Veel elust Marsil

Teatavasti leidis rühm ameerika teadlasi elusorganismide tõenäolisi jälgi Marsilt pärinevast meteoriidist. See kivimitükk oli moodustunud 4,5 miljardit aastat tagasi Marsil, kust 16 miljonit aastat tagasi toiminud meteoriidi langemise tagajärel kosmosesse paisati. 13000 aastat tagasi haarati ta Maa mõjusfääri ja ta kukkus Antarktikasse.

Nüüd on Kesk-Florida Ülikooli planeedi-uurijal dr. Nadine Barlow'l loodetavasti õnnestunud määrata kindlaks kraatrid Marsil, kust see meteoriit võib pärineda.

Varasemad uuringud on näidanud, et kivimitüki võib kosmosesse paisata vaid kahte sorti meteoriidi kokkupõrked: kas peaaegu vertikaalselt langevad väga suured kehad (kraatrid >100 km läbimõõduga) või väiksemad kehad, mis langevad Marsile peaaegu horisontaalselt. Viimased tekitavad iseloomuliku pikliku, ellipsikujulise kraatri. 4,5 miljardi aastane vanus tähendab, et meteoriit peab pärinema kõige vanematelt Marsi aladelt. Teiselt poolt on 16 miljoni aastane kraater Marsi tingimustes veel väga noor. Kasutades kümme aastat tagasi oma diplomitööna valminud Marsi kraatrite kataloogi, leidis ta 23 suuruse ja kuju poolest sobivat kraatrit. Edasi kasutas ta automaatjaamade "Viking" poolt 20 aastat tagasi tehtud fotosid, et elimineerida liiga vanad ja kulunud kraatrid. Lõpuks jäid sõelale kaks kraatrit, mis mõlemad on väksemat, elliptilist tüüpi ning asuvad lõunapoolkeral tihedasti kraatritega kaetud kõrgmaal. Esimese mõõtmed on 23x14,5 km, teisel 11x9 km. Mõlema läheduses on vanemad kraatrid ja samuti esineb nende naabruses voolava aine (vee?) poolt tekitatud jälgi.

Kraatrite leidmine võimaldab nende juurde saata põhjalikumaks uurimiseks automaatjaamu.

Tõnu Tuvikene
18. august 1996