# @@TAEVAKAART JA TAEVAKALENDER on programm, mille eesm„rgiks on taevakehade (t„hed, planeedid, p„ike) n„iva liikumise ja n„htavustingimuste seadus- p„rasuste piltlik selgitamine. Taevakaart n„itab levaatlikult taeva- kehade asetust taevav“lvil s“ltuvalt etteantud ajast ja kohast. Taevakalender n„itab taevakehade t“usude ja loojangute aega ning selle muutumist aasta jooksul. Lisatud selgitused ja tabelid aitavad paremini m“ista taevakehade n„iva liikumise ssteemi. Programm pole m“eldud t„psemaks ja p“hjalikumaks t””ks - ta sisaldab ainult k“ige olulisemat informatsiooni ja tema t„psus on v“rreldav palja silmaga vaatamise t„psusega. #KASUTAMISJUHEND @@Programmi juhtimise ssteem on niisugune: K„ivitamisel loetakse sisse algl„hteandmed, millest l„htudes n„idatakse vastavalt p“himenst valitud soovile TAEVAKAARTI, TAEVAKALENDRIT, TABELEID v“i SELGITUSI. L„hteandmeid saab muuta, valides p“himenst UUED LŽHTEANDMED. @@{L„hteandmete kohta saad t„iendavaid selgitusi, kui vajutad ENTERit. } @@Programmi juhtimisel tasub teada veel et:@ - Hiire vasaku nupu vajutus m“jub alati nagu ENTER v“i SPACE ja parema nupu vajutus nagu ESC.@ - Andmete sisestamine (aja v“i koha muutmine) k„ib lekirjutamise p“hi- m“ttel (klahvid BACKSPACE ja DELETE ei toimi). #LŽHTEANDMED @@Peamised l„hteandmed on AEG ja KOHT, nende j„rgi arvutab programm k“ik vajaliku. Aja sisestamisel kehtib ks piirang: programmi kasutusaeg on piiratud aastatega 1900 ja 2099. Koha valimisel v“ib arvestada, et koordinaatide muutus m“ne kraadi v“rra ei m“ju m„rgatavalt taevakehade n„ivale liikumisele. Nii on n„iteks mistahes Eesti nurgast vaadates taevakehade n„iv liikumine sisuliselt hesugune. Aja v“i koha muutmisel ksib programm alati t„iendavalt ajav””ndit. { Ajav””ndite kohta saad t„psemalt teada, kui vajutad ENTERit. }Peale aja ja koha saab l„hteandmete menst m„„rata, milliseid objekte programm taevakaardil n„itab ja millised n„itamata j„tab. Objektide v„lja llitamine on kasulik pildi parema levaatlikkuse v“i sujuvama liikumise saavutamiseks. @@Programmi k„ivitamisel loetakse algl„hteandmetena kohaks Tartu ning ajaks arvuti kella aeg. Ajav””nd arvestatakse vastavalt Eestis 1997.aastal kehtivale ssteemile - m„rtsi viimasest phap„evast oktoobri viimase laup„evani GMT+03, muul ajal GMT+02. Algl„hteandmete j„rgi n„idatakse ”isel ajal k“iki v“imalikke objekte peale t„htkujude nimede ning p„evasel ajal mitte midagi peale p„ikese.@ #TAEVAKEHADE NŽIV LIIKUMINE TAEVAV“LVIL @K“ik taevakehad v“ib n„iva liikumise j„rgi sna selgelt kaheks jaotada:@ 1) P„ikesessteemi mittekuuluvad taevakehad, millest n„eme palja silmaga p“hiliselt t„hti. T„htede n„iv omavaheline asend p„ikese- ssteemist vaadatuna on alati hesugune ja kogu nende liikumine taeva- v“lvil on p“hjustatud maakera p””rlemisest. Maalt vaadates paistab, nagu taevasf„„r koos t„htedega p””rleks mber taevapooluse. T„htede omavahe- lisest liikumisest p“hjustatud n„iv liikumine on nii aeglane, et seda on v“imalik tajuda alles tuhandete aastate m””dumisel.@ 2) P„ikesessteemi kuuluvad taevakehad, millest n„eme palja silmaga p„ikest, kuud ja viit planeeti. Nende puhul on n„ha ka liikumist ksteise suhtes, kuid see on Maa p””rlemisest p“hjustatud liikumisest oluliselt aeglasem. P„ikese ja planeetide asendi muutust t„htede suhtes on m„rgata alles mitme p„eva m””dudes. Kuna k“ik p„ikesessteemi planeedid liiguvad enam-v„hem hes tasapinnas, siis maalt vaadates n„eme neid alati taevas ligikaudu hel joonel (ekliptikal) paiknevana.@@ #TAEVAKOORDINAADID Taevakoordinaatide ssteem on loodud taevakehade n„iva liikumise seadus- p„rasuste selgitamiseks. See ssteem omab m“tet, kuna k“igi vaadeldavate taevakehade (v.a. Kuu) ja Maa vahelise kaugusega v“rreldes v“ib maakera m““tmed lugeda nullil„hedaseks. K“iki taevakehasid v“ib kujutleda paiknemas l“pmata suure raadiusega sf„„ril (taevasf„„ril), mille keskpunktiks on Maa. Inimene, kes seisab maakera pinnal, n„eb alati t„pselt poolt sellest sf„„rist. Kuna vaatleme Maad punktina, siis taeva- kehade omavaheline asetus ei s“ltu sellest, millisest maakera punktist taevasse vaadatakse. Seet“ttu saab igale taevasf„„ri punktile (ja htlasi igale taevakehale) omistada koordinaadid, nii nagu igale maakera punktile on omistatud geograafilised koordinaadid. Sobivaima taevakoordinaatide ssteemi saab, kui pikendada maakera p””rlemistelge m“tteliselt selle l“ikumiseni taevasf„„riga ja v“tta kaks tekkinud l“ikepunkti taevasf„„ri poolusteks (taevapoolusteks), millest l„htudes saab taevasf„„rile joonis- tada meridiaanidest ja paralleelidest koosneva v“rgustiku. Analoogiliselt Maa ekvaatoriga saab taevasf„„ril m„„rata taevaekvaatori. Geograafilise laiusega analoogilist koordinaati taevasf„„ril nimetatakse k„„ndeks. K„„ne omab v„„rtust 0ø taevaekvaatoril ja v„„rtusi ņ90ø vastavalt taeva p“hja- ja l“unapoolusel. Pikkusega analoogilist koordinaati nimetatakse otset“usuks. Seda m““detakse tavaliselt kraadide asemel tundides (24h=360ø), kokkuleppeliselt omab ta v„„rtust 0 kevadpunktis (taeva meridiaanil, kus p„ike paikneb kevadisel p””rip„eval) ja suureneb p„ikese n„iva liikumise suunas. #PŽIKESE NŽIV LIIKUMINE Maa tiirleb mber P„ikese tasandis, mida nimetatakse ekliptikaks ja mis moodustab Maa ekvaatori tasandiga nurga 23.5ø. Seet“ttu paikneb p„ike taevasf„„ril alati ringjoonel, mis moodustab taevaekvaatoriga samuti nurga 23.5ø ja mida nimetatakse samuti ekliptikaks. P„ike liigub t„htede suhtes htlaselt m””da ekliptikat ja teeb ringi t„pselt aastaga. Kevadisel p””rip„eval on p„ikese otset“us ja k„„ne vastavalt 0h ja 0ø, suvisel p””rip„eval 6h ja +23.5ø, sgisesel p””rip„eval 12h ja 0ø ning talvisel p””rip„eval 18h ja -23.5ø. @@Kuna p„ikese k„„ne on muutuv, siis muutub aastaringselt ka tema kulmi- natsioonik“rgus. Eestis muutub