|
[ Jutt |
Jutulabor: august 2002 |
Uued arvustused ]
Jälle romaan sarjast "Igaühest võib saada kangelane". Samast juba kirjutas Tinuviel Wood. Siin ei vääri Matten kuidagi oma õnne. Kogu nõidus tuleb tema seest instinktiivselt, Matten ei otsusta midagi. Tema tõelistest võimetest annab märku tegevus sõjaväe ülemjuhatajana: tema ideed olid sealses maailmas uudsed ja lahingus neist kasu ei olnud (XV peatükk, 4. osa). Tegelikult jäi sõjaväe juhatamine Erieli hooleks, kes oli seda vähemalt õppinud. See on ju selge ebakompetentsuse tundemärk!
Õigesti ütles chilipi, et peategelane ei saa saabuda eikuskilt ja kohe võita kõigi armastust oma imepäraste võimete ja andekusega. Tema vastu tuntaks aukartust, see tähendab austust koos kartusega, et kui piisavalt ei austa, läheb väga halvasti, nagu Matten korduvalt tõestas. Teda ei armastaks mitte keegi.
Näiteks tehnikud olid riigina kohustatud mitte kartma üksikisikut. Üldse suhtunuks nad temasse kui USA, kes avastab, et riiki on illegaalselt tulnud Saddam Hussein, kes Bushile liiduettepaneku teeb. Ega ei nõustuks küll. Vaatlejad, jah, saadaks, aga salamisi püüaks Saddami samal ajal kukutada.
Samuti ei armastaks teda Eriel. Võib küll juhtuda, et Eriel on sunnitud abielluma Matteniga, aga tal on näiteks peigmees varasemast ajast, kes pole loomulikult Mattenist vaimustatud, ja nad armastavad teineteist endiselt... pärast mida on võimalik hakata rääkima juba kirjandusest, kui Musta Kassi sõnu kasutada.
Arvatavasti polnud kolmikliit tegelikult erilises ohus. Häda korral tulnuks neile appi Fianna Fail (ehk Saatuse Sõdalased, aga tavaliselt seda ei tõlgita), kes pidid valvama, et keegi ülekaalu ei saaks. Nüüd aga peab kolmikliit ka Fianna Faili vastu sõdima...
Veider on see, et kõik mõrvarid end esitlevad: tere, mina tulin sind tapma niisugusel põhjusel. Õiged mõrtsukad kõigepealt tapavad ja alles pärast tapatööd ütlevad midagi, kui üldse ütlevad.
Ei saa aru, kuidas pimeduse jõud polnud nii lähedal oma peakorterile avastanud ja hävitanud nii suurt valguse elukat kui lohe, kes seal aastasadu elas.
| 02.09.2002 15:38:07 |
Autor |
Marcusele:
Kirjutan ikka edasi, ajakuluks kasvõi.. Mõte oli, et ma arvustusnurka ei risusta oma kirjadega :(
Mis eesti kanalitel jooksnud sci-fi sarjale Sa vihjasid?
| 02.09.2002 14:35:56 |
Marcus |
Lugesin seda jutustust ja mõtlesin, et miks see mulle nii tuttav on? Ja välja mõtlesin! Vähe sellest, et sarnaseid üllitisi on ilmunud juba lugematul hulgal nii maa- kui ka võõrkeeles, on selle teksti esimene pool ühe paar aastat tagasi mingil eesti telekanalil jooksnud sf-sarja ümberjutustus ainult maagide, haldjate ja muude imeolevustega. See selleks!
Aga lugeda see kannatas, kuigi kohati oli tõesti päris naljakas ja autoril tuleb oma stiiliga natuke vaeva näha.
Ja autor ei tohiks nii õrnahingeline olla, et peale paari teravamat kriitikuhammustust tõmbab pea õlgade vahele ning hakkab loobumisele mõtlema. Minu meelest on Algernon just sobiv koht enese täiendamiseks ja arendamiseks. Või ei ole see nii?
