6. oktoobrist 4. novembrini on võimalik lendu Saturni juurde alustada NASA autamaatjaamal Cassini, mis ühtlasi peab toimetama Saturni suurimale kaaslasele Titanile Euroopa Kosmoseuurimise Organisatsioonis (ESA) tehtud Huygensi nimelise sondi. Kui sellel ajal ei jõua, tuleb start lükata aasta võrra edasi. Kahjuks on ettevalmistusi stardiks seganud mitmed hädad. Suvel leiti kanderaketil lekked, septembri esimestel päevadel sai kannatada Huygensi soojusisolatsioon. Praeguseks on õnneks küll mõlemad hädad kõrvaldatud, see-eest on pead tõstnud tuumaenergia-vastased. Nad nõuavad stardi tühistamist, kuna kardavad võimaliku plahvatuse korral automaatjaamas kasutatavate radioaktiivsete ainete sattumist atmosfääri. Nagu ka kõigil varasematel Marsist kaugemale suunduvatel automaatjaamadel (Pioneer, Voyager) kasutatakse Cassinil energiaallikatena termoelektrilisi radioisotoop-generaatoreid (RTG), kuna päikesepatareide jaoks on valgust liiga vähe. RTG tekitavad elektrit termoelektrilise efektiga radioaktiivsel lagunemisel eralduva soojuse arvel. Oht keskonnale on tegelikult väike, kuna esiteks pole eriti tõenäoline kanderaketi plahvatamine, ja teiseks on RTG-d kindlates kapslites, mis peavad ka plahvatuse üle elama.
Kui start õnnestub, jöuab Cassini kohale 1. juulil 2004...
24. septembril pidi startima Kuu-uurimiseks mõeldud 'Lunar Prospector' (tõlkes 'Kuu maavarade otsija'), kuid start lükati edasi ja see ei toimu enne 23. novembrit. Esiteks vajatakse rohkem aega kanderaketi ettevalmistamiseks, teiseks segaks ta mõnevõrra ka Cassini stardiks valmistumist. 'Lunar Prospector' hakkab ümber Kuu 110 km kõrgusel polaarorbiidil (st. üle pooluste kulgev orbiit) tiirutama ja neutron-spektromeetriga selle pinna koostist analüüsima. Seejuures on ta loodetavasti võimeline kindlaks tegema, kas Kuu pooluste-lähedaste kraatrite Päikese eest varjatud külgedes on vett või mitte.
Tõnu Tuvikene
14. september 1997