Vaatleme Merkuuri

Sel talvel oleksid olnud hästi vaadeldavad Jupiter ja Saturn, aga meile ei jagunud selgeid õhtuid. Nüüd on Jupiter juba peidus Päikese taga, Saturni saab veel õhtutaevas vaadelda. Aga just praegu on paras aeg selgeks õppida üks astronoomia aabitsatõdesid -- millal vaadelda Veenust ja Merkuuri.

Ehkki need nn. siseplaneedid on Maale suhteliselt lähedal, saab neid edukalt vaadelda harva. Nii Veenus kui Merkuur pööravad Maale lähenedes meie poole oma valgustamata külje. Nii tuleb oodata parajat momenti, et planeet on veel küllalt hele, aga juba nii palju Päikesest kaugenenud, et jõuab meil eha- või koidutaevasse. Veenus eemaldub Päikesest kuni 47 kraadi kaugusele ja on taevas näha veel kolm tundi pärast Päikese loojumist, aga Merkuuri maksimaalne kaugus on vaid 20 kraadi ringis. Pole siis imestada, et neid, kes Eestimaal Merkuuri vaadelnud, pole eriti palju.

Nii Päike, Kuu kui planeedid liiguvad piki ekliptikat, mis on taevaekvaatori suhtes kaldu. Sügisesel pööripäeval, kui Päike ületab ekvaatori, on temast lääne pool olev ekliptika osa ekvaatorist kõrgemal (suurema käändenurgaga), idapoolne aga madalamal. Taevakehade näiv liikumine idast läände (läänest itta pöörduva Maa suhtes!) tähendab, et kõigi Päikesest hiljem loojuvate planeetide teed on sügistaevas madalamal Päikese omast. Seetõttu loojubki Päikesest 20 kraadi ida pool olev Merkuur meie laiuskraadil peaaegu koos Päikesega ja Veenuski kaob silmapiiri taha vaid tund-poolteist pärast Päikest.

Kevadõhtul on pilt sootuks teine. Ekliptika on õhtutaevas püsti ja päikesest "tagapool" olevad planeedid loojuvad mitu tundi pärast Päikest. Nii Veenus, Merkuur kui noorkuu sirp säravad kõrgel tumedas taevas ning on hästi leitavad-vaadeldavad.

Sellest kõigest põhitõde, mis tasub meelde jätta:

Kuu ja planeetide õhtuseks vaatluseks on sobiv kevadine, hommikusteks vaatlusteks sügisene aeg.

Tänavune märts on nagu loodud seda tõsiasja illustreerima. Nii Merkuuri kui Veenuse eemaldumised on maksimaalsed: Merkuuri idapoolne (õhtutaevas) on 19. märtsil, Veenuse läänepoolne (hommikutaevas) aga 27. märtsil. Ja kuigi Merkuuri kaugus Päikesest on vaid 19 kraadi Veenuse 47 kraadi vastu, on hästi näha just Merkuur. Juba praegu võib teda leida loojanguvöös (läänetaevas) kella seitsmest alates; loojub planeet alles pärast kella kaheksat õhtul. Et Merkuur on piisavalt hele (nullis tähesuurus), on ta leitav ka üsna heleda taeva korral. Ei tohi segi ajada temast umbes 5 kraadi lõuna pool, aga veidi kõrgemal asuva Saturniga. Teoreetiliselt võiks veel näha Merkuurist umbes 5 kraadi allpool asuvat Marssi, aga vaevalt see kellelgi õnnestub.

Aga Veenus... Näha on temagi, hommikul, väga-väga madalal ja lühikest aega. Sest kevadhommikune ekliptika, kus planeedid liiguvad on suunatud alla, silmapiiri poole. Kui Merkuur on praegu taevaekvaatorist 5 kraadi kõrgemal, siis hommikune Veenus asub 16 kraadi ekvaatorist allpool.

Nii et kasutage juhust ja vaadelge Merkuuri. Veenust hakkame vaatlema aasta pärast -- kevadel, ehatähena.

Lisaks fakte:

Merkuur Veenus
01.03 16.03 31.03 01.03 16.03 31.03
Eemaldumine 18° 11° 43° 46° 46°
Heledus -1.5 -0.7 +2.7 -4.6 -4.5 -4.4
Läbimõõt 5.1" 6.6" 10.2" 35.1" 28.4" 23.6"
Valgustatus 98% 61% 7% 33% 43% 51%
Kaugus (a.ü.) 1.32 1.02 0.66 0.48 0.59 0.7

Helle Jaaniste
17. märts 1998


[ Eelmine | Järgmine | 1998. aasta uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]