p„ikese kulminatsioonik“rgus vahemikus 8 kraadist talvisel p””rip„eval kuni 55 kraadini suvisel p””rip„eval. @@P„ikese kulminatsiooniaeg = 12h + (Ajav””nd - Geogr.pikkus) + Ajav“rrand @ (geograafiline pikkus tuleb anda tundides: 1h=15ø) @@Selle valemi j„rgi v“ib leida n„iteks, et talveajal on Tartus keskp„ev kell 12.13+ajav“rrand ja Tallinnas kell 12.21+ajav“rrand. @@Ajav“rrand n„itab tegeliku p„ikeseaja erinevust keskmisest, mis v“ib olla kuni ņ17 minutit. Erinevus tekib Maa ebahtlasest tiirlemiskiirusest mber P„ikese. Ajav“rrandi muutumist aasta jooksul n„itab taevakalendril keskmine valge k“verjoon. #TŽHTEDE LIIKUMISE S“LTUVUS VAATAMISE KOHAST @T„htede n„iv liikumine s“ltub oluliselt vaatlemiskoha laiuskraadist, samas kui pikkuskraad ei oma peaaegu mingisugust t„htsust. Sama laius- kraadi erinevatel pikkustel liiguvad le taeva t„pselt samad t„hed, v„ike erinevus tekib ainult kellaaegades. @@T„he n„iva liikumistrajektoori s“ltuvust laiuskraadist iseloomustab tema k„„ne. V“rdse k„„ndega t„htede liikumistrajektoor samal laiusel on t„pselt sama. Kui vaadata taevasse p“hjapoolkeralt geograafiliselt laiuselt L, siis:@ - T„hed, mille k„„ne on suurem kui 90ø-L (Eestis 32ø) paistavad alati horisondist k“rgemal (nad ei looju kunagi). Nende ””p„evase liikumise trajektoor taevas on ringjoon, mille keskpunktiks on taevapoolus.@ - T„hti, mille k„„ne on v„iksem kui -(90ø-L), pole sellest maakera paigast vaadates kunagi n„ha (nad ei t“use kunagi).@ - Vahepealse k„„ndega t„hed on horisondist k“rgemal mingi osa ””p„evast (nad t“usevad ja loojuvad). Hetke, mil selline t„ht on horisondist k“ige k“rgemal nimetatakse kulminatsiooniks. Kulminatsioonihetkel on t„ht alati t„pselt l“unas ja tema Kulminatsioonik“rgus = K„„ne + (90ø-L) @ # TŽHE VAADELDAVUSE MUUTUMINE AASTA JOOKSUL @Kui poleks p„ikest (koguaeg valitseks ””), siis poleks t„htede vaadeldavus s“ltuvuses aastaajast, igal ””p„eval liiguksid le taeva hed ja samad t„hed. Et aga p„eval pole t„hti taevas n„ha, siis satub t„htede n„htavus s“ltuvusse p„ikese asukohast t„htede suhtes, mis muutub aasta- ringselt enam-v„hem htlaselt. @@T„he n„htavuse s“ltuvust aastaajast iseloomustab h„sti tema otset“us. K“ige paremini on vaadeldavad t„hed, mille otset“us erineb p„ikese otset“usust t„pselt 12 tunni v“rra - need t„hed kulmineeruvad t„pselt kesk””l. Samas on k“ige halvemini vaadeldavad t„hed, mille otset“us v“rdub p„ikese otset“usuga. Kuna p„ikese otset“usu muutumine aasta jooksul on teada, siis kui teame t„he otset“usu, saab m„„rata kuup„eva, mil ta k“ige paremini vaadeldav on. @@T„hed otset“usuga 0h on k“ige paremini vaadeldavad sgisesel p””rip„eval (23.sept), kui p„ikese otset“us on 12h. Samamoodi on t„hed otset“usuga 6h on k“ige paremini vaadeldavad talvisel p””rip„eval (21.dets), t„hed otset“usuga 12h kevadisel p””rip„eval (20.m„rts) ja t„hed otset“usuga 18h suvisel p””rip„eval (21.juuni). Vahepealse otset“usuga t„htede parimad vaatlustingimused j„„vad vastavalt vahepealsele ajale.