Esmakordselt «Algernoni» külastaval isikul võib juttude ja tundmatute autorite virvarr silme eest kirjuks võtta - sestap mõned toimetusepoolsed soovitused.
Indrek Hargla on autor, kelle kohta sõna «algaja» ei paindu keel enam ütlema. Lühiromaan «Gondvana lapsed» on ehe teaduslik fantastika väikese kallakuga õuduse poole, lühiromaan «Uskmatuse hind» aga lummav õuduslugu kodusest Eestist. Alustuseks on need vast ehk liiga pikad tekstid, kuid hamba saab Indrek Hargla loomingu peale ka verele jutuga «Kliendi soov», mis kujutab endast üsna omapärast mikstuuri ulme erinevatest alaliikidest. Indrek Hargla kirjutas oma esimese ulmeloo just seetõttu, et «Algernoni» näol tekkis koht, kus autor saab oma tekste ilma suurema vaevata avaldada.
Kellele meeldivad aga fantaasialood lohedest, rüütlitest, lossidest jne., neil tasuks alustuseks lugeda Karen Orlau juttu «Oraakli surm» või Taivo Risti juttu «Sangar».
Ajakirjast ei puudu ka (paljude jaoks ulme sünonüümiks olevad) kosmoselood. Toimetus soovitab sedasorti loomest eelkõige Lew R. Bergi hoogsat kosmoseooperit «Kolm tilka verd» ja Kristjan Sanderi teksti «Galahar», mis on katkend teoksilolevast pikemast loost.
Loomulikult ei saa ükski endast lugupidav ulmeajakiri läbi ka õuduslugudeta. Maniakkide Tänava jutud «Doonorelundid», «Teoloogiatudengi katse» ja «Choronzon» ning Karen Orlau «Elisale» täidavad selle koha väga väärikalt ära.
Mõned Karen Orlau lood on aga hoopis linnafantaasiad - üldse mitte ratsionaalsed lood, kus pastoraalseid võlureid, sangareid ja losse asendavad hoopis kummalisemad olendid, tavalised inimesed ja argine linn ning ka õudusmoment polegi tekstis kuigi suur. «Habras ime» ja «Mängureeglid» on just sellised lood.
«Algernon» on wõrguajakiri, mis loodi eelkõige noorte autorite mahupiiranguteta avaldamiskohaks. Jutulabor täidab «Algernonis» just seda funktsiooni - ükspuha kui tundmatu autor oma teksti «Algernoni» ka ei saadaks, circa 95-protsendise tõenäosusega see ka ilmub. Ülejäänud 5 protsenti on need tekstid, mis jäävad ilmumata seetõttu, et need on liialt kliinilised (mõistke seda siis kuidas tahate) või pole need lihtsalt ulmetekstid. Ulme mõiste on toimetusel piisavalt avar, aga siiski...
Jutud teele! Aadress on algernon@obs.ee. |
August 1999
|