Aga meie põhiootus on leoniidide meteoorivoolul, mis on seni esile kutsunud ajaloo kolm suurimat tähesadu. Viimane neist toimus 1966. aastal Ameerika läänerannikul. Siis nähti tunnis kuni sada viiskümmend tuhat meteoori. See arv on erinevates allikates erinev, kohtab ka poolemiljonilist tunniarvu. See suur sadu kestis veidi alla tunni. Aga 1833. aastal võis taevast tulevärki jälgida tervelt kolme tunni vältel.
Leoniidid, mida peetakse 1866. a. avastatud Tempel-Tuttle'i komeedi tükkideks, näivad tulevat meie poole Lõvi tähtkujust. Radiant asub Reegulusest (Lõvi alfa) 10 kraadi põhja pool. Eestimaa taevas hakkab Lõvi tõusma kell 23, kulmineerub kell 6 hommikul. Saju maksimumi ennustatakse 17. novembril kell 21.20 (meie ajas). Ilusat sadu nähakse meist ida pool, jaapanlastel veab jälle. Suur grupp meteooriuurijaid Euroopast (IMO grupp) sõitis ekspeditsioonile Hiinasse. Neil on plaanis nii visuaalsed kui fotograafilised vaatlused. Ka sünkroonsed vaatlused erinevatest punktidest, mis võimaldavad täpsustada meteooride trajektoore.
Taevasse vaadata tasub siiski ka meil, kuna täpset ettekujutust pilve kujust ja meteoorkehade tihedusjaotusest pole kellelgi. Praeguste ennustuste järgi on veel mõni tund pärast tippaega lendtähtede tunniarv 100 kuni 200, kusjuures suur peaks olema just heledate meteooride arv. Ja nagu me drakoniidide juhul nägime, võib ajaennustus ka mööda minna. Kui leoniidide sadu jääb hiljemaks, võime me saada küllaltki suure tüki sellest endale.
Muidugi on olemas võimalus, et tähesadu sel aastal ei toimugi, tuleb hoopis 1999. aastal. Meenutame eestlaste vanasõna "parem karta kui kahetseda" ja läheme selget taevast ootama. Novembrikuu on meil tavaliselt pilvine, tänavune sügis on ses suhtes aga erandlik, on olnud üllatavalt palju selgeid öid. Ehk ka öö vastu 18. novembrit?
TÄHTSAD ASJAD meeles pidamiseks:
Helle Jaaniste
16. november 1998