Aktiivsusperiood: 1.-5.jaanuar;
Maksimum : 4.jaanuaril kell 0t UTC (sol = 283.16);
TAS = 120 (võib kõikuda vahemikus 60-200);
Radiant : alfa = 230°, delta = +49°; triiv
V = 41 km/s;
r = 2.1 maksimumi ajal, üldiselt aga muutlik;
TFC : alfa = 242°, delta = +75° ja
alfa = 198°, delta = +40° (beeta > 40° N).
PFC : enne kohalikku keskööd alfa = 150°, delta = +70°;
pärast kohalikku keskööd alfa = 180°, delta = +40°
ja alfa = 240°, delta = +70° (beeta > 40° N).
Põhjapoolkera vaatlejatele algab aasta suurepärase võimalusega vaadelda kvadrandiidide voolu, mille ennustatav maksimum peaks UTC järgi langema 3.-4. jaanuari keskööle. Kasvav kuu on sel ajal alles vähem kui 28 tunni vanune ning ei põhjusta seega mingeid probleeme. Voolu radiant asub Karjuse tähtkuju põhjaosas, olles paljudes põhjapoolsetes vaatluskohtades loojumatu. Samas saavutab ta vaatlusteks sobiva kõrguse alles pärast kohalikku keskööd. Seega on parim vaatlusaeg hommikupoolne öö, ka radiandi kõrgus suureneb kuni koiduni. Nagu voolu maksimumi kellaajast järeldub, on sel aastal parimateks vaatluskohtadeks Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika. Lõunapoolkera huvilised võivad üritada tabada üksikuid pikema liikumisteega vooluliikmeid vahetult enne koitu, kuid põhjalikumaid kvadrandiidide vaatlusi seal teostada ei saa.
Ülal välja pakutud maksimumi kellaaeg põhineb 1992. aastal kogutud vaatlusandmetel (enim vaadeldud ja analüüsitud kvadrandiidide maksimum IMO ajaloos) ning 1996, 1997, 1999 ja 2001 teostatud raadiovaatlustel. Maksimum ise on tavaliselt lühiajaline (näiteks 1998 püsis maksimaalne TAS ainult 2 tundi) ning arvestades põhjamaade pilviseid talveilmu võib see teinekord jääda ka päris märkamatuks. Võib-olla on see ka üheks põhjuseks, miks maksimaalsed tunniarvud näivad aastast aastasse kõikuvat. Samas ei saa kindlasti välistada ka voolu enda struktuurist tingitud kõikumiste olemasolu. Asjale lisab keerukust fakt, et ilmselt esineb antud voolus osakeste sorteerumine massi järgi, mistõttu nõrgemate raadio- ja teleskoopiliste meteooride maksimaalne aktiivsus võiks olla kuni 14 tundi enne visuaalset (heledate meteooride) maksimumi. Tegelikkuses aga täheldati aastatel 2000 ja 2001 raadiomaksimumi hoopis 9 kuni 12 tundi pärast visuaalmaksimumi. Kui ka 2003 aastal peaks samas punktis toimuma mingi maksimum, siis on seda kõige parem vaadelda Kaug-Ida Vaikse ookeani rannikul ning Vaikse ookeani põhjaaladel.
Varasemate vaatluste põhjal on jäänud mulje, et voolu radiant on väljaspool maksimumi väga hajuv, koondudes samas suurima aktiivsuse ajal märgatavalt väiksemale alale. Selline oletus võib aga olla tingitud hoopis voolu äärmiselt madalast aktiivsusest väljaspool maksimumilähedasi tunde. Et seda paremini kontrollida, ootame erilise huviga vahemikus 1.-5. jaanuarini kogutud fotograafilisi ja videoandmeid, samuti visuaal- ning teleskoopiliste vaatluste käigus taevakaardile kantud meteooride jälgi.
Alfa-kentauriidid Aktiivsusperiood: 28.jaanuar-21.veebruar; Maksimum : 8.veebruaril kell 10t20m UTC (sol = 319.2); TAS = muutlik, üldiselt umbes 6, kuid võib olla ka 25 või enam; Radiant : alfa = 210°, delta = -59°, triiv V = 56 km/s; r = 2.0.Alfa-kentauriidide näol on tegemist ühe parima lõunapoolkeral aasta algul vaadeldava meteoorivooluga, mis on tuntud heledate meteooride ning isegi boliidide (meteoorid heledusega vähemalt -4 tähesuurust) suure osakaalu poolest. Maksimaalne tunniarv on tavaliselt 5-10, kuid 1974 ja 1980 tõusis see mõneks tunniks 20 kuni 30 lähedale. Kuna praegu pole mingeid vahendeid selliste ootamatute aktiivsustõusude ennustamiseks, saab vaatlejatele soovitada ainult võimalikult valvsat ja hoolikat voolu jälgimist. Sobivaimad on visuaal-, video- ja fotograafilised vaatlused. Tänu heledate meteooride suurele osakaalule ja faktile, et umbes kolmandik voolu liikmetest jätavad püsivaid jälgi, väärivad alfa-Kentauriidid isegi normaalsel tasemel aktiivsuse korral nägemist. Enamikus lähistroopilistes lõunapoolkera vaatluskohtades on radiant peaaegu loojumatu ning saavutab vaatlusteks sobiva kõrguse hilistel õhtutundidel. Sel aastal soosib just esimese veerandi eelses faasis olev kuu igati vaatlusi, loojudes parimates lõunapoolkera vaatluskohtades 8.veebruaril kella 23 paiku kohaliku aja järgi.
