Enne kui hakkate saatma «Algernonile» oma uut juttu, artiklit või muud kaastööks liigituvat tekstilist materjali, lugege tähelepanelikult läbi järgnevad vormistamisnõuded.

E-mailiga kaastööd saates peab see jutt või artikkel olema attachmentiga failina kirjale lisatud. Kaastöö ei tohi olla e-maili sees kirja sisuna.

Kaastöö peaks olema kas MS Wordi dokument, rtf-fail või tavaline tekstifail, kuid oluline on, et tekstis oleks reavahetused iga lõigu lõpus, mitte aga iga rea lõpus, nagu pahatihti kipub olema.

Faili sees peab olema jutu pealkiri ning autori nimi või siis pseudonüüm, mille all soovitakse seda lugu ilmutada. Toimetuse tööd raskendab oluliselt, kui failis mõlemad puuduvad ning autor need ainult e-maili tekstis ära mainib.

Tekst peab olema vormistatud plokk-stiilis: ilma taandridadeta, kusjuures lõigud on eraldatud tühja reaga.

Juttudes tuleb igasugused sisulised mõttepausid tähistada tärnidega (*), väiksema pausi võib tähistada ühe, suurema kolme tärniga. Tühja reaga mõttepausi tähistamine ei ole vastuvõetav.

Nüüd ja edaspidi ei avalda «Algernon» enam ühtki järjejuttu. Samas ei tähenda see, et me pikki ja väga pikki kaastöid ei avalda. Avaldame küll, kogu tekst ilmub lihtsalt korraga, võrk mahupiiranguid ei sea.

Pseudonüümidest. «Algernoni» toimetus ei tahaks tulevikus enam eriti aktsepteerida ühesõnalisi pseudonüüme. Autor võiks siiski valida enesele korraliku pseudonüümi, mille all poleks häbi kirjanduslukku minna. Pseudonüüm olgu ikka eesnimi + perekonnanimi. Ja soovitavalt mitte ebatsensuurne.

Autoriõigusest.

«Algernon» tegutseb sarnaselt iga muu ajakirjaga. Autor saadab meile kaastöö ning toimetus otsustab selle avaldamise. Vajadusel on kokkuleppel autoriga võimalik teha muudatusi. Sellest hetkest, kui lugu ilmub, avaldatus enam mitte mingeid muudatusi ei tehta.