Autorile : Kuuli "ymmargus" v6i "mitteymmargus" ei puhu pilli. Pilli puhub kuuli IMPULSS. Algernoon ei ole teps mitte koht kus hakata vaidelma, kas fyysika seadused kehtivad v6i ei kehti nemad mitte. Kui aotoril on huvi seda teemat pikemalt lahata, siis kolime ehk sf2001/tasku/horisont. Vaat mis veel ha"irima ja"i : need l6puosa lahingud. Huvitav kas haldjad/inimesed ja tehnikud ei so"o"nudki midagi?!? Miskipa"rast pole s6nagi lugeda vooridest. Arvestades maastiku isea"rasustega oleks kodanikel pidanud tekkima KOHUTAVAD varustusraskused. Tarkades Raamatutes (aga neid raamatuid ei hoita salajas) on kirjas, et edukaks rynnakuks on vajalik 3-5 kordne ylekaal. Tsiteerime: "Jõudnud linnavalvuritest ohutusse kaugusesse ütlesin teistele: «Me ei saa rünnata linna lihtsalt, peame kuidagi nende peajõudude tähelepanu ära tõmbama ja siis väiksema löögirühmaga linna hiilima ning pöörise sulgema.»
«Meil pole enam jõudusid, et ülejäänud Pimeduse jõududega otseselt vastakuti minna,» ütles Aram minuga nõustudes.
«Ma tean,» vastasin, «sellepärast peamegi kuidagi nende peajõud eemale meelitama, et anda mulle võimalus pööris sulgeda.»
«Ma arvan, et ma tean, kuidas seda teha,» sekkus Aarin.
«Jah, kuidas siis?»
«Me ründame linna näiliselt ja taganeme.»
«Ja taganeme näilises paanikas ning loodame, et nad hakkavad meid jälitama põhijõududega lootes meie väed kinni püüda ja ühekorraga hävitada,» sai Aram oma tütre mõttest kohe aru.""
Selatage mulle nyyd MIKS peaksid "pimeduse j6ud" ryndama. Nemad on kenasti peidus myyride taga, mille vallutamiseks on vastasel VAJA 3-5 kordset ylekaalu. Vastasel seda ylekaalu ei ole. Vastane on tagalast a"ra l6igatud. Kui uskuda autorit siis vaevlevad vastased KOHUTAVATE varustamisraskuste ka"es (Sood, sygis).
Pimeduse j6ududel pole vaja teha muud kui OODATA ja vastane kas kurnab ennnast ise lootusetutes rynnakutes va"lja v6i taganeb v6i jookseb see armee lihtsalt laiali.
Ausalt ytelda ei salli neid lugusid kus "pahade" kuitahes jaburat ka"itumist p6hjendatakse sellega, et "nad on ju pahad". Vaat milleni on viinud meid propaganda ajupesu ja pidev "vaenlase demoniseerimine" ;(((
| 30.08.2002 19:30:52 |
Autor |
OK ei anna mulle rahu need koolis maha visatud aastad. Füüsikas ja ballistikas ma tugev ei ole aga netis otsige "Terminal Ballistics" sõnu kasutades ja leiate kindlasti hunniku materjale, ei hakka valemeid tooma aga mingi jutustava jupi näiteks:
I've asked people who have been shot to describe their sensations of being shot, physical reactions, etc. The common response is that the impact feels precisely like the impact of a punch. It is not any more impressive. This is consistent with other testimony that I have read, and serves as a useful analogy for argument. A punch is not staggering unless it also causes debilitating damage, usually to the brain, but alternatively to the lungs, etc. - or in the case of the victim being surprised, off balance, etc.
Antud jutus: kuul oli ümmargune ja sellega läbimisvõime kehvem, kui tänapäeva "voolujoonelistel" kuulidel. Tulistati suhteliselt lähedalt, kuul tabas raskuskeskmest kõrgemale ja kõrvale (õlga nimelt) inimest, kes oli ennast ümber pööramas ja seega mitte kõige paremas tasakaaluasendis.
Ma ei ajaks seda nii väga, aga faktide väänamises ei taha ma süüdistatud saada. Olgu siis mu kirjapilt missugune tahes...
Loomulikult võin ma öelda, et antud planeedi raskusjõud oli 0.51 Maa omast ja sellest ka tagasilöök... Ning võib-olla paiskas oli vale sõna (dramaatika sissetoomise mõttes) antud kohas kasutada, kas upitas sobib paremini...
