|
[ Jutt |
Jutulabor: juuni 2000 |
Uued arvustused ]
Võrreldes Mart Raudsaare analoogilise "Kõmuajakirjaniku surmaga" on see oma ideelt parem, aga teostuselt halvem. Katariina ütles ka, et ajakirjanik Kurgile nii haledaid küsimusi ei esitaks. Värsid on aga väga head!
Tore lugu inimestele, kes kirjutavad "pretentsioonitu".
Ei ole kõige hullem jah, aga neid tekste, mis kõige hullemad ei ole, on isegi ilmas liiga palju.
Oleks neid vähem, oleks maailm parem paik.
MT-l on ikka tykk maad paremaid asju.
Heh... Ja see haudade lõhkumine muudkui toimub ju! :)
http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=2&id=2900&number=
Tore jutuke iseenesest. Ma ei mõista kuidagi inimeste kommentaare, et ehk MT enam kunagi ei kirjuta, kuna neile tema jutud ei meeldi. Mull ei meeldi Tammsaare, so what?
Jutus ei olnud eriti mingit sügavat sõnumit nagu 'hea võidab kurja' või vastupidi, kuid seal oli hea kirjeldus ajakirjanikutöö raskest poolest ning mõistliku kiskja tekkelugu kauges alevikus. Mina paneks hindeks näiteks kolme plussi ja loen MT teisigi lugusid huviga.
Kuna autor ei näi enesele tõsisemaid sihte seadvat, siis pole vist ka minul põhjust midagi põhjpanevat arvata.
Jutus kindlasti mingi sisu on... on isegi mitu üsna meeldinud kohta (kõige parem oli see, kus ajakirjanikul side silmilt võeti). Samas pole mul põhjust juttu kiita, sest juttu, kui sellist polnud. Oli ports mõttejuppe, oli ports nõrgapoolset kirjutamist, oli ilge laadung agropunklikku romantikat...
Üldiselt võiks kod. Tänav enda jaoks selgeks mõelda küsimuse, et mida ta teha tahab: kas kirjandust, või tekste millest vaimustuvad mehed töökoja taga peale teist õlut? Maniakkide Tänav on kirjutanud nii ühte kui teist, antud tekst on seal kusagil kahe vahel ning IMHO seega kõige tobedam. Justkui pretendeeriks olema kirjandus, kuid samas (tundub, et teadlikult) on kuhjatud lollus lolluse otsa.
Igatahes pole kirjandust nautival inimesel ja Maniakkide Tänaval esialgu eriti miskit ühist kokkupuutepunkti. Esialgu on Maniakkide Tänava looming sobilik vaid tema kaasmaalstest lihtsatele lugejatele, kes ajuti kõrgemaks ametnikuks tahavad saada... ning neidistele, kes tahavad originaalsed olla ning siis kiidavad kõike, mida teised laidavad... ning veel muule kummalisele kaadrile.
Poolehoidjatele rahustuseks, et kindlasti ei jää Maniakkide Tänava lood filtri taha kinni seetõttu, et need Maniakkide Tänava omad on. Antud lugu oleks ilmunud ka filtri olemasolul. Uskuge, hulga sitemini saab veel kirjutada ning ka kirjutatakse... iseküsimus, kas seda nüüd mõõdupuuks võtta ning sellest rõõmu tunda!
| 27.06.2000 13:41:56 |
Saara |
Minule meeldis ka. Umbes poolest saadik. Tagumises otsas muutus tegevus kuidagi liiga kiireks ja segaseks, jäi mulje, nagu autoril oleks kirjutamisest kõrini saanud. Muidugi võiks norida ka stiili kallal - minu maitse jaoks liiga vähe komasid ja liiga palju punkte - jätab ühest küljest hakitud ja teisest küljest kehva kirjaoskuse mulje. Iseenesest võiks selle idee põhjal tekitada päris mõnusa jutu (kui viitsida need paelaprobleemid ja avaruse - mis avaruse õigupoolest - lahti seletada).
Mulle see lugu meeldis. Mitte et kohe kohutavalt sillas oleksin - aga meeldis kui mõneti siiski lubav ja näiteks võrdluses mitte väga ammu ilmunud samuti lolli ajakirjanikku kirjeldava looga. Et kui selles teises oli korralik kirjanduslik tehnika, siis MT-l on jälle fantaasiat, mis kõigist vasturääkivustest hoolimata mõjub üsna veenvalt. Ja tehnika on õpitav. Jäi mulje, et MT on püüdnud juttu konstrueerida, kirjandust teha. Ning selle käigus osa oma varasemast nägemuslikkusest kaotanud. Millest on isegi kahju. Aga kui tehnika omandamine samas tempos jätkub, siis loodaks, et juba nii kolme aasta pärast hakkab MT kirjutama jutte, mida võiks ehk iseg kirjanduseks pidada. Praegu veel rahuldavat taset ei ole, aga kindlasti pole tekst ka lootusetu. Olen ju lubanud, et lootusetutele tekstidele ei reageeri.
