17.03.2000 17:13:30

Must Kass

pole kõige hullem... iseenesest ju hea mõte võtta midagi eriti argist ja meeldivate assotsiatsioonidega seotut, õun tähendab, ja see siis hammastega varustada. kirjutamisoskus veab veidi alt: kogu see fantasy/muinasjutu stiliseering peaks jooksma lõdvalt, vabalt ja pealiskaudselt, aga nagu Jyrka juba öelnud, mõjub higiselt. et hea lõpp siis eriti kontrastselt mõjuks.

09.03.2000 09:32:54

Hans Ulmiste

Jah, lõpp oli kuidagi imelik. Eks see otste kokkutõmbamine vist ongi kirjutamise juures see kõige raskem asi.

08.03.2000 09:21:18

Anneli Palo

Lõpulause jättis mulje, nagu oleks tegu olnud üksildase poisslapse fantaasiamänguga. Nojah... materjal oleks välja kandnud ka "päris-fantasyt", mingi iva jäi puudu.

08.03.2000 05:01:08

Jüri Kallas

Näe, on juhtunud kummaline asi... minust on saanud ühe jutu esmaarvustaja!!!

Loll positsioon! Kui kiidan, siis leidub suur hulk tegelasi, kes arvavad, et asjata kiitsin ning materdavad seetõttu kümne eest... kui aga laidan, siis kindlasti mõni leiab, et nüüd tuleb nimme kiita...

Miks nii pikk jutt? Vaat, Kalevipoja tekstid tekitavad minus säherdusi hämaraid ja umbmääraseid emotsioone... midagi neis justkui oleks, aga elamust ja naudingut ma neist ei saa!

«Õunaaed» on rohkem justkui selline fantaasialoo kondikava: siin mitmeid heale fantasyloole omaseid leide, kuid samas on see avaldamiseks esitatud jutt ikka ääretult tühi ja mõttetu. Oli justkui mingi pilt, aga see higine tervik tappis selle huvitava pildi ära...