Meteoorivaatlus, eriti meteoorivoolude aegu, on lihtne, emotsionaalne ja mis kõige imelikum -- ta omab ka teaduslikku väärtust. Lendtäht oma ootamatu ja lühiajalise ilmumisega on tülikas tehnilistele vahenditele ja just inimsilm on ideaalne selliste kogu taevast hõlmavate patrullvaatluste tarbeks. Ainus viga on nägemisaistingu subjektiivsus, mida saab kõrvaldada ainult statistiliselt, suure hulga vaatlejate poolt esitatud andmete võrdlemise abil. Just sel eesmärgil ülalnimetatud organisatsioon loodigi ja just tema vahendusel ning tema reegleid arvestades saab igaüks meist lähema ilmaruumi uurimisel kaasa rääkida.
Meteoorivoolu nimetatakse tavaliselt selle tähtkuju järgi, kus asub voolu radiant -- koht taevas, kust meteoorkehad näivad Maa poole lendavat. Tegelikult vaatluse ajal me seda ühest punktist tulekut ei taju, radiant ilmub taevakaardile alles siis, kui oleme sinna kandnud 10-20 meteoori trajektoorid. Seep"arast on vaatesuuna valimine küllaltki vaba. Aga vaatluse ajal peab radiant olema ikka nähtaval ja mida kõrgemal, seda rohkem lendtähti loota võib.
Geminiidide radiant asub Kaksikute tähtkujus ja meie kui põhjamaalaste õnneks selle põhjaosas, tähtkuju heledaima tähe Kastori lähedal. Kastor tõuseb meie laiuskraadil 13. dets. kella nelja paiku ja kulmineerub (asub lõunakaares) kell 2 öösel. Seetõttu saame geminiide vaadata öö läbi, hommikused tunnid on siiski mõnevõrra eelistatud. Vaatlusteks sobivad kõik ööd alates 10. detsembrist, ja sellepärast et
Kes soovib meteoorivaatlusega tõsiselt tegelema hakata, võib Tartu tähetornist juhatust küsida. Saadame IMO juhendi vastavalt teie soovile kas e-mailiga (umbes 400 rida) või postiga.
Ka mittetõsised tegijad võiksid oma meteoorivaatlustest meile teada anda.
Selgeid öid teile!
Helle Jaaniste
TÜ täppisteaduste kooli metoodik
Tartu Täetorn, Toomemägi, Tartu EE2400
e-mail: helle@obs.ee
7. detsember 1996