| 28.02.2002 |
Necronomicon |
Pinkie |
Uued uudised rindelt!!!N-i tõlgitakse kusagil Ameerikas.Eesti keelde.Ning ma arvan,et see N ei tule algkujul,sest originaal peaks olema nii rõve,et ainult hullud ja poliitikud seda lugeda kannatavd.
| 28.02.2002 |
Cthulhu |
Pinkie |
Necro seobki just saatanakummardamise Cthulhu müüdiga.Mõlemates müütides on palju ühiseid nimesid ja jooni,nagu näiteks Dagon ja Marduk.
Just sellepärast ma küsisingi, et oma esimeses kirjas sa kommentaaridest ei rääkinud... Kommenteeritud versioone peaks Intenetis olema piisavalt, selles minu poolt mainitud paigaski üks. Aga miks just Necrole keskenduda? Äkki kirjutaks Cthulhu müütide kohta üldiselt ühe asjaliku artikli?
Et nähtuse fiktsioonilist olemust selgitada. Vajadusel koos kommentaaridega: äkki mõni võtabki tõe pähe?
Teemakohane viide
Kuidas see teemat klaarida aitab?
Peab vist teema klaarimiseks järgmises Marduse-sarja antoloogias avaldama Lovecrafti "Necronomiconi ajaloo" - ei võta ka palju ruumi...
| 28.02.2002 |
Necronomicon |
Aron Goldberg |
Ühe Necronomiconi inglisekeelne tekst on võrgus olemas ja ma ei tea miks, kui on ligipääs Internetile, seda üldse tõlkida on vaja? Ei oska inglise keelt?
Lingi sellele aadressile saab ka BAASi kaudu.
Saatanlik Piibel tõgiti.Ja tore ongi.Eestlastele laiem silmaring.Ja tingimata tahaks N-i lugeda.Regie Satanas!Iä!Iä jne.
Ei tea kas nyyd seda Necrot on vaja yldse eesti keelde t6lkida. Ei ole ta ju hea raamat. miks te tahate et saaks t6lgitud? mina sealt positiivset laengut ega elamust kyll ei saaks... ja kas eestlased yldse vajavadki In My Humble Opinion seda kurja raamatut? 2sja t6lgiti yks perverssne raamat eesti keelde... nimi ei tule meelde (s-t2hega algas) ja oli igati sadistlik raamat. vabandan oma kitsarinnalisuse p2rast.
Alguses oli üks.Siis tõlkis teine.Teise keelde kohandamine pidi muutma paar sõna siin,paar tähendust seal jne.Kes teab,mis lõpuks välja tuli.Ja ma ei usu,et selle lugemisel silmad peast välja kukuvad.See võib ainult algversiooniga juhtuda,aga nüüdseks peaks Al Azif juba nii muundunud olema,et seal ei saa tõel ja tõlkija fantaasiavälgatustel vahet teha.
See ei olnud Necro pärast, seal oli asi selles, et nimetet tegelane jättis ahelkirja edasi saatmata, mis teatavasti äärmiselt vastutustundetu tegu on.
On ainult üks Necronomikon (Al Azif), mille kirjutas hull araablane Alhazred. Selle hankimine ja autentsuses veendumine on keeruline; tõlkimisel ja avaldamisel võivad olla ettenägematud tagajärjed. Mis peamine - see pole juturaamat. Pärleid sigade ette?
1972 aastal oli kuulda ühest Necrost Ameerikast,aga peatselt sai omanik surma,maja põles maha ja raamat läks kaduma.Ma ei tea,kas see oli uuesti trükitud või vanem Necro variant.
