, et teistest erineda. Raske juhus ;)

(Lohutan oma haavatud hinge sellega, et Baasis tõsistegi kriitikute arvustused yhe raamatu kohta väegade erinevaid asju ütlevad.)

Tegelikult om siiski nii, et mai viici mõelda, mis tagamõtteid keegi kuskil näeb ja kirjutan ikke nii, nagu ise arvan. Sorri, kui see viimasel ajal puhtkokkusattumuslikult liiga häätahtlik om olnud, aga ma ei saa seda nyyd ju ometi pyydlikult vältima hakata ;)

Mis aga puutub universaalsete kriitikakriteeriumite mõttekusse või mõttetusse, siis.. tõsi, surmtõsine see see eksperiment ei olnud. Mai arvanud kyll mingit universaalset tõde ilmutuvat, tegutsesin lihtsalt mitmeid õhtuid systeemselt Baasi arvustustega ning avastasin seal väga huvitavaid vasturääkivusi, mis intrigeerisid mingitki statistikat tekitama.

Tegelikult mõned sellised universaalsed jutuomadused tõepoolest tulid sõelale, aga käitusid seal väga omapäraselt. Näiteks yks selline nõue hääle jutule oli praktiliselt samas sõnastuses "värvikad kirjeldused", teine erinevates sõnastustes "filosoofiline kvaliteet". Samas teatati yhe ja sama raamatu kohta (vist oli Sõrmuste Isand), et heade omaduste hulka kuulusid tasemel kirjeldused, teine väitis sama raamatu kohta, et kirjeldused olid äärmiselt keffad, õieti polnud neid ollagi. Igaviku Lõpp hää näide, kuidas ka see "filosoofilise kvaliteedi" omadus saab hinnanguid skaala põhjast skaala tippu välja. Yks asi, kui kriitik tunnistab, et kirjeldused olid kyll head, aga tema peab neid ebaolulisemaks ja otsib raamatus midagi muud... Teine asi, kui yks ytleb, et superkirjeldus - hinne 5; ja teine, et saast kirjeldus - hinne 2. Lihtsalt huvitav.

Eelmises lugulaulus hämasin yhe faktiga: see klassik, mis hindeid sai 5-st 1-ni, ei olnud siiski "Sõrmuste Isand". Vabandan eksitamast.

Muidu veel niipalju, et madalalt tuleb lennata - Volber kisub vihmale...

Katz

20.04.1999 ... tess

vastuseks Raul Sulbi kommentaarile:

selle järelsõna autor oli jah sellise naljaka pika nimega. tegelikult ma kartsin et ma olen kindlasti millestki valesti aru saanud...aga kui see tekst oligi selline rumalus, siis ma lööks rõõmsalt kaasa selles auhinna idees. ja kui ma GMK-le just auhinda yle anda ei saa, siis lilled tahaks kyll isiklikult ulatada(auhinnatseremooniatel antakse vist laureaatidele lilli ka) auhinnakuju võiks välja näha umbes nagu yhe jalaga mootorratturhiir

16.04.1999 Arvustamisest Raul Sulbi

Ma ei hakka ketrama heietusi teemal ideaalse jutu kriteeriumid... Millegi nii mõttetu peale oma aega ma ei kuluta.

Aga paar sõna selle arvustamise koha pealt. Loomulikult on hea, kui «täielikule saastale» järgneb pikem põhjendus... Katsun isegi enamasti pikalt kirjutada. Aga nagu ma aru sain oli ka minu «arvustus» «Irnerile» üheks Katariina, kelle enda kriitikameel igatahes (ta viimase aja BAASi ja Algernoni arvustusi lugedes) näib küll olevat putket teinud, valuliku reageeringu põhjuseks.

Seletan. Minu põhimõte lihtsalt on, et suhtun arvustamisse täpselt sama suure tõsiduse ja pühendumusega, kui arvustatava teksti autor oma loomingusse. St, et ma kulutan arvustamisele täpselt sama palju mõttetegevust, põhjalikkust ja lihtsalt tööd, kui on pandud arvustatava teksti loomisse. Ja selles valguses ei väärinud «Irner» enamat. Igatahes suudan ma oma kriitikameelt metsa putket tegemast hoida, nii et ma lihtsalt «naljategemise» eesmärgil loodud pornot hetkel veel õnneks pole võimeline kiitma. Ega nägema abitus tekstis midagi enamat, kui autor sellesse pani. Lihtsalt selle eesmärgiga, et teistest arvamustest erineda ja äpardunud teksti kohta midagigi head öelda. Ei!