Delta-leoniidid DLE
Aktiivsusperiood: 15.veebruar-10.märts;
Maksimum : 25.veebruar (sol = 336°);
TAS = 2;
Radiant : alfa = 168°, delta = +16°; triiv
V = 23 km/s;
r = 3.0;
TFC : alfa = 140°, delta = +37° ja
alfa = 151°, delta = +22° (beeta > 10° N);
alfa = 140°, delta = -10° ja
alfa = 160°, delta = 00° (beeta < 10° N).
Selle väikse voolu näol on ilmselt tegemist ühe suhteliselt vara-aktiivse virginiidide radiandiga. Tänu madalatele tunniarvudele ja nõrkade meteooride ülekaalule sobib see hästi teleskoopilisteks vaatlusteks. Visuaalvaatlejad peaks meteooride liikumisteed väga täpselt taevakaardile kandma, et eristada delta-leoniide teistest samal ajal aktiivsetest virginiidide radiantidest ning sporaadilistest meteooridest. Kuigi antud voolu on mõttekas uurida eeskätt põhjapoolkeral, ei tohiks samal ajal teisi virginiide jälgivad lõunapoolkera vaatlejad ka seda radianti unustada. Kahanev kuusirp tõuseb maksimumi ajal põhjapoolkeral hommikul kella 3 ja 5 vahel kohaliku aja järgi, lõunapoolkera keskmistel laiustel aga juba keskööl. Samas ei ole kuu sel ajal enam piisavalt takistamaks vaatlusi. Delta-leoniidide radiant ise on maksimumi ajal vaatluseks sobival kõrgusel peaaegu kogu öö.
Lüriidid LYR
Aktiivsusperiood: 16.-25.aprill;
Maksimum : 22.aprillil kell 22t00m UTC (sol = 32.32, muutlik);
TAS = 18 (muutlik, võib olla kuni 90);
Radiant : alfa = 271°, delta = +34°; triiv
V = 49 km/s;
r = 2.1;
TFC : alfa = 262°, delta = +16° ja
alfa = 282°, delta = +19° (beeta > 10° S).
Aastal 2001 avaldasid Audrius Dubietis ja Rainer Arlt põhjaliku uurimuse lüriidide kohta. Nende töö põhineb IMO poolt aastatel 1988-2000 kogutud andmetel ning on ühtlasi detailseim tänapäeval selle voolu kohta avaltatud uurimus. Autorid uuendasid paljusid andmeid, määrates muuhulgas aastast aastasse varieeruva maksimumi toimumisajaks vahemiku sol=32.0-32.45 (2003.aastal vastab see ajavahemikule 22.aprill kell 14t10m UTC kuni 23.aprill kell 01t15m UTC), kusjuures parimaks punktiks pakuti sol= 32.32. Kolmeteistkümne aasta keskmine maksimaalne TAS on 18, samas sõltub see igal konkreetsel aastal ka maksimumi toimumise täpsest punktist. Eelpool antud parimale punktile vastab maksimaalne TAS 23, kuid mida kaugemale jääb kõrgeim aktiivsus mainitud punktist, seda madalam on ka TAS, ulatudes halvemal juhul vaid 14-ni.
Siinkohal peab mainima, et viimane väga kõrge lüriidide maksimum jäi kirjeldatud uurimusest välja. See toimus aastal 1982, mil USA vaatlejad märkasid TAS-i lühiajalist tõusu 90-ni. Üldiselt ongi lüriidide maksimumi peetud lühikeseks ja teravaks, kuid nagu viimane uurimus näitas, varieerub ka voolu maksimaalse aktiivsuse ajaline kestus aastast aastasse. Selle kestuse mõõtmiseks on kasutusele võetud mõiste FWHM-aeg [inglise k. the Full-Width-Half-Maximum (FWHM) time], mis näitab kui kaua püsib meteooride arvukus kõrgemal poolest TAS-i väärtusest maksimumi ajal. Uuritud perioodil ulatus see 14.8 tunnist 1993 kuni 61.7 tunnini 2000 aastal, olles keskmiselt 32.1 tundi. Peab lisama, et maksimumaalsel tasemel püsib meteooride arvukus harilikult siiski vaid mõne tunni.
