|
Tere
Kas ei võiks saada miskit e-kirja aadressi või mingit muud postiaadressi Õnnekose ühismaailma küsimuses mõtetevahetuseks?
| 19.03.1999 |
Teeme teadust, vennad! |
Indrek Hargla |
Avastasin just, et Eesti tõhusamas veebiväravas - NETI-is on ulmeajakiri Algernon pandud Meedia kataloogi teadusajakirjade rubriiki. Sinnasamma, kus näituseks "Eesti Loodus" ja "Horisont"! Seega õnnitlused Algernoni toimetusele ja autoritele Eesti teaduspõllu usina kündmise eest!
Toimetuselt,
Ei jõua neid WWW-Wärki lapsusigi ära parandada (õigemini neist märku anda), nüüd siis NETI kah veel...
Küll tehakse ulmest ufoloogia... küll teadus... kes on järgmine ning mis sildi see kleebib?
-JK
Marc O'Donnelli jutu «Kohus» arvustuses kirjutas Hans Ulmiste nii:
Annaksin nõu ka ja mitte ainult O´Donnellile, vaid kõigile, kes midagi loovad. Nimelt tasuks oma loomingut enne avaldamist inimeste peal katsetada. (Naine, ema, äi, lapsed, joodikust naabrimees jne.)
Vot ma pole sellega üldse nõus! Algajad kirjutajad, ärge mitte mingil juhul katsetage oma vaimusünnitisi inimeste peal. Oma ulmetekste emadele, isadele, naistele, lastele, õdedele, vendadele, sõpradele, tuttavatele, joodikutele ja teistele, kes ulmest essugi ei tea, testimiseks lugeda anda pole mitte mingit mõtet! Esiteks pole nad objektiivsed inimesed seda hindama, nii et hinnangud tulevad üsna tõenäoliselt kahest äärmusest - suurepärane jutt või täielik saast. Kusjuures neil hinnangutel erilist väärtust pole. Ütles juba kadunud Asimovgi, et ärge andke oma jutte sõpradele lugeda, vaid (kui soovite nende tegelikku taset teada) saatke need ulmeajakirjadele. Kui avaldavad, on hea, kui ei, siis... Ühesõnaga laske oma tekste hinnata asjatundjatel. Inimestel, kes on omal alal pädevad.
Eestis on seda muidugi raske praktiseerida. Professionaalseid ulmeajakirju (nt SF-i ja fantasy suunitlusega) nagu polegi... Loomulikult ei saa ära unustada «Mardust», aga mil määral nad õuduse kõrval ka teisi ulme alaliike avaldama hakkavad, näitab (lähi)tulevik. Ja veidigi pikemate tekstide avaldamine on «Marduses» piiratud mahut tõttu väga raske, et mitte öelda võimatu. Aga on olemas «Algernon». Kindlasti ei taha ma öelda, et iga viimane kui «Algernoni» arvustaja oleks teab mis asjatundja. Aga see on siiski sada korda parem testimismoodus, kui vanaemale juttude ettelükkamine.
Nii et «Mardusesse» ja «Algernoni» saatke oma lood, aga ärge katsetage neid (lähedaste) inimeste peal.
Tere
Oli nädal aega Tallinnas ilma arvutita ja nüüd võin rõõmu tunda neid kirju siin korraga lugedes. Minu isiklik seisukoht on, et kasutame Fabulust, kuid avaldamisega ootame ära "Õnnekose" järgmise versiooni. Kahasse - mittekahasse kirjutamisega on nii, et eks elu näita...
Huumori koha pealt. Vaata, Raul, ega ma ei mõelnudki kogu seda üritust ainult pullitegemisena. Minul on aga see viga, et mõnel hetkel hakkab täiesti pidurdamatult tööle Suur Pessimist -enesekriitiline meel ja neil hetkedel poogin igale uuele ideele juurde midagi, mille abil selle hiljem, kui lörri läheb, saaks lolliks naljaks keerata. Seda juhtub üsna harva, aga siiski juhtub. Suhtun üritusse oma esimese kirja pealkirjast hoolimata suht tõsiselt.
Sirvisin üle tüki aja vanemaid Algernoni numbreid ja lugesin varem lugemata jäänud novelle. Tegin seejuures enda jaoks kurva avastuse. Nimelt on 'Gondvana lastes' päris mitu asja samasugused kui ühes novellis, mida ma pikemat aega kirjutanud olen. Ei, siin pole mingit lõhnagi sellest, et keegi kellegi mõtteid (heh) plagieerinud on, aga ma olen lihtsalt nõutu, et mida oma novelliga nüüd pihta hakata? Kas kõlbabki teda enam Algernonis avaldada? Või peaks novelli täiesti ümber kirjutama, et eemaldada kõik, mis vähegi sarnaneb Hargla novelliga?
Nukker on olla pärast sellisesse ämbrisse astumist :-((
Toimetuselt: Ei oskagi kohe midagi asjalikku soovitada. Kurb jah. Aga selliseid kokkusattumusi on ennegi juhtunud. Ka Eestis. Lõpliku otsuse pead siiski sina ise tegama. St, keegi kes seda lugenud pole, ei oska ju midagi soovitada, sest ei tea, kui suures osas ta «Gondvana lastega» sarnaneb. Aga kui tekst sul siiski alles kirjutamisstaadiumis, saad seda ju üksjagu muuta veel. Aga poleks ka mingit traagikat, kui ta muutmata kujul lõpuni kirjutad ja rahvale hindamiseks pakud. Igatahes näitab praegune juhtum ilmekalt seda, et oleks vist ikkagi selle ühismaailma projekti puhul ka mingit kooskõlastust vaja. Et autorid kasvõi väga üldiselt teada annaks, millest kirjutada tahavad. Muidu võib pärast kolm täpselt sama süzheega juttu olla või siis kolm raginal üksteisele «sisse sõitvat» versiooni Fabuluse hõlvamisest. -RS
Igati nõus Fabulusele kanda maha toetama...
Mis puutub prl. Orlau ettepanekusse kahasse kirjutada, siis ideel on jumet... kui vaid minu kanditatuur sobilik on?
Näidiseks võikisin mõne oma (uuema) jutu tutvumiseks saata... Omal ajal jäi see juttude saatmise deal ühepoolseks, sest vanu jutte ma ei soovinud saata ning ükski uus veel valmis polnud...
| 10.03.1999 |
Kah nõus |
Karen Orlau |
Nõus minagi. Fabulusega siis. Mingid ideed on siingi juba tekkimas.
Alguses oletasin yhisyritust a la paar-mitu-neli autorit yhe kirjatyki kallal - kas poleks see mitte tõeline väljakutse ugrimugri individualistidele? - aga põhimõtteliselt olen nõus nii või naa. (Kui keegi leiab, et võib kahasse kirjutada a la Berg-Simpson-Belials ;;)) , siis andku märku. Aga tehku seda kähku, sest mu sõrmed juba sygelevad kiiboodi järele.)
Ehkki karta on, et minust kui kirjanikust ei mõelda veel hästi, olen siiski nõus, et idee on hea. Ja olen ka ise valmis kaasa lööma (loomulikult kui Hargla seda pahaks ei pane) ning üht-teist kirja panema. Mõned ideekesed juba liigutavad end kusagil mu ajusoppides, nii et miks mitte. Seega loodan, et mõttest ka head nahka tuleb. Ning pealegi, skelett on siiski suhteliselt tugev ja peaks liha kasvatamisele ka vastu pidama!!!
| 10.03.1999 |
Täpsustuseks R.Sulbile. |
Indrek Hargla |
Pole siin mingit arusaamatust, lihtsalt väljendasin end segaselt. Vabandan. Loomulikult sain aru, et jutt käib selles maailmas tegevuse arendamisest, mitte "Õnnekose" jutu jätkamisest, ümberkirjutamisest vms.
| 10.03.1999 |
Ühismaailmaks Fabulus või...? |
Raul Sulbi |
Tänud Indrek Harglale vastuse eest! Ja tänud ka Jürkale. Mis seal salata, sõna «ühismaailm» meeldib mulle endalegi. Igatahes tublisti suupärasem kui «jagatud maailm». Kuid asja juurde.
Tore, et isand Harglal põhimõtteliselt midagi Fabuluse käikumineku vastu pole. Nõustun temaga, et aus oleks ära oodata see «Õnnekose» parandet versioon (või siis teine osa), eriti kui see veidi Fabuluse ajalugu ja geograafiat lahkab.
Oli vist ka üks väike arusaamatus. Idee poleks selles, et teised autorid hakkavad «Õnnekosest» (kui jutust) oma versioone looma, vaid et teised autorid hakkavad lihtsalt kirjutama jutte, mille tegevuspaigaks siis Fabuluse planeet (ja hea oleks, kui neis juttudes siis selle planeedi kui potentsiaalse ühismaailma eri tahke lahataks).
Küsimus on nüüd aga selles, et kas selle Fabuluse-variandiga ollakse päri või jääb domineerima soov uus ühismaailm välja mõelda. Isiklikult minu toetushääl läheb Fabulusele, aga nagu juba öeldud, mina pole siin otsustaja. Lihtsalt tundub mulle, et kui hakata uut ühismaailma looma, võibki kogu aur ja entusiasm selle peale kuluda, Fabuluse puhul oleks aga mingi üsna sobilik skelett siiski olemas ning saaks suht kohe (aga mitte enne «Õnnekose» uusversiooni/järje valmimist) hakata nö liha luudele kasvatama, st siis oma jutte kirjutama.
Nii et mida asjast arvatakse? Ja palju oleks siis kaasalööjaid? Senised kaasalöömise osas oma jah-sõna öelnud (või põhimõttelist huvi ilmutanud) pole nagu täpsustanud, kas Fabulus neile meeldib või mitte.
Ja veel üks asi, mis mulle veidi segane on. Kui see ühismaailma lugude kirjutamine pihta hakkab, kas peaks ta siis kulgema nö isevoolu või oleks vajalik mingi kooskõlastamine. Et kaks autorit päris samast asjast kaht vastuolulist versiooni ei kirjutaks.
| 10.03.1999 |
Õnnest ja kosest |
Indrek Hargla |
R.Sulbi ühes eelmises "lugejakirjas" püstatet küsimused olid ilmselt minule määratud ja ma siis vastan.
Kõigepealt tänuavaldused K.Sanderile ja R.Sulbilegi, kellele see jõle maailm seal Fabulusel meeldis. Miskipärast on ikka nii, et kõige lakoonilisemad ja üksluised settingud kipuvad ikka rohkem meelde jääma...Aga aitäh ikkagi!
Üldiselt mind see ühismaailma idee VEEL ei tõmba. Ja asi pole sugugi mitte "Õnnekoses". Aga kui projekt teostub ja sealt mingi südamelähedane liin hargnema hakkab, siis võib huvi tekkida küll.
Õnnetu Õnnekosega on nii, et olen järge alustanud aga muude juttude ideed on end vahepeal sisse murdnud ja seetõttu Fabulus soiku jäänud. Paar lehekülge ja pikem ideekavand on siiski valmis - sääl tõopoolest juttu ka pisut ajaloost ja Suurest Veestki - lugu kipub üsna "haigeks" kätte ära minema, aga seda kirjutades olen ikka lootnud "Algernoni" lugeja heasoovlikusele. Muidu aga jätkub see "minu variant" Õnnekosest täpselt sellest samast sekundist, kus avaldatud osa katkeb. Ja esimest osa on ka pisut koomale tõmmatud.
Lugesin hiljaaegu ka B.Strugatski esseed "K voprossu o materializatsii mirov" - käsitleb see sisuliselt sama temaatikat - jagatud maailmu. (Loomulikult ei võrdle ma nüüd ennast BS-ga, ärge seda mõelge, see on lihtsalt väga hea essee.)