Lugemise ja mittelugemise kohta pole mul midagi Indrekule öelda, see on igaühe oma valik mida ta loeb ning maitsed on erinevad. Ning see jutt ei ole kaugeltki saamas maailmaklassikaks ;)...
Ma enam ei kirjuta siia ning tänan veel kord inimesi, kes viitsisid seda tööd lugeda. Soovitusi võite ka otse mulle meilida...
Muideks on Offfil täiesti õigus ja Autor eksib.
Selle koha pealt, et kuul kedagi tagasi paiskab ei paiska, kui tegemist just suurtükikuuliga pole. Kõik see jutt inertsist jne on tore ning isegi loogiline kuid vale. Kitsede peal tehtud katsed on näidanud, et nii suure massiga (enamvähem inimese masti) keha ei mõjuta kuuli sissetungimine peaaegu üldse (rumal lugu jah, et loomi notiti, aga teisest küljest oleksid nad niiehknaa tapale läinud). Sageli juhtus, et loomad kukkusid hoopis kuuli suunale vastu. Umbes 1000 kitse löödi maha.
Parti või hane suudab kuul küll natuke paisata, kuid mitte mingil juhul inimest. Inimene on suur, keha on suht pehme, kuul on terav ja üsna kiire :) Arvutage ise. Ainult siis kui pähe lastakse, käib kerge nõksatus. Kennedy mõrvavideol on päris hästi näha.
Ei tahaks siin sellist Ise oled loll! vaidlust küll tekitada, aga tegelt peaks ikka Autor kooli tagasi kobima :)
Aga muidu ühinen allpool kirjutava Indreku arvamusega. Väga õige mõte.
> Tahaks kohe kodanik offf-ile vastata füüsika tundide kohta (oleks tahtnud meilida aga suvale aadressile ei hakanud saatma).
Kodanik Offf on nii radikaalne kodanik, et tema aadress ongi selline ;)
hmm...
alguse kohta polegi nii halb. vähemalt on autoril jätkunud viitsimist pika jutu kirjutamiseks.
need "tõeliste kirjanike" kribulad on teinekord päris tüütavad.
kriitikat on siin juba piisavalt tehtud, ei hakka üle kordama.
soovitan autoril lamisejaid mitte väga südamesse võtta vaid edasi kirjutada. siiski tugevaid stiiliparandusi tehes. abx ehk kogenud väliskirjanike teoste lugemine. tõsiselt.
jõudu.
| 30.08.2002 14:10:18 |
Autor |
Tänan kõiki, kes viitsis selle loo läbi lugeda ja seda loovalt arvustada.
See on mu esimene katsetus ja tõesti ta ei olnud sellisena küps paberil trükki minema, seetõttu ma ta Algernoni saatsingi. Ehk peale antud soovituste arvestamist saan selle loo ka niikaugele, et see kuskil ilmuks paberil ja ei ajaks puritaniste marru oma keelekasutuse, lauseehituse, vms...
Tahaks kohe kodanik offf-ile vastata füüsika tundide kohta (oleks tahtnud meilida aga suvale aadressile ei hakanud saatma). Kuul saab algkiirenduse püssi torus püssirohu toimel ning tagasilöök toimub igal juhul, kuid kuna erilist takistust pole ei ole see tagasilöök väga tugev. Peale torust väljumist on algkiirendus läbi ja kuul liigub edasi õhutakistuse tõttu aeglustudes. Nii ta lendab kuni maha potsatab. Kui aga enne satub vastu mingi keha, siis ta püüab sellest läbi minna. Kuna minu kuul oli ümmargune ja tinast, siis oli see tegevus raskendatud. Mehhaanika seadustega kooskõlas toimus 2 keha kokkupõrkel deformatsioon ja siis kuul, kui tugevam keha, tungis inimkehha liikudes edasi. Kuna üks keha (kuul) liikus kiiresti ja teine (inimene) seisis, siis suutis kuul oma liikumise kokkupõrke hetkel üle kanda (inerts vist) ning inimkeha paisatigi tagasi. Loodan, et see lihtsustatud seletus oli arusaadav, kui mitte, siis soovitaks korrata füüsika ja mehhaanika tunde. Lollivuudis pole ka kõik lollid...
Paksu puuvillast tekki olen ma oma silmaga näinud, alati ei öelda välja paks puuvillasest riidest tekk...