Vähim aktsepteeritav pikkus? Jälle näen ma selles küsimuses nagu ka selle küsimuse esitaja mõnedes arvustustes teatavat pealiskaudsust selle jälgimisel, kas ma lihtsalt ja alati ja eranditult väga lühikesi tekste pikemaks soovitan teha. Ega ikka ei ole soovitanud. Loomulikult on lühikesi tekste, mis sellistena head ongi. Aga kui mulle konkreetse teksti puhul tundub, et ta pikemana parem oleks, siis ma seda ka ütlen.

Ja ma olen sada korda juba seletanud, miks see mu meelest halb on, et eesti ulme suuresti paarileheküljelistest laastudest koosneb. Praegu ma seda üle seletama ei hakka. Sellel teemal sünnib lähiajal loodetavasti üks artikkel.

Aga eesti ulme problemaatika väliselt eelistan ma jah alati laastule (ükskõik kui särav ta siis ka poleks) korralikku tegevuse arenduse, maailmaloomise ja karakteritega tekste. See on maiseasi. Minu maitse järgi on enim nii umbes 20-80 lk-lised tekstid. Jutustused ja lühiromaanid.

Aga ma saan täiesti aru, et võib olla hirmus tung laastude järele, kui oled pidanud taluma 600 lehekülge Anne Rice'ilikku rafineeritud lobisemist. Sorry, Alice@Wonderland!

13.04.1999 ... tess

oleks väga rõõmus kui indrek hargla võtaks vaevaks ja saadaks mulle õnnekose täiendatud versiooni....kui ma õieti mäletan siis vingusingi jutu pikkuse kallal

päris naljaka ideena tundub see katariina yritus välja selgitada keskmine arvustaja arvamus....nii palju kui inimesi nii palju ka arvamusi...mulle on siiamaani tundunud kõige karmim strugatskite inetute luikede yhe tõlkija sellele raamatule kirjutatud järelsona kus ta kirjutab mingit ebamäärast jama nn intellektuaalsest ulmest...umbes sellist sõna seal kasutati...ja kõige tipuks väidab see tyyp et need kes loevad fantasyt ei ole veel yrgajast välja jõudnud....strugatskid on kyll väga vahvad aga sellepärast ei tasu ju ylejäänut jamaks tembeldada...ka näiteks fantasyt on aeg ajalt ju päris mõnus lugeda

Kommentaariks: Selle järelsõna autoriks oli jah Gohar Markosjan-Käsper. Ja tekst oli pehmelt öeldes ilge. Kunagi eelmisel aastal lugesin «Interzone'i» kirjarubriigist, et neil Inglismaalgi juhtub analoogilisi asju. Seal nimelt soliidses ja paarisaja aasta vanuste traditsioonidega nädalalehes «The Observer» keegi kirjutas ulmest umbes samas laadis. Ja selle peale siis järgmise numbri kirjaveerus (vist) Darrell Schweitzer soovitas, et võiks teha tolle tegelase nimelise auhinna, mida antakse aasta kõige küündimatumale ja ebapädevamale ulmealasele kirjutisele. Kusjuures auhinna esimene laureaat oleks siis priisile nime andnud kodanik ise.

Vot siis tuligi mõte, et me võiks ju Eestis ka luua nüüd Gohar Markosjan-Käsperi auhinna, mille saaks siis aasta jooksul kõige rumalama, küündimatuma ja ebapädevama ulmealase tekstiga esinenud isik. Ja oleks ilmselt sama aus anda esimene auhind GMKle endale.

Minu meelest oleks tegu igati fänniliku ja naljaka üritusega. Täitsa tõsiselt. -RS

12.04.1999 Fabulus infokeerises Raul Sulbi

Jürka idee luua ühismaailma projekti tarbeks list on suurepärane. Stalkeri selle aasta nominatsioonikomisjon oma töös kasutas analoogset listi. Oli abiks.

Ma usun, et ei ületa eriti oma volitusi, kui kujutan ette, et listi aadressiga fabulus@obs.ee loomine on lähipäevade küsimus. Selle tellijateks võiks vist kohe teha Indrek Hargla, Jüri Kallase, Karen Orlau, Kristjan Sanderi, Märt Lauri ja Dragofori. Kes veel soovib seda listi lugeda (st siis, et on ka tõenäoline jutukirjutaja), saatku sellesisuline kiri... näiteks mulle (terrafan@ut.ee).