Aga midagi selle vastu, mul küll ei ole, kui keegi teine veel seda lugu edasi treib, issand hoia!, kohe uhkus tuleb peale või sedasi :-))
Aga minu ettepanek on järgmine. Kui Allah annab aega atra seada, siis lõpetaks selle oma variandi (pean seda omamoodi võlakski nende lugejate ees, kellele "Õnnekose" nö lõpp pettumuse valmistas - ja õigustatult!) ära. Ja üsna tõenäoline on, et minu ja mõne teise huvilise ettekujutused edasisist seiklustest lähevad suuresti lahku ja on väga huvitav, mis siis juhtub. Ühesõnaga, lõpetan ära ja postitan "sinna kuhu vaja". Samas on nii, et "Algernon" arvustajad on mind muutnud üpriski kriitiliseks oma eneste kirjutamisvõimete suhtes ja seetõttu võtab ka see lõpetamine üksjagu aega. Ja miskeid tärmineid välja hõigata ei tahaks. Niiet, mida arvatakse, äkki ma enne kirjutaks selle enda osa ära? Ja kui ta ikka tõesti venima hakkab ja kohe mitte tulla ei taha, siis annan teada.
Sest probleem on selles, et mõningad seigad ja tegevuspaigad "Õnnekoses" omavad oma väikest rolli ka mõnes muus hilisemas jutus - on nagu kergelt seotud või nii...
Aga miskitpidi mulle tundub, et uue maailma väljamõtlemine võiks anda projekti kvaliteedile palju juurde.
Raul,
Ühismaailm on IMHO suurepärane vaste ingliskeelsele terminile shared world, võid arvata, et oled nõidurile revanshi saanud... ;-)))
Näe üks ilus termin taas maakeelseks saanud!!! Ilus!!!
Idee on tõesti teostamist väärt! Huvitav, et ma ise selle peale ei tulnud. Pool-geniaalne nagu ma olen:)
Tõsise külje pealt seda, et Kristjani valik (Indrek Hargla «Õnnekoses» kujutatud maailm; detsember 1998) on ainuõige. Suurt muud pole tegelt võtta, kui kõigist juttudest pilk üle libistada. Kogu järgnev jutt evib mingit mõtet muidugi vaid siis, kui isand Hargla on nõus Fabuluse planeedi selle shared world (Eestikeelne vaste? Nt ühismaailm lühendvariandina ühiskasutatavast maailmast? Kuidas tundub?) ürituse tarbeks annetama. Aga kui ka pole, ei peaks teab mis raske olema üks maailm välja mõelda, keeruline oleks sel juhul vast selle (grupiviisilise) väljamõtlemistöö organiseerimine ja kooskõlastamine. Samad probleemid tekiksid väiksemas mastaabis vist küll ka Fabuluse puhul. Igal juhul oleks lihtsam võtta aluseks Fabulus, kui hakata uut maailma välja mõtlema. Viimane tegevus nõuaks vist kogu kamba füüsilist kokkusaamist. E-mailide vahendusel maailma loomine kujuneks (IMHO) parajalt hullumeelseks ürituseks...
Kordan, et idee kui selline on suurepärane, ja kuigi minust endast üsna tõenäoliselt sisulist kaasalööjat poleks, jagan siiski oma pisikeses peas tekkinud mõtteid ka teiega.
Kui Fabulus nö loosi läheks, on igati õigem võtta mängu kogu planeet, aga mitte ainult Õnnekose-asundus, aga niimoodi Kristjan vist asja plaaniski. Samuti ei tohiks olla mingeid ajalisi ega kontseptuaalseid piiranguid. St, et olgu pigem tegu sellise juttude kogumiga, mille ainsaks ühisnimetajaks on planeet Fabulus, mitte aga mingi konkreetne ja keerukas kontseptsioon. Kirjutada võiks kõigest, küll planeedi avastamisest ning hõlvamisest, kaevanduste rajamisest, miks mitte saladuslikul Suurel Veel toimuvastki. Selles osas oleks huvitav teada, kas isand Hargla peas on Fabuluse kohta olemas mingi pikem ajalugu ja geograafia, kui juttu kirja sai ning et kas plaanib ta «Õnnekoske» kohendada/pikemaks kirjutada. Et kohe algul väga suuri vastuolusid ei tekiks. Ei tohiks unustada, et Fabulus asub siiski Indrek Hargla loodud universumis.
Nõustun Kristjaniga, et zhanripiire (SF, F, H) pole tarvis (et prl Orlau saaks Fabulusel ka oma nt SF-kallakuga õudusjutu kirjutada:)), aga vaidlen talle vastu ühes vahest põhimõttelises küsimuses. Huumor. Ma ei arva, et see peaks mingi puhtalt ja ainult naljategemine olema, et paar-kolm autorit viskavad üle nurga miskid 2-3 leheküljelised laastud paprile ja asi mutt. Ma saan aru, et päris nii Kristjan seda ei mõelnudki, aga sõna huumor oli ta kirjas minu jaoks veidi alarmeerivalt olulisel kohal. Loomulikult on kogu see üritus ühest küljest osalevatele autoritele üks suur fun ja väga hea, et on. Aga üritusse peaks samas täie tõsidusega suhtuma. Ühesõnaga, et Kristjan ei kirjutaks «Pirni»-laadset juttu, vaid ikka midagi «Galahari»-sugust.
Minu teada plaanib «Marduse» Suur Kolmik (Belials-Simpson-Berg) ka mingit sarnast üritust. Tean sellest vaid niipalju, et on vist plaan oma juttude tegelased kokku ühte maailma seiklema panna ja et midagi on meestel ka juba paberil, aga sellega minu vahest veidi ebatäpne info ka piirdub. Samas ei oleks minu meelest midagi imelikku selleski, kui see Suur Kolmik ja/või teised seni veel mitte «Algernoni» autorid käesolevas shared world ürituses osaleda sooviks/viitsiks.
Ja kui huvilisi leidub ning sündivate tekstide tasegi meeldivalt kõrgeks osutub, ei tarvitse üldse võimatuks osutuda nende mõne aja pärast ühiste kaante vahel ilmumine. Suvalise jutukoguga võrreldes oleks käesoleval juhul tekste siduv element üsna tugev. Ja loomulikult ei tohiks mingeid ajapiiranguid seada, on kiireid, aga on ka aeglaseid loojaid. Igatahes, kui väärt tekste koguneks üksjagu üle kahe-kolme, võiks «Algernoni» väike, tubli ja ajuti üsna töökas:) kollektiiv mõelda nende tarbeks eraldi rubriigi tekitamise peale.
Idee iseenesest on hea, meenutab üht mängitud meili-rollimängu, kus erinevate osavõtjate tegevusest sündis suhteliselt terviklik jutt. Kasvõi huvi pärast võtaks heameelega osa. Arvata aga võib,
et päevapealt see idee nagunii teoks ei saa.
Ohjaa... ja muusa, muusa... no ma loodan ka varsti Algernonisse midagi saata, kui ma lõpuks leian endas enesekindlust ütelda, et "aitab jutu parandamisest ja lihvimisest, valmis. punkt." :-)
| 03.03.1999 |
Muusa, sunnik, on piduriks peal |
Taivo Rist |
Kui ma inspiratsiooni saaks, siis vahest isegi kirjutaks. Mul muusa on üldse inspiratsiooniga kitsi, "Õnnekose" maailmas veel eriti... Sest mis seal kaljusaarel ikka juhtuda saab? Kui maailm oleks teistsugune, ehk siis.
Nõustun Jürkaga, et shared world maailma on raske kirjutada. Hulk kitsendavaid tegureid, mida tuleb arvestada. Ma sõidaks kohe teistele raginal sisse.