Uurides varasemaid 20.sajandi jooksul kogutud andmeid leiti veel üks huvitav seaduspärasus, mille järgi tavatult kõrgete tunniarvude korral on TAS-i tõus tingitud eelkõige nõrkade meteooride arvukuse suurenemisest. Üldiselt võib öelda, et tegemist ühe vooluga, mille aktiivsust on raske ette ennustada. Nii väärivad lüriidid kindlasti hoolikat jälgimist, kuna pole teada, millal nad meid jälle tavatult kõrgete tunniarvudega üllatavad.
Voolu vaatlemiseks võib kasutada kõiki meetodeid. Ehkki põhjapoolkeral on lüriide parem jälgida on nad nähtavad ka paljudes ekvaatorist lõunapoole jäävates vaatluskohtades. Kuna radiandi kõrgus öö jooksul järjest suureneb, on kasulik vaatlusi alustada pärast kella 22t30m kohaliku aja järgi. Käesoleval aastal saab 22.-23.aprilli ööl vaadelda mitme tunni jooksul, kuna kahanev poolkuu tõuseb keskmistel põhjalaiustel alles kella 2 ja 3 vahel kohaliku aja järgi. Lõunapoolkeral on vaatlustingimused tunduvalt halvemad, kuna kuu tõuseb seal palju varem. Kui eelpool antud maksimumi kelaaeg osutub õigeks, siis on parimateks vaatluskohtadeks Kesk-Aasia läänepoolsed alad ning Ida-Euroopa, kuid nagu ülal märgitud, on täiesti võimalikud ka teised maksimumi kellaajad.
Pii-puppiidid PPU
Aktiivsusperiood: 15.-28.aprill;
Maksimum : 24.aprillil kell 3t UTC (sol = 33.5);
TAS = perioodiliselt muutuv, kuni 40;
Radiant : alfa = 110°, delta = -45°; triiv
V = 18 km/s;
r = 2.0;
TFC : alfa = 135°, delta = -55° ja
alfa = 105°, delta = -25° (beeta < 20° N).
Tegu on võrdlemisi uue vooluga, mis on seotud komeediga 26P/Grigg-Skjellerup ning mida märgati esmakordselt 1972.aastal. Kahel korral, 1977 ja 1982, tõusid tunniarvud lühikeseks ajaks kuni 40-ni, kusjuures mõlemil nimetatud aastal läbis voolu emakomeet periheeli. Ülejäänud kordadel jäi aktiivsus enamasti väga nõrgaks, kuid 1983 oli TAS ootamatult kõrge, ulatudes 13-ni. See fakt sobib aga hästi kokku teooriaga, mille järgi komeedist eraldunud osakeste pilved hajuvad aja jooksul piki emakomeedi orbiiti [tihedam osakeste pilv venis ilmselt nii pikaks, et Maa läbis seda ka komeedi periheelile järgnenud aastal]. Komeet Grigg-Skjellerup oli viimati periheelis oktoobris 2002, mistõttu käesoleval aastal on vaatlejatel huvitav võimalus kontrollida, milliseks kujuneb voolu aktiivsus.
Pii-Puppiidid on hästi vaadeldavad lõunapoolkeral ning ainult õhtupoole ööd, kuna hiljem on kella 1 paiku kohaliku aja järgi loojuv radiant liialt madalal. Kahanev poolkuu tõuseb vaatluseks sobivatel laiuskraadidel 23.-24.aprilli ööl kohaliku aja järgi kella 23 ja kesköö vahel, valmistamata seega vaatlejatele erilisi probleeme. Kui eelpool ennustatud maksimumi kellaaeg osutub õigeks, siis on parimateks vaatluskohtadeks Kesk- ja Lõuna-Ameerika. Tänaseni on voolu kohta saabunud ainult visuaal- ja raadioandmeid, kuigi ülekaalus on väikse kiirusega ja eredad meteoorid, mis sobivad ideaalselt ka fotografeerimiseks. Samuti peaks teostama teleskoopilisi ja videovaatlusi, kuna seni pole veel ükski IMO vaatleja neid meetodeid pii-puppiidide jälgimisel kasutanud.
Eeta-akvariidid ETA
Aktiivsusperiood: 19.aprill-28.mai;
Maksimum : 6.mail kell 11t30m UTC (sol = 45.5);
TAS = 60 (vahetevahel muutlik);
Radiant : alfa = 338°, delta = -01°, triiv
V = 66 km/s;
r = 2.7;
TFC : alfa = 319°, delta = +10° ja
alfa = 321°, delta = -23° (beeta < 20° S).
Eeta-akvariidide näol on tegemist tiheda vooluga, mis on seotud Halley komeediga (nagu orioniidid oktoobris). Erinevalt orioniididest on see hästi vaadeldav vaid troopikas ja lõunapoolkeral ning sealgi ainult piiratud aja jooksul enne koitu. Siiski on viimastel aastatel üsna kvaliteetseid vaatlusandmeid saabunud isegi 40-ndatelt põhjalaiustelt ning üksikuid vooluliikmeid on märgatud veelgi kaugemal põhjas. Samas peaks mainima, et voolu uurimisel tuleks kindlasti kasuks senisest suurem vaatlejate üldine aktiivsus. Eeta-akvariidid väärivad vaatlemist juba oma kiirete, eredate ning pikki helendavaid jälgi jätvate meteooride pärast. Kui radiant on veel madalal, siis on selle voolu liikmetel sageli väga pikad liikumisteed, mistõttu vaatlejad pahatihti alahindavad nende näivat kiirust. Seetõttu tuleb eeta-akvariidide nurkkiiruse määramisel olla eriti hoolikas.
Suhteliselt lame maksimum, milles võib mõnikord eristada mitut allmaksimumi, langeb tavaliselt mai algusesse.
Nagu näitas Tim Cooperi aastatel 1988-1997 IMO poolt kogutud andmetel põhinev analüüs püsib TAS tavaliselt üle 30 vahemikus 3.maist 10.maini. Seda on kinnitanud ka hilisemad visuaal- ja raadiovaatlused. Kuu poolest on käesolev aasta eeta-akvariidide vaatlemiseks ideaalne: 6.mail on kasvav poolkuu, mis loojub juba mitu tundi enne radiandi tõusu. Voolu jälgimiseks sobivad kõik vaatlusmeetodid, kusjuures raadiovaatlusi on võimalik teostada ka kaugemal põhjas, kus visuaalvaatlusi ei luba teha varajane päiksetõus. Radiant kulmineerub kohaliku aja järgi kella 8 paiku hommikul.
Juuni bootiidid JBO
Aktiivsusperiood: 26.juuni-2.juuli;
Maksimum : 27.juunil kell 19t30m UTC (sol = 95.7);
TAS = muutlik, 0-100+;
Radiant : alfa = 224°, delta = +48°; triiv
V = 18 km/s;
r = 2.2;
TFC : alfa = 156°, delta = +64° ja
alfa = 289°, delta = +67° (beeta = 25°-60° N).
See vool valmistas vaatlejatele üllatuse 1998.aastal kui TAS tõusis ootamatult kõrgele, püsides vahemikus 50-100+ enam kui pool päeva. Seetõttu lisasime juuni bootiidid taas Meteoorivoolude tabelisse visuaalvaatlejatele ning soovitame kõigil seda voolu jälgida, et tabada võimalikke analoogseid aktiivsustõuse tulevikus. Varasemast ajast on voolu kohta andmeid aastatest 1916, 1921 ja 1927, kuid vahemikust 1927-1998 pole Juuni Bootiidide kohta teada peaaegu midagi. Võib arvata, et nimetatud vahemikus ei kohtunud Maa ühegi osakeste pilvega.
Selle voolu olemuses on üldiselt palju segast. Emakomeet 7P/Pons-Winnecke läbis periheeli jaanuaris 1996 ning mais 2002, jäädes samas 0.24 astronoomilise ühiku võrra Maa orbiidist väljapoole. Seega pidi 1998.aasta aktiivsuse tõusu põhjustajaks olema juba varem komeedi küljest eraldunud materjal, mis ilmselt tänu Jupiteri mõjule oli oma esialgselt orbiidilt kõrvale kaldunud. Sama osakeste pilve läbime uuesti 2004, kuid mõningane juuni bootiidide aktiivsuse tõus võib toimuda juba käesoleval aastal (27.juunil kella 19 paiku UTC). Radiant on vaatlusteks sobival kõrgusel praktiliselt kogu lühikese suveöö vältel (ainult põhjapoolkeral) ning ka kitsas vanakuusirp ei valmista 27.-28.juuni ööl vaatlejatele mingeid probleeme.
Pegasiidid
Aktiivsusperiood: 7.-13.juuli;
Maksimum : 10.juuli (sol = 107.5);
TAS = 3;
Radiant : alfa = 340°, delta = +15°, triiv
V = 70 km/s;
r = 3.0;
TFC : alfa = 320°, delta = +10° ja
alfa = 332°, delta = +33° (beeta > 40° N);
alfa = 357°, delta = +02° (beeta < 40° N).
Tegu on nõrga ja lühikese kestusega vooluga, mida on raske jälgida, sest juba mõned järjestikused pilvised ööd võivad vaatlused täielikult nurjata. Üldiselt on pegasiidide paremini nähtavad hommikupoole ööd. