Selle aasta komeedi avastasid USA amatöörastronoomid Alan Hale ja Thomas Bopp juba 1995. a. juulis. Sabatäht oli siis teispool Jupiteri orbiiti, lähenes meile lõunataevast, Maokandja tähtkuju suunast.
Praegu asub sabatäht juba Kotka tähtkujus. Õhtutaevas teda praktiliselt vaadelda ei saa - loojub üsna varsti pärast Päikest. Hommikutaevas on nii Kotkas kui komeet hästi vaadeldavad.
Nägin sabatähte ise 28. jaanuari hommikul kell 7.15, hommikuse äikese ja uue lumetormi vahel. Taevas oli siis juba üsna hele, aitas binokkel. Arvan, et nägin ka saba suuna ära. Milline see on, jätan igaühele endale avastada. 29. jaanuari hommikul vaatlesin kell kuus.
Kotka alfa Altair koos oma kahe nõrgema naabertähega moodustasid vanadel eestlastel Sauatähed. Hommikul on need idakaares täpselt püsti ning Altairist umbes tähesuuruse võrra nõrgem komeet asub nende kohal, umbes 5 kraadi Altairist kõrgemal. Kella kuue paiku on sabatähe kõrgus horisondist umbes 15 kraadi. Palja silmaga on teda tähest eristada veidi raske, see oleneb muidugi nägemisteravusest ning taeva tumedusest. Aga juba väikegi binokkel aitab näha teda udulaiguna. Vaataja silmanägemisest ja fantaasiast sõltub see, kas ta saba juba näeb või mitte.
Sabatähte otsima hakates ärge unustage, et ta liigub pidevalt edasi, Kotkast Luige tiiva alla. Aga ka tema heledus suureneb üha, nii leiate ta ehk alati üles.
Kui kord hommikul üles tõusnud olete, vaadake kindlasti ka Marssi. Tema asub sel ajal edelataevas, umbes 30 kraadi kõrgusel, on selles kandis kõige heledam "täht". Heleduselt ja ka värvilt Marsiga võrreldav on Karjuse peatäht Arktuurus, aga tema asub väga palju kõrgemal.
Komeedihuviliste tarbeks on Tähetornil seekord välja antud temaatiline värvitrükis plakat, mida kohapealt (ja TÜ Täppisteaduste koolist Tähe 4-143) osta saab. Ilmunud on ka selle aasta Tähetorni Kalender.
Helle Jaaniste
29. jaanuar 1997