Ma eelistan omaenese maailmu, need on nagu käepärasemad. Minu jutud ei taha ühegi olemasolevaga kokku minna (mu enese omad maha arvatud). Nii et minuga ärge arvestage. Kui just ei lepita kokku võtta shared worldiks Eesti aastal 1999. Kaaluge!
Varsti peaks ka paar minu juttu "Algernoni" tulema. Ega nad puhas ulme ei ole, aga kui juba see Laura-lugu Karenilt läbi läks, siis ehk minu omad kah...
Väärt mõte!
Kõigepealt peaks aga terminites kokku leppima...
Kõige neutraalsem oleks subjektis märgitud Shared World, sellega tähistatakse Läänes just sedasorti algatusi, kus teised autorid kirjutavad tekste varem väljamõeldud kontseptsiooni põhjal, või siis ühe konkreetse kirjaniku maailma... see on selline hästi neutraalne termin, umbes nagu tekst... Kui tahta näidata oma suhtumist (või konkreetsust), siis võib hakata rääkima sellistest asjadest nagu fan-fiction, media tie-in jne. ... see kõik on juba üsna väheoluline.
Oluline on aga hoopis see, et kas võetakse aluseks kellegi konkreetne jutt? Sellisel juhul peab autor avama ka pisut taustu, et kirjutajad üksteise lugudele raginal sisse ei sõidaks.
Või mõelda kambapeale hoopis uus maailm välja?
Anyway: Mina olen projektist huvitatud! Olen (tegelikult) ilge shared world tekstide fänn... mina isiklikult ei arva, et teise autori maailmas on lihtsam luua... head shared world teksti on tegelikult märksa raskem kirjutada.
| 02.03.1999 |
huumor ja fanfiction |
Karen Orlau |
Idee igati huvitav, eriti huvitav on aga see, kas selle 4-5 inimest selle taha ka kokku saab..
Asi on ju varemgi järgi proovitud - mis muud see fanfiction siis on, mis enamusel kultusraamatutel-sarjadel-filmidel vaikselt eksisteerib ja mis tegelikult ongi ju seesama kellegi poolt juba loodud maailmast uute lugude kirjutamine, sageli lausa etteloodud tegelastest. Yllitisi kutsutakse inglise keeli vist spec'ideks - tööd ja jqudu inglise-eesti tqlkeklubile, mina ei viici oma vana pead vaevata, kuidas see eesti keeles kqlada vqiks.
Nu näiteks Vampiirikroonikad on selline kultuurinähtus, millel on netis meeletutes kogustes spec'e, mingi osa neist isegi päris head. Tugev kylg on muidugi see, et maailm, millest nad on kirjutatud, on garanteeritult terviklik, tugev ja mitmekylgne ja algajad kirjutajad ei saa demiurgiaga nii kergesti puusse panna, samas on varemloodud maailm ka sagedasti nende juttude tugevaim kylg ;)
Endas tekitab huvi asja järgi proovida see, et mitmes kohas on staazhikad spec'ikirjutajad väitnud, et yllatavalt lihtne olevat valmismqeldud maailmast kirjutada, sest maailm on kujutluses juba niivqrd elav, et selle sees mingit lugu lavastada on hirmlihtne. Suht loogiline - vaimutöö, mis muidu mingi ilmakäraka loomise peale kulub, läheb siis ju vaid tegevuse ja detailide peale.
Yhesqnaga, why not ;)
Tere
Ma lodan, et keegi neid kirju loeb kah vahest, muidu on see käesolev suht mõttetu... :(
Mul tekkis humoristlik idee täna õhtul. Kui inimesel midagi teha pole, tulevad aeg-ajalt ideed pähe. Kui teeks sellise väikese show et lepiks ühe maailma kokku ja igaüks, kes tahab (alla 4-5 inimese pole mõtet) kirjutaks sellest väikese loo? Maailmaks võiks olla näiteks "Õnnekose" (kui autoriga kokkuleppele saab) maailm - kaevandussaar asustatud Galaktika äärel, ümber vastik ookean, aiaiai kui mõnus koht... Nii naljaviluks. Erilisi žanrilisi piirdeid (SF, F, H) ei seaks - või peaks seadma? Mida arvatakse?
