|
[ Jutt |
Jutulabor: juuli 2002 |
Uued arvustused ]
| 29.08.2002 00:30:45 |
Marcus |
Oo-jaa, olen selliseid tekste lugenud ja televiisorist näinud kahjuks juba nii palju, et ühe järgmise lugemine ei tekita minus enam mingeid emotsioone. Sorry! Aga teostus oli küll natuke rabe (sõnakordused jms.), kuid muidu päris loetav. Autorile igatahes jõudu ning eks kunagi tulevad vähe kabedamad ideed ka.
See jutt on nagu natüürmort. Koolmeister laob klassi ette kannu, kastruli, kaaneta karbi, kaalika, kaks kahvlit, kaheksa kartulit ja kaksteist kabenuppu ning hakake pihta. Ükskõik kui hästi ka ei joonistaks, maailma klassikasse see pilt ei lähe. Ometigi: kes tahab suureks nimeks saada, peab ka natüürmorti joonistada mõistma.
Autor on oma natüürmordiga üsna ilusasti hakkama saanud (vaata siiski Orcuse ja Katzi kriitikat); järgmiseks võiks asuda juba elusate juttude kallale.
Ei uriseks üldse väga. Autor on suutnud selgelt esitada seda, mida soovis, ja juba seepärast on tekst üle 70 protsendist muudest labori juttudest. minu meelest passiks ka varamusse. ehkki see on ebaoluline, tundus, et autor pole kuigi suur ulmelugeja (olnud). temaatikaks on valitud üks kõige kulunum ja trafaretsem süzhee, mis reeglina tulebki ulmekaugele inimesele ulmest esimesena pähe. huvitav, et nii kui jutt kaldus meditsiini valdkonda, oli detailiseeritust tunduvalt rohkem... heas jutus peaks detailiseering ka muid taustu katma. aga lihtsuse ja loetavuse nimel on autor ohvriks toonud emotsioonid ja jutt sai kirja natuke liiga tuimalt.
aga muidu suht normaalne jutt, ei midagi vapustavat ega originaalset aga stardiks sobib küll.
| 18.07.2002 13:13:33 |
andrus |
Loomulikult ühinen teiste arvustajatega,süźee on vana nagu mammuti kaki ja juba ammu täiesti surnud.Aga äkist tuleb autorile kunagi midagi paremat pähe?Muidu aga pole nagu vigugi,loetavuse mõttes oli päris hea.
sadadest loetud raamatutest ? mitmetest sadadest siis ? üldse, see asi on segane . mis on siis näitex kohustuslik lektüür ja mis ei ole ?
aga jutt on küll LIIG MIS LIIG tuttav . kuigi põhimõtteliselt stiilis suurt viga ei olegi mis lausa karjuma panex .
Sel lool on tegelikult ainult üks tõsine viga - see meenutab järjekordset Kesk-Aafrikas leiutatud puust jalgaratast. Kohalik poisiklutt, kes iial külast välja ei ole saanud, lihtsalt ei teadnud, et jalgratas on mujal juba ammu olemas. Poiss võib geniaalne olla, aga ratas on bambusest ja mitte eriti kasutamiskõlblik... Ehk teisiti öeldes - kirjanikult (või kirjanikuks pürgivalt inimeselt) on nõutav teatud haridus, mis suuresti koosneb sadadest loetud raamatutest. Muidu kukubki üsna haledalt välja ja lugejatele satub hammaste vahele kahekümne sarnase loo mitte eriti hästi ümber kirjutatud algusejupats. Selge ju, et nad hakkavad selle peale telliseid sülitama, soovitades jõukohasem amet otsida. Kui see on esimene katsetus, olgu pealegi - selleks see Jutulabor lõpuks ongi...
| 04.07.2002 19:11:53 |
Wilderness Child |
Ma ei viitsi sellist jama isegi arvustada...
eelarvustajatega nõus: originaalsust jäi loos tõsiselt puudu. Sadu kordi kasutatud klisheede hunnik.
See, et nad satuvad rynnaku osaliseks, oli hoobilt selge lausest, et neil puudub info planeedi fauna kohta. See, et toimub seestumine, oli aimatav peale seda, kui autor ytles, et liaani löögist jäi haavale lima, enam kui kindel oli see peale nende limasööjate mikroobide avastamist. See, et nad planeedilt minema ei pääse, oli aimatav peale kirjeldust, et laeva ymbritses tihe ja ähvardav taimevall, enam kui kindel oli see peale seestumist. Yhesõnaga: autor andis tyypstsenaariumi võtmesõna ette ja siis käivituski vastav klishee.
Liiga tempokas jutt. Lool see häda, et kõlbab rohkem pikema loo konspektiks. Karraktereid polnud, tausta polnud (et miks nad seal planeedil üldse kolavad. Huvi pärast või?). Võiks natuke liha ikka ümber kasvatada. Aga muidu seriaali “Teiselpool piiri” (või mis ta oli) tsenaariumiks juba kõlbab. Eks ta tüüpiline ole, aga see on andeksantav. Nagu ka allusioonid Trifiidide Päevaga.
Sisust veel niipalju, et sealt läks asi mannetuks, kus Gil hakkab planeedi suuvoodriks. Planeet on nirvaanas! Misasja? Nats jabur tundub nagu. Ok, elus-planeed jne. Aga pigem võinuks siis loole hoopis teise käigu anda ja vaikselt karraktereid ka külge pookida. Ma ei hakka nüüd alternatiivseid lõppkäike nii väga välja pakkuma, kuid sealt kus asi lõppes, võinuks ta vabalt edasi minna. Noh, et Gil moonub sel millekski ja hakkab siis... jne, jne. Praegusel kujul on lugu paraku üheülbalina ja liiga lihtne.
Kui tegu esimese suleprooviga, siis tegelt taseme poolest täiesti talutav. (“Hea” ei söendaks ütelda.)
| 03.07.2002 17:10:42 |
datawolf |
Mnjah, "Trifiidide päev" ja Strugatskite "Glegid" sekka pisut "Solarist" (elus planeet) ja vaata mis välja tuli. Originaalsus on see mida oleks tarvis.
mardil on õigus...tririidid ja nagu õieke väljal... pisut ka asumisarja gaiat...liiga aimatav...kas nad/ta vaheldumine oli taotluslik...ja sõna-vara oli samuti väike´....
vastik virin tuli...
teine kord paremini!
edu autorile
typograaf.
... "trifiidide päeva" ...
see jutt logiseb igast nurgast.
teemaarendus on klišeelik, tegelased on üheülbalised...
igav, mitte midagi uut, ka vana on ebahuvitavalt kirja pandud.
hetkeks tundus, et tuleb "trifiide päeva" koopia kuid see oleks veel hästi olnud.
selle jutu pluss: autor on kirjutamisega algust teinud, ehk tuleb tulevikus midagi paremat...?
seniks jõudu.
Täitsa tore jutt, aga tunne on selline, nagu oleksin seda juba kusagil lugenud.
|