Ma ei väitnud et pungad silmnähtavalt suurenesid, asi on suhteline: eile polnud ja täna juba on, s.t. midagi liikus.
Üldiselt on mul hea meel, et offf-il oli lõbus seda lugu lugeda, aga ta võiks kasvada veel pisut...
Sügavalt vabandan ma Orcus K. kassi ees, ma tõesti ei tahtnud tolle elu ohtu seada. Kui arvustajal aega on võiks ta mulle täpsemalt kirjutada milles asi siis oli.
Siiralt IV
K6ik, mis TERVIKU kohta s*tasti saab (ja tuleb!) o"elda, on juba a"ra o"eldud. V6taks ette m6ned detailid ja noriks natuke nende kallal:
"kõikjal võis näha tärkavat rohelust ja kiiresti suurenevaid lehepungi"
Autor v6iks kevadel loodusesse minna ja vaadata kas ikka on palja silmaga na"ha kuidas lehepungad "kiiresti suurenevad".
A noh, ehk m6nel teisel planeedil on teistmoodi.
"Kuul tungis mul paremasse õlga ning sellega kaasnev löögijõud paiskas mind tagasi."
Vaadake va"hem Lollivuudi filme ja tehke va"hem p6hikooli fyysikatundidest poppi. Kui kuuli tabamus paiskab tabatu tagasi, siis peab relva tagasilo"o"k samamoodi laskja tagasi paiskama. A noh v6ibolla seal planeedil armastati miskipa"rast pysse, mis laskja selili kukutavad.
"Lebasin voodis paksu puuvillase teki all"
Na"idake mulle ka sihukest! A noh, v6ibolla seal planeedil tehti "pakse puuvillaseid tekke" ehk tehti ka sitsist tekke. Mine tea.
Sedasi v6iks l6putult ja"takata -- iga kord kui asi j6uab kirjeldusteni algab ohjeldamatu absurdihuumor. Mina sain kohe pa"ris k6vasti itsitada.
| 15.08.2002 01:19:28 |
Ursula Schneider |
Algus ei tõota tõepoolest midagi head. Väga kohmakas stiil ja lapsik mõtteviis. Lühemalt ja konkreetsemalt, tahaks soovitada.
| 13.08.2002 11:13:38 |
magnus |
Kaks lõiku lugesin, ühe "kerisin" ja siis vaatasin lõpu ka üle. Isegi niimoodi oli igav.
aga ausalt, mina väga ei noriks. selle asjaga on ikka roppu moodi vaeva nähtud.
tuletab neid armsaid telekaseepe meelde.nagu "Xena".
aga kõik on jubedalt liiga ninnu-nännu ja kena ja roosiroosa.peategelane on nagu mingi jumal, nii kui sisse marsib on kõik maoli maas, suu ammuli. see hakkab juba segama.kuidas tal saab kõik nii hästi minna, niimoodi läheb igavaks.
| 09.08.2002 19:06:29 |
chilipi |
Esiteks, on jah skeem. Sellest saaks korraliku telliskivi, kui lahti kirjutada.
Teiseks, minategelane on lame ja nõme. Mis teda motiveerib? Miks talle läheb korda selle maailma saatus? Mingid pimeduse jõud, so what, talle personaalselt ei ole ju mingit ohtu. Ütleb keegi, et ta on tähtis nina ja on ette nähtud, et ta abiellub selle tiibadega tibiga - tüüp kohe nõus. Mõistuseabielu oli neil või? Ja kui teda piinab küsimus, et kes ta on, siis võiks kuluda vähem kui pool aastakest, enne kui tüüp ettekuulutust kirjalikult näha küsib. :)
Kolmandaks, psühholoogiselt niiiii ebausutavad suhted. Ja siis, et mingi ettekuulutus? Selleks peaks olema ikka way süngem olukord, et maailma kolm liidrit oleks valmis mingi tuhat aastat vana loba järgi (jube vähe prohveteid neil, meil on pidevalt päästjad ja maailma lõpud, saja aasta vanustki ettekuulutust ei mäleta keegi) mingit mitte-midagi teadvat, ei kuskilt tulevat, potensiaalselt nende positsiooni ohustavat nolki (käitub küll nagu alla 21) aitama ja tunnustama. Aga seda, kui sünge olukord on, ei paista kuskilt välja. Ja mitu sajandit tülitsenud rahvad ei hakka lihtinimese tasemel ka mitte siis kohe nii hästi läbi saama.