Äkki tooks paar näidet ka enne XX sajandit tehtud Necronomicumide kohta? Nii üldise haridustaseme tõstmise mõttes? Mh, ah?
| 27.02.2002 |
re: necro |
Must Kass |
ehk oleks cryptonomiconi tõlkimine märksa päevakohasem? aga nende religioossete värkidega tegelemisele võiks segaduste vältimiseks eelneda haridustase, mis lubab olulisi tekste originaalis lugeda... nii et kloostrikooli, noored satanistid, mis muud :)
| 27.02.2002 |
Necronomicon |
Pinkie |
Nojah,aga igas sajandeis oli neid,kes kurikuulsa nime all omaloomingut avaldasid.
Loodan,et on.Muidu saavad petta.Aga kes sataniste petta julgeks...?
Ma kardangi, et äkki kukuvad silmad peast ja veerevad laua alla... Selliseid juhuseid on olnud küll. Aga kust sa võtad, et just Keskaeg see periood oli, mil Necrosid nagu kevadel seeni tehti? Minu andmetel toimus see nagu natikene hiljemb vai nii?
Kas Eesti satanistid ise ikka teavad, kust see versioon, mida nad tõlgivad, pärit on?
| 27.02.2002 |
Necronomicon |
Pinkie |
Veel ei tea.Miks sa seda siis lugeda ei julge.Ega sa pimedaks ei jää.Ma arvan,et see võib võltsing ka olla.Keskajal tuli Necrosid kiiremini kui kevadel seeni.
| 26.02.2002 |
Re: necro |
Kristjan Sander |
Ja ikkagi millist neist?
| 26.02.2002 |
Necronomicon |
Pinkie |
Võtke teatavaks,et eesti satanistid tõlgivad Necronomiconi,mille nad ka varsti müüki lasevad.
| 26.02.2002 |
Mõrtsukas??? |
Cooler |
Varraku viimaste lubaduste kohaselt peaks Kuninglik salamõrtsukas ilmuma selles kvartalis, aga nad lükkavad seda pidevalt edasi. Ootan isegi.
Mina näiteks ei julgekski seda lugeda... Aga millisest versioonist jutt käib üldse, st milline neist on nii kellelegi sügava mulje jätnud, et peaks tõlkima hakkama?
| 26.02.2002 |
Re: necro |
Silver Sära |
Nimetatud raamatul oleks EV-s küll väga vähe lugejaid, mistõttu see ei tasuks ennast lihtsalt ära.
Kas kellelgi on teavet selle kohta, kas sellise raamatu nagu "Salamõrtsuka õpilane" järgnevad raamatud ka kunagi eesti keeles ilmuvad? Järelsõnas oli kirjas, et tegemist triloogiaga kuid teisi osi pole kuskil näha olnud.
Kas keegi on huvitatud Necronomiconi eesti keelde tõlkima?
UCC maades on 'c' ringis õigusliku tähendusega ja paljud inimesed arvavad, et nii on ka Eestis -- sarnaselt sellele, et amide politseifilmide vahtijad on hirmus üllatunud, kui saavad teada, et Eestis polegi vandekohust. Sellest oli ka minu kiri ajendet.
| 21.02.2002 |
re: Algernon |
Silver Sära aka Sillu |
Ega ole vist ka keegi väitnud, et n.ö. copyright`i märk lehe alaserva mingi õigusliku tagamõttega on sehkendatud... Jumal tänatud, et veel kõigil maailma asjadel ei ole õiguslikku tähendust.
Tegelikult on ükskõik, mis sinna kirjutada. Eestis ei oma ka sümbol (c) ehk 'c' ringis mitte mingisugust õiguslikku tähendust.
| 20.02.2002 |
Algernon |
Andres |
Miks on Algernoni allservas kirjutatud:
(c) Eesti Ulmeühing 1998-2001
Praegu on ju aasta 2002?
Eks näe, ehk pakungi midagi "Algernoni", kui mõni originaalsem mõte tuleb. Ega ma tegelikult arvanudki, et teil oleks midagi loomingu osas piirama hakatud.aga võibolla mõni geenius metsast, kes ulmekogukonda ega wõrguvärki ri tunne, oleks mõelnud et on mingi range joonlaud lugude hindamisel.
Jätkuvalt edu soovides Andres
1. Andres - see torge, et sa ei ole midagi saatnud, oli mõeldud esiteks naljana ja teatud ärgitusena, et ehk hakkadki ulmet kirjutama ;-) Esileheteksti sõnastust tuleb ilmselt veel kaaluda ja väga võimalik, et täpsustamine-ümbersõnastamine on vajalik. Jürka - selle Rubeni loo ma unustasin; päris ausalt. Aga täpsustan, et see oli kõrgema filtri ajal. Praegu ilmselt siiski paneksime ta Laborisse üles (?)
Austatud toimetus !
Peaksin nüüd pisut selgitama oma sõnavõtu tagamaid. Kõigepealt – minu sõnavõtt polnud sugugi mitte ajendatud sellest, et wõrguajakiri oleks kunagi mõne mu kaastöö tagasi lükanud. Ma polegi ajakirja siiamaani ühtegi lugu saatnud, seega seisan teoreetiku vandlitornis. Kuid juhtkirja sõnastus ehmatas mind küll ! See tekitas mulje, et edaspidi avaldab “Algernon” üksnes steriilseid mänge LEGO robotite ja fantasy-barbie´dega ja neidki üksnes mingi kindla kirjanduskaanoni korral, jättes tähelepanuta kõik vähegi metsikumad loomingupursked. Nali naljaks – nii düstoopilist tulevikku ma “Algernoni” jaoks ma muidugi ei uskunud. Õnneks selgitas Ants Miller ära juhtkirja mõtte, millega olen küll igati nõus. Kahe käega kirjutan alla elementaarse kirjutamisoskuse nõudele. Samuti pole kurjast ka lugude loogilise ülesehituse nõudmine. Kuid sel juhul oleks pidanud juhtkirjas seisma: ““Algernon” avaldab lugusid, mis suurema toimetamiseta ei satu vastuollu mõistusepärase loogikaga, ega jää allapoole elementaarset kirjanduslikku väljendusoskust”. Nii mõistan asja mina.
Tänan diskuteerimast
Andres Mesikäpp
Vaidleks pisut kaastoimetajaga, et ükski «Algernonist» tagasilükatud autor pole hiljem kuulsaks saanud.
Aarne Ruben on siiski romaanivõistlusel läbi löönud ja teda võis mingil ajal isegi nimetada «hetkel kuulsaks autoriks»... samas oli tema saadetud jutustus (mis sai tagasi lükatud) ikka ilge küll. Ning ma ei suuda sellest küll mingeid varjatuid väärtusi leida, isegi mitte nüüd, mil autor on mõningast (ulmevälist) tunnustust võitnud. Tunnistan, et lugesin selle jubeda teksti taas läbi, kui kuulsin, et Ruben romaanivõistluse võitis... lugesin just selle pilguga, et kas kusagilt siis mingi anne välja ei paista. Võimalik, et oli halb ilm, aga ega ikka ei paistnud küll!
Vastuseks eelmisele kirjale peaksin alustuseks küsima, et kus, millistes tekstides läheb näiteks mainitud EAP vastuollu terve mõistuse ja elementaarse kirjandusliku maitsega? Vastus on muidugi juba esitatud küsimusse kodeeritud - ilmselt on meie arusaamine nimetatud kahest kategooriast kardinaalselt erinev. Esiteks, katsudes defineerida "tervet" mõistust, tuleb hoiduda seda segi ajamast kujutlusvõimeta, "betoonist" mõistusega. Pigem vastupidi - raske on lugeda väga terveks mõistust, mis suudab aktsepteerida vaid silmnähtavaid, rutiinseid kategooriaid. Psühholoogias nimetatakse seda rigiidsuseks (ja selle suuna äärmuslikud väljendused saavad muide juba diagnoosi külge), ent antud juhul sunnivad viisaka vaidluskunsti reeglid mind vabandama näite pärast, mis oli vaid illustreerimaks teist äärmust. Samuti olen pisut segaduses teise punkti - "elementaarse kirjandusliku maitsega" - sest tundes pisut lp. AM-i tausta peaks ühelt poolt kirjanduse definitsioon selge olema ja ajakirjanduses tegeva inimesena peaks ju samuti olema kogemusi, mida kõike on võimalik kokku kirjutada (?) Jah, ulme eksperimenteerib inimmõistuse äärealadel ja teinekord - nagu kirjandus üldisemalt - otsib uusi vorme. Samas aga on iga toimetuse ees dilemma, (ja muide kui juba toimetaja olla, siis on võetud ka vastutus otsustada) kus algab uudne vorm ja kus on tegemist lihtsalt saamatusega oma mõtteid arusaadavalt väljendada, kus kasutatakse elavat keelt ja kus sisutult ropendatakse, kus on tegemist elava fantaasiaga ja kus nürida seosetu lalinaga, kus afekteerivalt omapäraste kujunditega ja kus autor ilmsest rumalusest lahmib sügavama loogikata sõnu... Ka järele mõeldes jään arvamusele, et nimetatud piirang on väga avar ja leebelt väljendatud. Muide, me ei ole tagasi lükanud ühtegi AM-i teksti ja lisaks peame mainima, et keegi neist autoritest, keda me avaldanud ei ole, ei ole ka kusagil mujal kuulsaks saanud ;-}}}
Ausad härrad!
Mind üllatas tõsiselt "Algernoni" viimsse numbri juhtkiri,kus öeldi järgmist:«Jutulaboris» avaldame kõik jutud, mis/.../ei satu vastuollu terve mõistuse või elementaarse kirjandusliku maitsega. Sel juhul poleks küll Edgar Allan Poe´l ega nii mõnelgi teisel ulmekirjanduse suurkujul kunagi lootust olnud oma loomingut "Algernonis" avaldatuna näha. Kas ei uuri ulme muu hulgas ka mõistuse äärealasid, käies sageli ära ka varjupoolel. Samuti areneb kirjanduslik maitse katsetamise läbi. Milleks suruda siis autoreid Prokrustese sängi?
Parimate soovidega
Andres Mesikäpp, ulmehuviline
Ülalmainitud pealkirja all ilmus eelmise kuu lõpus küsimus, et kas toimetus ka on nõus kui autor ise enda juttu kommenteerib? Toimetusel ei saa midagi selle vastu olla, kui tekib dialoog autori ja arvustaja vahel -- Jutulabor ongi ju mõeldud sellise workshopina, kus peaks vaieldes ja analüüsides mõningane esmane tõde selguma.
Tahtmata dialoogi kuidagi mingisugustesse raamidesse suruda, ütleks siiski, et ilus oleks kui Jutulaboris vaieldaks rohkem konkreetsete tekstide teemadel ning üldhuvilised vaidlused jääksid Kirjaveergu...
Ja kindlasti ei pea piirduma vaid e-vaidlusega -- kuu teisel reedel käivad ulmefännid Tartus koos, kuu viimasel reedel aga Tallinnas. Sageli on nõnda, et kui wõrgus üsna mehiselt kraagelnud kodanikud IRL-is kohtuvad, siis selgub, et mõlemad on vägagi meeldivad inimesed ning edaspidi ei materdata enam isikuid, vaid keskendutakse rohkem ulmealastele vaidlustele.
Viimane lõik oli tingitud nüüd ka sellest, et sageli on tõusnud nii listis «sf2001», kui ka siinsamas «Algernonis» küsimus, et kas võiks kah ulmefännide kõrtsiõhtule tulla. Eks sellisest küsimusest aimdub teatavid kõhklusi/kahtlusi. Aga konkreetne vastus sellisele küsimusele oleks, et ikka võib!
[ Lugejakirjad: jaanuar 2002 ]
|