@ #KUU NŽIV LIIKUMINE JA FAASID Oma l„heduse t“ttu Maale on Kuu n„iv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seep„rast taevakaart kuu t„pset asukohta ei n„ita. Kll aga n„itab ta „ra kuu faasi, mille j„rgi on ligikaudu v“imalik hinnata ka tema n„ivat liikumist ja n„htavustingimusi. @@Kuu faasid vahelduvad umbes 29.5 p„evase perioodiga. Kui Kuu j„„b Maa ja P„ikese vahele, siis kuuketast pole ldse n„ha ja tegemist on noorkuu faasiga. Juba p„ev hiljem on taevas n„ha kitsas ) kujuline kuusirp, mis hakkab iga p„evaga laienema (kuu on kasvavas faasis) kuni kuuketas on n„ha t„ielikult (t„iskuu faas). Seej„rel hakkab kuuketas taas kahanema ja muutub ( kujuliseks. Kahaneva faasi l“puks saabub taas noorkuu faas. @@Kasvava faasi ajal t“useb kuu alati p„eva jooksul ja loojub ””sel, nii et on n„htaval “htupoole ””d. Kahanevas faasis kuu t“useb alati ””sel ja loojub p„eval ning on seega n„htaval hommikupoole ””d. T„iskuu t“useb enam-v„hem t„pselt hel ajal p„ikese loojanguga ning loojub koos p„ikese t“usuga, see t„hendab on n„htav ”” l„bi ja kulmineerub ligikaudu kesk””l. Noorkuu faasi ajal t“useb ja loojub kuu enam-v„hem koos p„ikesega. @@Suvel k„ib t„iskuu p“hjapoolkeral madalalt, umbes sama madalalt kui p„ike talvel. Samamoodi k„ib talvel t„iskuu ligikaudu sama k“rgelt kui p„ike suvel. Kasvavas faasis kuu k„ib kevadel k“rgelt ja sgisel madalalt ning kahanevas faasis kuu kevadel madalalt ja sgisel k“rgelt.@ #AJAV™™ND Ajav””nd n„itab, kui palju erineb mingis kohas kellaaeg Greenwichi ajast (Greenwich Mean Time = GMT). N„iteks kuna Eestis on aeg Greenwichi ajast 2 tundi ees, siis on meie ajav””ndiks GMT+02. Kuna aga kellad keeratakse suveajaks veel tunni v“rra ette, siis on suveajal meie ajav””ndiks GMT+03 @@Kehtiv ajav””nd v“ib aegade jooksul muutuda. N„iteks kehtis meil kuni 1989. aasta m„rtsini veel tunni v“rra nihutatud aeg (Moskva aeg), see t„hendab ajav””nd oli talveajal GMT+03 ja suveajal GMT+04. Veel varem aga kella kevadel ja sgisel ei keeratud ning ajav””nd oli aastaringselt GMT+03. Tuleb arvestada ka seda, et k“igis teistes riikides kella suveajale ei keerata v“i siis keeratakse teisel ajal. Euroopa riikides keeratakse kella ldiselt samal ajal kui Eestis. Samas v„iksematel laiustel, kus p„eva pikkus aasta jooksul v„he muutub, kella aga ldiselt ei keerata. On ka riike, milles kehtiva aja erinevus GMT-st ei v“rdu t„isarvu tundidega. @@Ajav””nd ei oma olulist t„htsust, kui tahame teada ainult seda, millised taevakehad antud maakera punktist vaadates mingil kuup„eval le taeva liiguvad. Ajav””nd muutub oluliseks vaid siis, kui meid huvitavad ka t„psed kellaajad. N„iteks kui anda ajav””ndile eksikombel he (tunni) v“rra suurem v„„rtus, siis programm n„itab taevalaotust sellisena nagu ta oleks olnud tund aega varem.@