Üldist ulmekirjutajate listi (nagu ka vastavat organisatsiooni) ei ole Eestis vist esialgu veel mõtet teha. Need 5-6 e-mailiga ulmeautorit esialgu oma listi vist siiski ei vaja. Aga tulevikus, why not!

12.04.1999 Kriitikakriteeriumid ja... Jüri Kallas

Alustama peaks vist sellest, et EI OLE lollikindlat retsepti, et milline peab olema ideaalne ulmejutt!

Tegelikult on see autori omaenda sisetunde küsimus, et kelle arvamust ja kui palju ta kuulda võtab. Väga tõmmelda ei soovitaks – kõigi meele järgi ei suuda keegi kunagi olla. Aga kui autor tunneb, et mingi kriitika on õige ja kui ta OSKAB seda arvesse võtta, siis tasub seda muidugi teha. Kui aga autor tunneb, et tema jutu asemel otsekui muud juttu arvustatakse, siis on mõtekas umbne ilme pähe vedada ning omasoodu edasi rühkida – sest sel juhul on ilmne, et arvustaja püüab sundida autorit kirjutama konkreetselt talle meelepäraseid tekste.

Karen Orlau ei pea olema Maniakkide Tänav ja Taivo Rist ei pea olema Indrek Hargla. Mart Raudsaar ei pea end kohandama Ameerika zhanriulme kaanonitele, Vale-Dmitri ei pea kirjutama ulmehaikusid, ega Kristina Elt paduäkshenit.

Mis puutub sellesse viginasse, et keskaeg oleks tegevusajaks parem, siis seda ei maksa küll tõsiselt võtta.

Milline on ideaalne pikkus? ;-]

Mõõtmised käivad, peamine on siiski tarbijate rahulolu... võitjate üle kohut ei mõisteta!

11.04.1999 Infovahetus Kristjan Sander

Kas Jyrka mõtles seda tõsiselt? Kui, siis miks "Peaks vist Fabuluse lugude autoritele eraldi listi looma, sinna saaks siis ka selle 6 lk. kärbitud algversiooni uhada ning saaks hästi operatiivselt infot vahetada!", miks mitte ulmeautorite (laiale avalikkusele suletud) list üldse? Aga vist pole meil neid autoreid nii palju...

11.04.1999 Kriitikakriteeriumid ja arvustuste eesmärk Katariina

Sirvisin just yle Baasi ja Algernoni arvustusi, eesmärgiga statistika korras sõelale saada nii umbes kymmekond yheselt sõnastatud ja sagedase äramainimise tõttu tõenäoliselt objektiivset omadust, mis heal jutul yldsuse arvates olemas peavad olema. See ei olnudki nii kerge, kui alguses lihtsameelselt tundus.

Peale pikemat sirvimist hakkas mulle tunduma, et tegelen hoopis arvustajate endi andmebaasi loomisega ;) et hinnangutest sotti saada. Tulemus oligi see, et Baasi ja Algernoni arvustuste põhjal tekkis hea loo kriteeriumitest siiski udusem ettekujutus kui sellest, milliseid jutte iga konkreetne arvustaja hindab ja lugeda eelistab.

Huvitav on muidugi, et isegi mitmete klassikaliste ulme suurteoste puhul - hääks näiteks kasvõi Sõrmuste Isand - on hinnanguid vaba käega viiest yheni. Arvestatavad tegijad on hinnangud mõistetavaks põhjendanud, ylejala jobutajad on öelnud kyllalt lakooniliselt, et kas täielik saast või parim raamat yldse. Sagedasti selliseid hinnanguid yhe ja sama teksti kohta. Võta siis kinni ;)

Hää on lugeda põhjalikke arvustusi, kus kirjutaja asja tõsiselt võtab - esteks on need lihtsalt yldharivad lugeda, teiseks annavad raamatust (ja ka retsenseerija isikust ;) värvika pildi.

Siis on huvitav lugeda retsekaid, kus kirjutaja ka vähesõnaliselt välja ytleb, et hää omadus oli see ja see, kehvasti oli see ja see. Hinnanguandmise põhimõtted selged ja konkreetsed. Retsekal oma konstruktiivne eesmärk, oma koht ajas ja ruumis.