Muide, pigem meenutab see ümberjutustatud multikat. Ja kunagi lugesin ka multikate põhjal fännide poolt kirjutatud juttude arvustustest välja soovituse: teie loo peategelane ei saa saabuda eikuskilt ja kohe võita kõigi armastust oma imepäraste võimete ja andekusega. Sellist uustnulnukat ei armasta keegi.
Aga, kui see jutt paksuks ja usutavaks kirjutada, võiks asja (telliskivi?) saada.
Mõne aasta eest oli Algernonis mõte, et kui võtta aluseks üks Indrek Hargla jutt, selles loodud maailm, siis võiksid teisedki selle edasiarendamisel kätt proovida. Prooviti ka, aga... no eriti ei haakunud. Oli suht keeruka koega jutt ja väga ei paistnud ka, kuhu selles kujutatud sündmused edasi võiksid viia. See praegune sobiks miski ühisilma loomiseks paremini. On siin ju praegu vaid kondikava - dekoratsioonid ja siduv tegevus punktiiriga paika pandud. Ega romaan ei pea tingimata 900 lk paks olema - ning selline paksus ei tagaks ju veel kvaliteeti. Aga romaani ideed, mis mitte just kõige sõnaosavamalt kirja pandud, ei oska nagu eriti hinnata. Kirjandus see igatahes veel ei ole.
Esimese katse kohta kohe üldse mitte halb. Algul segas veidi teksti lineaarsus - näis nagu oleks autor esitanud resümee millestki pikemast, musta tõlke või filmistsenaariumi esimese tööetapi. Kui ennast teksti "sisse lugesin", hakkas tasapisi köitma, hoolimata sellest, et see teatav "stsenaariumitunne" kummitas edasi. Kuidagi liiga lihtsalt kulgesid kõik asjad.
Samas on see tekst nii pikk, et teatav ebaühtlus ja lahtikirjutamata jäämine on üsna mõistetavad. Kui "Ingli lend" ilmuks raamatuna, peaks see enne kindlasti toimetaja käest läbi käima. On palju kohti, kus lugejale jääb näljatunne - lubatakse, aga ei anta.
Aga ikkagi - paljutõotav ja tahaks edasi lugeda.
Khmm... tähendab, et pealkirjast, alapealkirjast, motost ja esimese lõigu esimestest ridadest on küll. Sellist asja ma edasi ei loe. Las autor veenab kõigepealt mõne hea lühijutuga.
Selle tekstiga meenub mulle õe kümne aastane poeg, kes püüab õhinal järgmist arvutimängu ümber jutustada: ja siis saadab maag tulepalli... tiuuu-phsss, aga mees ei saa üldse haiget, sest tema võlub endale kilbi ette... jne.
Ühesõnaga, ma jagan viisakalt käesoleva autori vaimustust triloogia kirjutamisel ja soovin ainult edu. Kuna ma viitsisin esimese osa läbi lugeda, siis pean oma kohustuseks Imrele mainida, et käesolev jutt on VÄGA HALVASTI ümber jutustatud mäng või maailm ning tõsiselt võetava raamatu ilmumiseni võib kuluda veel mitu head algklassi, kolm aastat keskkooli ja loomulikult mõned aastad korraliku humanitaarkallakuga ülikooli. Ma saan aru, et praegu tegemist on esimese suleprooviga, aga tasuks enne siiski veidi kätt harjutada ja esimesed üllitised sahtlisse kopitama jätta. Praeguseid lauseid ei julgeks ma isegi oma kassile näidata, sest ma ei taha, et mind loomapiinamises süüdistama hakatakse.
Või mis sa ise arvad, kas selles laadis lauseid võib pidada loetavaks?
"Ma ei saanud aru, mis oli juhtunud, kuid enne, kui midagi teha sain, kuulsin võõrkeelset karjet, millest ma siiski aru sain: «Neetud maag, sa saatana sigitis, kohe sa sured!»"
Ei, asi ei ole ainult välja kujunemata stiilis! Asi on... Ma loodan, et saad isegi aru.
|
