Mars 96 ei jõua Marsile

Laupäeva, 16. novembri õhtul startis Marsi uurimiseks mõeldud vene automaatjaam Mars 96. Kahjuks jõudis ta vaid Maa tehiskaaslase orbiidile ning langeb mingi aja pärast Maale tagasi. Ebaõnnestumise põhjus pole veel teada. [Täiendus: põhjuse kohta vt. lisa käesolevale teatele].

Mars 96 startis teisena kolmest sellel aastal Marsile saadetavast automaatjaamast. Varem, 7. novembril startis edukalt ameeriklaste Mars Global Surveyor ja 2. detsembril peaks startima teine USA automaatjaam Mars Pathfinder. Mars 96 on neist kõige suurem (mass 6180 kg) ja tema pardal on kõige rohkem uurimisseadmeid: 12 Marsi pinna ja atmosfääri kaug-uuringuteks, 7 plasma- ning 3 astrofüüsikalisteks uuringuteks. Peale selle pidid temast eralduma ja Marsile laskuma 2 maandurit ja 2 "sissetungijat" (ingl. k. penetrators). Viimased pidid tungima kuni 6 meetri sügavusele Marsi pinnasse ja edastama sealt infot.

Mars 96 jätkab N. Liidu ja USA ebaõnnestumiste rida Marsi uurimisel. Marsile ei jõudnud N. Liidu Fobos'ed ja USA Mars Observer vaikis pärast Marsi orbiidile sisenemise käskluse saamist 1993. a. augustis. Mars Global Surveyor asendabki osaliselt Mars Observer't ja kasutab ka mõningaid viimase jaoks tehtud süsteeme.

Põhjalikumalt USA Marsi automaatjaamadest edaspidistes obs-teadetes.

Tõnu Tuvikene
17. november 1996