| 02.03.1999 |
Kuna ymberkorraldused enivei plaanis on - ettepanek |
Katariina |
Kuna ma Algernonis ysnagi sageli ringi seiklen, on tegevuse käigus kuju võtnud paar ideed-ettepanekut, kuidas lehekülje logistikat väheke kohendada. Tibake tyytu on see pidev ymbernurga käimine: kui tahan uudiseid tsekata, vaatab viimasest (nu näiteks märtsi-)numbrist yldjuhul vastu: "selles rubriigis hetkel tyhjus" - koheselt kerkib sõrm otsima säärast nuppu, mis viiks mind otseühendusse viimaste uudistega - või siis hääl juhul veebruarikuiste uudistega. Sellist nuppu aga pole. Ega siis midagi, uudisteotsingul pean ära sikutama veebruarikuu numbri avalehe, mis on kõige otsesemaks teeks järgmisesse uudisepesasse. Sealt valin uuesti "uudised" ja saan teada sama asja - et selles rubriigis uudiseid ei ole... Masin on aga kõiki vahepealseid etappe sikutanud, nii et põsed lohkus ja, nõrk naisterahvas nagu ma olen, ma jaanuarikuu uudistepessa (kõigepealt ikka jaanuarikuu numbri avaleht, alles sealt rubriik "uudised") enam minna ei jaksa.
Siit ettepanek, põhjendet rubriikide vähese täituvusega: jätta see kuukaupa jaotamine kus see ja teine ja tiksuda "viimased kymme" kaupa. Ja avalehel võiks hoopistykkis olla veikene signaalmärk, mis näitab, et nyyd on vastav rubriik täienenud. Või, juhul, kui kuudesse jaotamine on täiesti vältimatu, siis võiks vähemalt ometigi olla igas rubriigis otsenupp järgmise-eelmise numbri samasse rubriiki. Nii jääb see:
rubriik-avaleht-rubriik mõttetu ratsukäik vähe otsesemaks.
Lihtsalt ettepanek.
Toimetuselt: Suur tänu ettepanekute eest! Kõik lugejatepoolsed näpunäited on suureks abiks «Algernoni» edasiarendamisel ja lugejasõbralikumaks muutmisel.
Kindlasti jääb muutumatuks olemasolev ajakirjanumbrite süsteem, küll aga lisandub lehekülg «Mis on uus», kust «Algernoni» sagedased lugejad peaksid uued kirjatükid hõlpsasti üles leidma. Avalehel on nüüdsest märgitud ka rubriigis olevate kirjutiste arv. -TT
| 02.03.1999 |
Õ-tähest |
Indrek Hargla |
Rohkem ma ei saa, pean selle ainuma asja, mis Algernoni puhul veidi silma riivab ikka välja ütlema. Miks on nii, et eestikeelses ajakirjas on juturubriigis on zhanrimääratluste all toodud SF, F, ja H, mis lahtiseletatutena kõik samas ka eestipäraselt olemas on? No olgu SF ja F pealegi aga miks ei või siis lugude taga ilutseda suurelt meie oma ja kordumatu Õ täht? Miks on H(orror)? Las ikka õudus = Õ, mitte H.
Aga muidu on Algernon väga hea :-)
Toimetuselt,
Olgem järjekindlad!
Kui juba Õudus (Õ), siis peaks olema ka Teaduslik Fantastika (TF) ja Fantaasia (F).
Et miskis diskusssioonis ulmelisti «sf2001» tellijate hulgas sai säherdune tõlketerminoloogia kohemaid surmapirni, siis otsustas «Algernoni» väike, tubli ja ajuti üsna töökas kollektiiv, et saavad olema inglisekeelsed sildid: lihtne, nägus ja internatsionaalne!
-JK
[ Lugejakirjad: veebruar 1999 ]
|