Mõned retsekad on hinnangu põhjendamissoovist hoolimata vähe segased ;) Ilma mingi õelutsemiseesmärgita, pigem ausast soovist huvitavatest hinnangualustest näiteid tuua, teen paar copy-paste sellest killukogust, mis Baasist kokku sain:

"Tegelikult oli terve selle loo esimene pool suhteliselt jama. Mingi kõrvaline tegelane andis asjast ülevaate, aga muidu igati viite väärt lugu."

"Lendavadki oma käruga sinna, aga seal ootavad neid igasugused imelikud asjavärgid. On natuke madistamist ja muud juramist kah pärast. Lugu ise oli päris lahe, muidugi mitte mingi tipp just, aga midagi sinnapoole."

"Hea lugu on ta töesti. Marsil ootab miski kymneid tuhandeid aastaid ja ei tea ise mida ta ootab vöi kes ta on. Mahub siis sinna vahele ka yks pisike uurimismeeskond ära ja See ootab ikka edasi. Fantastiline lugu."

Heheh, mõtle nyyd siis välja, misasi see universaalselt hea lugu on.

Samalaadsed seinast seina arvustusfenomenid on muidugi Maniakkide Tänava lood ja Simpsoni "Maailma parim splätter". Nende retsekad on igati kultuurinähtus.

Eesti ulmejuttude puhul esineb muidugi põhjendamata jäetud hyyatust "täielik saast" kõvasti rohkem kui inglisekeelsete puhul. Tekib kysimus, et kas saab järeldada, et Eesti ulmejutt on yldjuhul yks äbarik (mis on muidugi tõenäoline) või kuulub ulmejutu kymne häädusekriteeriumi hulka see, et ta on inglisekeelne või tõlgitud? (mis on retsekate põhjendamata jäetuse tõttu täiesti võimalik spekulatsioon) ;) Ehk teisisõnu, et kui palju neist emotsionaalsetest saastahyyatustest on põhjendatud kogu jutulugemist saatva teadmisega, et kirjutaja pole mingi eelmise sajandi inglise akadeemik vaid tatise ninaga naabripoiss Juss? ;)

Nii, et objektiivseid kriteeriumeid ma Baasi arvustuste pealt kokku ei saanudki. Huvitav, on nad yldse olemas? Peale mõne elementaarse nõudmise kirjaoskuse koha pealt.

Samas, hoolimata diletantlikkusest, millega, tipud väljaarvatud, suur osa Baasi arvustusi hiilgab, saab sealt ju siiski ylevaate mingi enamloetava kirjaniku või enamloetud raamatu kohta. Ja õnnestub näpuga järge ajada mõne huvitava jutuga arvustaja retsekates ;), leides sedaviisi raamatuid, mis kunagi läbi lugeda. Mis vast ongi Baasi eesmärk. Mitmete kirjutajate retsekad otsisin välja kyll pigem selleks, et nalja saada ;) mis ka ei ole halb tulemus.

Siia copy-paste ka yhest mu lemmikkillust:

"Antud juhul on hea et Bradbury ei kirjeldanud asja otse, vaid lähenes sellele kaudselt (telefoni kaudu)."

Lisaks veel paari huvitava ja yldhariva õhtuga omandatud teadmine, et objektiivseid kvaliteedikriteeriumeid tekstidel nii väga ei olegi ;)

Algernoni arvustuste eesmärk on minu jaoks kõvasti konkreetsem kui Baasi oma. Algernon kui noorte algajate kirjatsurade kasvulava on hariv ja kasvatav pinnas, kus hinnangute põhjendamine on kõvasti olulisem kui Baasis. Vaevalt, et näiteks Asimovit enam Baasi arvustustega parandada saab ;) , samas kui kasvõi Harglagi uus versioon Gondvana lastest on Algernoni igati õnnestunud ja väärikas tulem. Seega on p õ h j e n d a t u d hinnangud Algernonis ilmselt väga hoolikalt läbi loetud ja väga tänuväärt tegevus.

Ka põhjendamata jäetud aga ikkagi positiivsed emotsionaalsed hyyatused, et jess, kui kift jutt, sobivad eesmärgiga ju igati kokku: annab kindlasti algajale kirjutajale kõvasti tahtmist ja kindlust juurde. Kui positiivset arvamust põhjendada, on tulemus iseenesest mõistagi veelgi parem. Need, kes edasi kirjutavad, arvestavad säärase analyysiga päris kindlasti.

