Kahjuks segas varjutuse vaatlemist Eestis (ja mitmel pool mujalgi Euroopas) pilvine taevas. Eestis oli varjutus ainsana nähtav Kagu- ja Ida-Eestis, ülejäänud aladel oli ilm valdavalt pilves. Tartus võis varjutust jälgida esimese poole tunni jooksul (kella 16.15-st 16.45-ni), selle aja jooksul kattus Päikese kettast umbes 25%. Varjutuse maksimumini (veidi enne kella 17.30) jäi siis veel tublisti üle poole tunni aega.
Ürituse Astronomy On-Line raames võis Interneti vahendusel jälgida päikesevarjutuse kulgu Taanis ja Portugalis (maksimaalsed faasid vastavalt 68% ja 40%). Samal ajal üritasid paljud huviliste grupid määrata Kuu kaugust Maast. Kuidas seda päikesevarjutuse abiga teha, võib leida WWW-st aadressil http://www.eso.org/astronomyonline/market/collaboration/soleclipse/
Järgmine Eestis nähtav päikesevarjutus toimub alles 1999. aasta 11. augustil, kui Kuu täisvari liigub Põhja-Ameerika idaranniku lähedalt üle Atlandi ookeani, Inglismaa lõunaosa, Prantsusmaa, Austria, Ungari, Rumeenia, Musta mere ja Türgi edasi India suunas. Eestis nähtav maksimaalne faas saab siis olema umbes 70% nagu laupäevase varjutuse puhulgi.
Taavi Tuvikene (taavi@obs.ee)
14. oktoober 1996