Ühe teatud bändi rasked tegemised ühjes teatud elamises on juba ammu pikemat aega tähelepaneliku vaatluse all olnud. Kui maniakid kõik vabatahtlikult oma paturegistrist ära rääkida soovivad, siis kohtume täna öösel Siimusti surnuaia kabelis ;-)
Tundus kuidagi hüplik see lugu.. ei voolanud, ei sujunud. Chrononzon (sai õigesti?) meeldis ses mõttes rohkem. Sisu enese kommenteerimise jätan teistele...
See, et ta lindi auto külge sidus, on IMHO jumala loomulik. Ise oleks samuti teinud. Eks see auto ju surnuvankri sarnane asi oli...
| 20.06.2000 18:39:04 |
Katariina |
Tiba segaseks jäi kogu see linditamise värk. Lint tekitas surnutes klaustrofoobiat? Lint kandis tunde kirstusolemisest elavatele edasi? Mõlemad on väga spekulatiivsed oletused.
Siis oli mitmeid kohti, mis jätsid läbimõtlematuse mulje. Miks ajakirjanik seda Kurgi käsikirja läbi ei lugenud, kuigi ta just selle järgi toimetusse läks, pealegi, kui ainult Kurgi tekstid olid need, mis talle huvi pakkusid? Miks ta lindi autopeegli kylge sidus? Suht ebaloogiline tegu, kui sooviks on lindist lahti saada. Miks mees koera ära unustas? Seda on kuidagi raske uskuda. Ahjaa. Uuriv ajakirjanik ;) tõenäoliselt nii leigeid kysimusi ka ei esita. Ta tuli ju "satanistide pealiku" juurde, kes peaks väga tänuväärt andmeallikas olema, ja kysis temalt kõigest kaks haledat kysimust. Ei õhkagi läbimõeldud intervjuust.
Päris hea oli see kolmesalmiline lullar loo keskel. Lõpp iseenesest oli ka ühtteist väärt. Ja kass ;)
Samas jäid kogu loo jooksul kysimused: miks? kes? kuidas? praktiliselt täiesti vastamata.
Tuleb tunnistada, et erinevalt ülejäänud MT asjadest on selles isegi võimalik aru saada, et miski tegevus toimub... Ja isegi sellest, mis toimub... Joga on ta muidugi, aga IMHO kõige hullem, mis "Algernonis" või "Marduses" ilmunud, nüüd küll mitte. Ja sellega, et haledalt kirjapandud, antud juhul ma ka päriselt nõustuda ei saa. Parema puudumisel käib küll.
Kui vastav tuju oleks vastaval päeval, paneks BAASis isegi nelja, mingisuguse kehvakese.
| 20.06.2000 12:48:19 |
Tarts |
Hmhh, jah. Ei ole eriti horror kunagist istund ja see lugu ei ole erand kahjuks mitte. Nujah, et surnute ja elavate maailmad ja kax eri asja ja puha... Ni mix pidi sii taadikesest l6pux zombi tegema? No jäi nigu ähmaseks ja ei olnd nigu asi mette.
| 20.06.2000 00:25:05 |
A.T.Saul |
Tore lugu, pretentsioonitu. Erinevalt mõnest teisest eesti kirjanikust MT ei mängi intellektuaali ega ürita kirjutada kangetes raamides. Kirjutatud mõnusalt, parem, kui mitmed teised sama autori lood.
Sel aastal olen lugenud nelja uuemat eesti ulmeteksti, mis mulle on meeldinud. See T2nava tekst on yks neist - tema senisttest tekstidest meeldivaim. Loodetavasti ei j22 sellised palad kunagi kuhugi filtri taha kinni - mis muidu aitaks siis argihalluses me tuju t6sta!
Kui oled juba kogenud, et sulle Tänava Lauri looming ei meeldi, siis ära loe, Indrek! M.T'l on oma m6tteviis ja oma stiil - ja ei saa ju n6uda, et kogu inimkond nyyd yhel viisil ja yhel häälel hr. T2navat v6i Hr. Harglat loeks ja kiidaks - ja et oldaks vaimustatud k6ikidest nende lugudest v6rdselt.
Peale toda hambapastanimega deemonit läinud kevadel lootsin juba, et MT on järele jätnud. Ei ole siis, selgub. Ja väga kahju, et Lauri BAASist oma arvastuse hellhingede vigina pärast ära koristas. Keegi peab ju välja ütlema. Edaspidi tuleb Algernoni filtri peale loota. Hindeks on üks, nagu alati. Jutt haledalt kirja pandud joga mittemillestki.
|