Seda nukram on mul lugeda aga lakoonilisi teateid, et: "nõme saast!". Mis on sääraste eesmärk? Võiks siis öelda vähemalt, et "ilutsev mulin", mis on igati arusaadav ja aktsepteeritav (irw) hoolimata sõnade samast arvust. Sama sõnade limiiti on teise näite puhul lihtsalt eesmärgipäraselt kasutatud. "Nõme saast" ei ytle ju loo kehvade kylgede kohta mitte midagi, ytleb ainult seda, et lugejale ei meeldinud. Miks ei meeldinud? Selle põhjendamine peakski ju olema Algernoni arvustuste eesmärk.

Mitte, et ma teab mis eliittasemel retsekaid ootaks, sest vähesed meist on tõesti selle ala professionaalid, aga mingit loogilist mõtlemist kindlasti. Seokesed emotsionaalsed põhjendamata saastahyyatused käivad ju Algernoni ideega, nagu ma sellest aru olen saanud, risti vastu.

Tegelikult panidki mind Algernoni arvustuste yle kurtma "Irneri" retsekad. Kui isand Vooglaid seda emotsionaalset maksimalistide seltskonda reaalsete - ja kyllalt heatahtlike - persoonidena ka irl ette kujutaks, siis ta nende radikaalseid hyyatusi loodetavasti eriti tõsiselt ei võtaks. Selleks stabiilseks hingeseisuks peaks ta aga neid näost näkku nägema või tegema põrguliku töö ja lugema läbi suure osa kriitikute Baasi retsekaid, et aru saada, mis tyybid need retsenseerijad sellised on. Autori hingeseisust hoolimata - äkki on teine hoopis selline flegma ja paksunahaline ;) - tekib minul "Irneri" retsekaid lugedes kyll kysimus, et: miks siis nii hullusti?

Lugulaulu lõpetuseks vast ehk nii palju, et negatiivsetel PÕHJENDAMATA arvustustel ma Algernonis kyll mingit rakendust ei näe. Parem jätta siis juba oma tundeline hyyatus "nõme saast" kirja panemata ja oodata, et ehk keegi võtab tiba aega ja viitsib tegeleda noore autori kasvatamiseks tarviliku konstruktiivse kriitigaga.

Tegelikult see... lugulaulu alguse kysimus ikke ka, et on's siis yldse neid objektiivseid kriteeriumeid ;)?

Ja kysimus otse isand Sulbile, et mis on ulmejutu jaoks vähim aktsepteeritav lehekylgede arv, et jutt mitte liiga lyhike ei oleks (irw)? ;)

10.04.1999 Infovahetus Jüri Kallas

Peaks vist Fabuluse lugude autoritele eraldi listi looma, sinna saaks siis ka selle 6 lk. kärbitud algversiooni uhada ning saaks hästi operatiivselt infot vahetada!

10.04.1999 Hakkame siis peale!!! Dragofor

Kuna nüüdseks on selgunud, et härra Harglal pole midagi selle vastu, kui tema maailma kasutatakse , siis on aeg sellega ka tõsisemalt tegelema hakata. Ilmselt tuleb siiski leida mingi moodus tihedamaks kontsulteerimiseks, just selle pärast, et autorid hiljem üksteisele vastu ei räägiks.

Mis puutub Hargla ettepanekusse om ajuttu ka huvilistele saata, siis mina sooviksin väga seda lugeda. See annab ju üsna hea pildi sellest, kuidas autor on oma maailma kujutada soovinud. Nii et saada aga!!!

09.04.1999 Ühismaailmast Fabulusel Indrek Hargla

Sai vist enneaegu lubatud, et mult tuleb "Õnnekose" jätk ja Fabuluse minupoolne lahtikirjutus...

Sel kevadel ei tule. Seega võivad kõik soovijad oma töödega pihta hakata. Ise passin.

Siiski...Kui kellegil on huvi minu täiendatud versiooni vastu (ca 6 lk lisa kärbitud algvariandile), võib ta siin sellest teada anda ja ma saadan talle selle jutu.

Soovin Algernoni toimetusele ja lugejatele kena kevadet!

[ Lugejakirjad: märts 1999 ]

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies