11.01.2002 |
Saamuel Susi
Ilmaruumi joodikud |
Arvustused |
Kapten Srrg lõi meeskonnaruumi ukse paukudes kinni
ja vandus räigelt. Ukse avades oli talle ninna
löönud iiveldamapanev lehk, kus olid segamini
etanooli, pohmeluse ja oksehais -- juba alates Sõja
lõppedes polnud ükski meeskonnaliige, välja
arvatud ta ise ja mõned kõrgemad ohvitserid,
selget päeva näinud. Kapten vandus veel kord
kõige räigemat astromehe vandumist, mida ta oskas,
ja sõnu oli ta kuulnud oma paljudel rännakutel
miljoneid.
«See oli neil paganama, ******,******,*****************,
(tõlkimatu Allgrhha keelne sõim ja epiteelid)
maalastel kuratlikult hästi välja
mõeldud», mõtles Srrg endamisi, «joota
vastased täis ja siis maatasa teha.»
Sellest oli juba möödunud 30 sskamtat
(sskammta:Allgrrha aasta, vahekord maa asstatega on 5:1, st 30
sskamtat võrdub 6 maa aastat), kui Allgrrha --
galaktika sõjaliselt võimsaim süsteem
-- üritas vallutada galaktika serval olevat
väikest süsteemi, mis koloniseeris vaid ühte
planeeti («Seda tuhat korda neetud Maad»), ja millel
polnud isegi arvestatavat kosmoselaevastikku. Kuid just see
süsteem oli muutnud Allgrrha sõjaväe kogu
galaktika naerualuseks.
Kõik oli läinud ilusasti. Kogu planeet oli
alistunud kiiresti, kuna maalaste relvad olid väga
algelised -- krüoanihillaatoritest polnud nad
midagi kuulnud ja kõige elementaarsemad kineetilised
kilbidki puudusid neil. Maalased küll üritasid pisut
vastu hakata, kuid mäss murti maha.
Murtud rahvas hakkas ohtralt tarbima värvitut
läbipaistvat vedelikku, millel oli suurepärane aroom
ja maitse. Nad ise nimetasid seda erinevate nimetustega: viin,
vodka, tequila, sake, kuid koostiselt olid need sarnased
joogid.
Loomulikult proovisid ka Allgrhha sõjaväelased
selle joogi ära (hoolimata kõrgemate ohvitseride
keelust). See ei paistnud ka kuigi ohtlik olevat, sest
inimestele oli letaalseks doosiks üle poole vhrge (Allghrra
mahuühik, võrdub umbes 2 Maa liitriga), ja nii palju
ei suuda ükski allghrralane ära juua.
Sõdurid ei pannud aga tähele, et joogil oli ilmne
füsioloogiline mõju inimestele, mis ilmnes ka
allghrralaste juures: jõud vähenes, reaktsiooniaeg
viiekordistus, kadus orienteerumisvõime. Kõige
hullem oli see, sõduritele hakkas jook meeldima ja kuna
toidusüntesaatoreid laevadel oli väga kerge
programmeerida, hakati seda ainet tohututes kogustes tarbima.
Maalased, nähes et nende vastased on võimetud
sõdima, andsid purustava löögi. Ohvitserid, kes
olid kained, pidid laevad koju tagasi juhtima. Samas ei
jätkunud mitte igale laevale juhti, nii et osa
sõjaväest maha jätta.
Kapten Srrgi juhitav laev oli üks viimaseid, mis maalt
lahkus, kuna sõjaväge oli raske kokku ajada
(kolmekesi viitsadat tuhandet purjus sõdurit kantseldada
pole just ülesanne kergete killast). Kusagil süsteemi
äärealal oli ühes blokis jook otsa saanud ja
joomarid saatsid paarkümmend meest toidusüntesaatorit
otsima. Kapten üritas neid peatada, tekkis rüselus,
mille tulemusel purunes Tunneli generaatori juhtimispult, ja
tekkis Tunnel, mille teise otsa koordinaadid olid tedmata. Kuna
tunnel hakkab laeva kohe sisse tõbama, ei olnud
meeskonnal midagi muud teha kui pealt vaadata. Mootoreid
manööverdamiseks käivitada ei tohi, sest tunnel
võib stabiilsuse kaotada ja pihustada kõik, mis
tema sees, aatomiteks. Õnneks polnud teine ots tekkinud
mõne musta augu või punase hiiu lähedusse
(või veel hullem, sisse).
Nüüd nad siis kõlkusid maailmaruumis,
katkise generaatoripuldiga. Pulti oleks saanud parandada, kuid
mees, kes seda oskas, oli täis kui tinavile, ja pealegi ta
käed värisesid liiga palju sellise töö
jaoks. Kodusüsteem pidi väga kaugel olema, sest isegi
hüpertelekom aunult susises vihaselt.
Nii et Srrg oli õigusega vihane maalaste peale, keda
ta süüdlasteks kõigis oma hädades pidas.
Kapten istus oma tugitooli ja vaatas mõtlikult
pardaarvuti näitusid, kuid nägi hoopis kodu selle
imeilusa sinise metsa ja kollase taevaga. (Maalastele
selgituseks, Allgrrha süsteemi päike kiirgab Srrgi
koduplaneedi pinnaühikulevähem valgust kui maa oma,
seega, et püüda rohkem soojemaid rohelisi ja punaseid
kiiri peavad lehed olema taimedel sinist värvi, taevas on
kollane aga seetõttu, et Srrgi koduplaneedi
atmosfääri koostis selline, et see hajutab rohkem
kollaseid kiiri, ja taevas on seetõttu kollane.)
*
Räägiks pisut Allgrrha impeeriumist. Tegemist on
sadu planeete haarava impeeriumiga, kuid selle südameks on
üks süsteem, mida kõik allgrrhalased kodu-
süsteemiks peavad. Teised süsteemid on impeeriumil
vaid resursside jaoks (kaevandused, puurtornid, mõned
sõjaväebaasid ja üks, mida kasutatakse
vanglana).
Ametliku keelena tunnistati vaid Allgrrha keelt, kuid enamus
elanikke oskas ka intergalaktilist keelt, mille vahendusel
erinevad valitsused suhtlesid. Keel koosneb, nagu enamus Maa
keeli, häälikutest. Üldiselt olid allgrrhalased
anatoomiliselt inimestega küllaltki sarnased (see tendens
oli näha tegelikult kogu Galaktikas). Erinevus seisnes vaid
nahavärvis (hallikasrohelisest kuni hallikaspruunini,
sõltuvalt rassist) ja silmade asetuses (need olid
näo ülemises neljandikus) ja samuti oli nende keskmine
kasv umbes 20 cm inimeste omast suurem.
Kuna allgrrhalastel on mõlemal käel viis
sõrme, on ka neil kasutusel kümnend-süsteem,
mille sümbolid võib otse üle kanda araabia
numbriteks.
*
Impeeriumi juhib imperaator Lleggrrs 33., kes on Lleggrrs 1.
otsene järglane meesliini mööda. Lleggrrs 1.
võttis aastasadu koos oma võitluskaaslastega
süsteemis (mis asus siis vaid kolmel planeedil)
võimu üle tagurlikelt demokraatidelt, kes leidsid,
et võim peab kuuluma rahvale. Pärast impeeriumiks
kuulutamist algas suur koloniseerimise ajajärk, Lleggrrs
32. ajaks saavutas impeerium oma tänased
mõõtmed. Impeerium on olnud kogu aeg
sõjajalal võimsate naabritega, kellele ei
meeldinud impeeriumi koloniseerimispoliitika. Põhilisteks
rivaalideks olid kapitalistlike ühiskondadega
süsteemid Auriige ja Rouguia. Need süsteemid
võitlevad juba Lleggrrs 10. ajast saadik üheskoos
impeeriumi ülemvõimu vastu galaktikas. Oli ka teisi
väiksemaid süsteeme, kuid need olid kas Auriige
Rouguia liitlased, või Allgrrha dominioonid.
Imperaatori sõna oli seaduseks, sellele vastuvaidlejad
rändasid kiiresti vanglasüsteemi, kus raske
töö tõttu surdi paarikümne Sskamta
jooksul. Äritegevus oli seadusega koondatud kõrgema
kliki (aadlike) kätte, kes siis lihtrahvast igatpidi
koorisid. Allgrrha sõjavägi oli sunduslik.
Väeteenistus kestis neil 100 Sskamtat,
üksiksõdur võis arvestada kahuriliha
staatusega, eriti kui oldi pärit vaesemast perest. Aadlike
järeltulijad said mõistagi ohvitseride kohad, neid
õpetati juba nooruses vastavalt.
Allgrrha imperaatori kõrvadeks, silmadeks ja vajadusel
ka käteks oli Allgrrha salateenistus, millel olid
praktiliselt piiramatud õigused. Salateenistuse abil
suruti igasugused mässukatsed juba eos maha.
Niisiis oli Allgrrha üdini totalitaarne ühiskond,
kus valitses absoluutne monarhia.
*
Srrg teadis, et varsti algab Allgrrha süsteemis suur
püha, millega mälestatakse neid vapraid
sõdureid, kes panid aluse nende impeeriumile, ja
pühitsetakse uue iperaatori võimuletulekut
(ametlikult hakkab Lleggrrs 33. valitsema alles siis kui suure
püha ajal on ta imperaatoriks pühitsetud. Kuna aga
Lleggrrs 32. Segastel asjaoludel suri enne Püha algust, on
viimased 32 Skammtat faktiliselt valitsenud Lleggrrs 33. Numbri
33 saab ta ametlikult oma nime taha ka kkirjutada alles peale
imperaatoriks pühitsemist.). Kuna püha peetakse vaid
kord 500 Sskamta tagant, näeb iga Allgrrhalane seda vaid
korra elus (imperaatoril on tavaliselt õigus elada
piisavalt, et teisel Pühal anda ametitunnused üle
järglasele, keisrite elu pikendamiseks on kasutatud
paljusid vahendeid, millel on äärmiselt paks
saladuskate.), aga mõnedel jääbki see
nägemata. Kapteni viha kasvas nii üles, et ta pidi
mõnda aega närvide rahustamiseks kätel seisma.
Lõpuks veidi rahunenult istus ta taas tugitooli, kus ta
lõpuks uinus, nähes und suurest Pühast.
Kapteni äratas videofoni nõudlik signaal. Silmad
avades nägi Srrg enda ees ekraanil vahiohvitseri Prrgo
ehmunud nägu.
«Lokaator avastas meile läheneva sõjalaeva,
mis kõigi tunnuste järgi otsustades kuulub Auriige
süsteemile. Ootan korraldusi.»
«Ootame, kuni nad lähemale jõuavad, ehk nad
ütlevad, mida nad tahavad.»
«Selge.»
Srrg lülitas lokaatori pildi oma monitorile.
Monitorilt paistis tõesti üks alus, kuid Srrg oli
valmis oma pagunid ära sööma, kui see oleks
tõesti kuulunud Auriigele. Laeva kuju sarnanes veidi
nende lahinguristlejatele, kuid samas tundus see olema arenenum,
sujuvam. Samuti olid eraldusmärgid võõrad.
Tegemist oli kas mõne piraadiga, kes oli kaaperdanud
Auriige aluse, või oli Allgrrha laev sattunud kusagile
tundmatu süsteemi territooriumile.
Kapteni puldil süttisid tuled, mis näitasid, et
teine laev tahab kontakti võtta. Srrg lülitas seadme
sisse.
Kõlarist kostis intergalaktilises keeles («Oleme
ikka omas galaktikas,» mõtles Srrg rahunenult):
«Siin Fatuni politsei. Te olete tunginud loata Fatuni
süsteemi piiritsooni. Olete arreteeritud. Soovitame
vastupanu mitte osutada, teie laeva kilp on meie relvade jaoks
kergesti läbistatav. Palume teil saata põkkumise
sünkrosignaal. Vastuhakk on mõttetu.»
«Aina paremaks läheb,» mõtles Srrg.
«Sisestage arvutisse põkkumise parameetrid,»
ütles ta vahiohvitserile.
Põkkumise ajal soris Srrg oma aju soppides,
üritades leida infot Fatuni kohta. Lõpuks meenus
talle vanade kosmosehuntide jutt ühest isoleeritud
süsteemist, mis oli palju arenenum, kui teised. Sinna
sattunud enamasti vangistati, oli vaid üksikuid, kes seal
pääsesid. Fatun ei soovinud ühegi süsteemiga
tegemist teha, põlates neid vähearenenuks. Allgrrha
imperaator, vist 14. või 15. oli tahtnud seda
süsteemi vallutada, kuid laevastikust, mis sinna saadeti,
saadi vaid üks hädateade, tagasi ei
pöördunud ükski alus.
Laevad põkkusid ja kapten Srrgi alusele tuli viis
sõdurit, kellest neli kandsid aukartust äratavaid
relvi.
Viies, pealtnäha ülemus, ütles :«Ma pean
teie laeva inspekteerima, enne kui teid konvoeeritakse
kinnipidamiskohta. Mitu meeskonnaliiget on pardal?»
«500000,» vastas Srrg.
«Kus nad on?»
«Meeskonnaruumis.»
«Juhatage mind sinna.»
Kapten mõtles kahjurõõmsalt, millise
elamuse peavad inspektorid üle elama, kui ta meeskonnaruumi
ukse avas. Srrg ise oli tõmmanud sõõmu
värsket õhku kopsudesse, kuid fatunilased polnud
katsumuseks ette valmistunud. Üks sõduritest pillas
isegi oma relva maha.
«Palun pange see kohe kinni,» ütles
peainspektor ukse juurest tagasi hüpates.
Kui kõik olid pisut aega puhast õhku ahminud,
ütles Fatuni kapten: «Me transpordime teie meeskonna
koos laevaga meie keskusesse, seal tegelevad nendega teised
isikud. Teie kaks jääte seda ust valvama. Laske
hoiatuseta maha igaüks, kes seda ust avada püüab,
muidugi juhul, kui see pole mina.»
Viimased sõnad olid mõeldud kahele alluvale,
kes ukse juures kohad sisse võtsid.
«Sina lähed koos kapteniga sillale, ära lase
teda silmist,» ütles ülemus kolmandale
alluvale.
«Kas pardal on veel meeskonnaliikmeid?» küsis
Fatuni kapten Srrgi käest.
«Jah, kaks vahiohvitseri.»
«Käskige neil ka sillale tulla.»
Fatuni laev tekitas Tunneli keskusesse. Allgrrha laev
võeti jõuvälja abil sleppi ja pukseeriti
läbi Tunneli.
Keskuses tuli laeva pardale rühm gaasimaskides
politseinikku. Kogu laev, kaasa arvatud meeskonnaruum, otsiti
läbi. Kontrolli lõppedes jäid
võõrastest pardale vaid valvurid. Srrgil
kästi laevas edasisi käsklusi ootama
jääda.
Kapten täitis parajasti laeva logitaamatut, kui teda
köitis ühe turvakaamera pilt. Sealt paistis, kuidas
üks meeskonnaliige, täis nagu siga, väljus
meeskonnaruumist. Valvureid nähes läks nende juurde ja
küsis: «Viina joote?»
Valvurid ei saanud temast aru.
«Ah te vaesekesed ei saa aru. Proovime siis
teisiti.»
Ta näitas valvuritele ette, mida viinapitsiga teha,
valas klaasi uuesti täis ja pakkus ühele valvurile.
See kõhkles pisut, maitses ja jõi siis klaasi
ilmse heameelega tühjaks. Seejärel näitas
joogikallajale, et see ta klaasi uuesti täis kallaks.
«Meeldima hakkas jah?»
Varsti olid mõlemad valvurid sama purjus, kui
joogikallaja.
Kapten Srrg vaatas seda komejanti pealt, ja tal tekkis plaan.
Ta läks meeskonnaruumi ja kutsus paar vähem purjus
meeskonnaliiget enda juurde ning tegi neile ülesandeks kogu
baas täis joota.
Allgrrhalased said sellega umbes poole tunniga hakkama.
Seejärel kaaperdati üks Fatuni alus. Meeskond
käratati pardale, kuid lubati siiski toidusüntesaator
kaasa tuua. Kaasa võeti ka üks fatunalasest kapten,
kes lahkesti selgitas laeva juhtimist.
Kui laev oli saavutanud küllaldase hoo, lülitati
mootorid välja ja avati Tunnel Allgrrha kesksüsteemi
ning lahkuti enne, kui Fatuni keskus kaineks sai. «Ikka
kuratlikult hea strateegia nuputasid need maalased
välja.» mõtles Srrg.
Tunnelist väljudes võisid allgrrhalased juba oma
kodutähte vaadelda. Kapten kurseeris laeva nende
koduplaneedi orbiidile.
Aga kui nad olid jõudnud hüperboolse orbiidi
pidurduspunkti, et minna üle elliptilisele orbiidile,
nägi kapten lokaatorilt, et nende laevale lähenevad
Allgrrha alused, kusjuures need paistsid olevat
kõrgendatud lahinguvalmiduses.
Interkom teatas sissetulevast sõnumist. Kapten
lülitas aparaadi sisse.
Kõlarist kostis intergalaktilises keeles: «Siin
Maakera Ühenduse kaitseväe laevastik. Palume saata
teie laeva päritolumaailm, registreerimisnumber,
eesmärk ja last.»
Hämmeldunud kapten saatis nõutud andmed, kus pani
päritolumaaks Allgrrha ja eesmärgiks
tagasipöördumine missioonilt süsteemi 57642.
Peagi tuli vastus: «Olete arreteeritud,
süüdistatuna osavõtus Maakera Ühenduse
alistamise katses. Soovitame vastupanu mitte osutada, vajadusel
õhime teie laeva.»
Kapten Srrg oli omandanud vaid Fatuni laeva juhtimise
oskused, kuid tal polnud aimugi relvasüsteemide kasutusest.
«Keel» Fatunilt oli ka juba nii purjus, et temaga ei
saanud enam midagi mõistlikku rääkida. Seega ei
jäänud Srrgil muud üle, kui alluda Maa
Ühenduse kaitseväele.
Kui kaptenil käed raudu pandi, küsis ta oma
vangistajate ülemalt: «Mis siin ikkagi juhtus? Kuidas
maalased siia jõudsid?»
«Teie omad mehed juhatasid meid siia. Kui meis kohale
jõudsime, olid ka esimesed laevastiku alused kohale
jõudnud. Enamik siinsest elanikkonnast oli alkoholiga
tutvust teinud ja deliiriumis. Meil polnud suurem vaev
süsteem üle võtta ja maa administratsiooni alla
viia. Loodi organ Maa Ühendus, mis nüüdsest
kõiki teie süsteeme kontrollib. Teie muude
süsteemide ülevõtmine ei osutunud raskeks, kuna
need sõltusid kesksüsteemist. Nii et viin, inimkonna
suurim nuhtlus, aitas meil mitte ainult saavutada iseseisvust,
vaid ka laieneda üle galaktika.»
Kapten Srrgi ja teiste kõrgemate ohvitseride üle
peeti sõjakuritegude tribunal, mis nimetati Maal
tegutseva samalaadse organi järgi Haagi tribunaliks.
Kõik mõisteti süüdi ja neile
määrati eluaegne vanglakaristus endise Allgrrha
vanglasüsteemis. Maa Ühendus seadis teiste
süsteemidega sisse diplomaatilised suhted, Maa Ühendus
otsustas kohaliku võimu, MÜ kontrolli all muidugi,
anda endise vastupanuliikumise kätte, kelle kaudu hakati ka
demokraatiat ellu viima.
Suurem osa Allgrrha kaitseväelastest läks üle
Maa ühenduse jõududesse, kuna seal pakuti palgalist
tööd. Maalased sai lahendatud ruumipuuduse probleemi
oma koduplaneedil (osa rahvast transporditi lihtsalt Allgrrhale,
ja soovijaid oli palju). Allgrrhalt, ja ka teistelt
süsteemidelt, õpiti paljusid erinevaid
tehnoloogiaid, teiste seas intergalaktiliste laevade ehitus ja
planeetide elukõlblikuks muutmine.
Ka Allgrrha endised kolooniad said faktiliselt vabaks, kuid
enamike süsteemide elanikkond soovis siiski jääda
Maa Ühenduse administratsiooni alla.
Diplomaatilised suhted seati sisse ka Fatuniga, esimese
asjana tagastati kapten Srrgi poolt kaaperdatud laev. Alkohol
kuulutati keelatud aineks enamikes süsteemides. Uuematesse
toidusüntesaatoritesse tehti blokeeriv süsteem, mis ei
lubanud toota alkoholi. Alkoholi tarbisid vaid maalased, kes
olid selle mürgiga kohastunud pikaajalise leotamise
tulemusel.
|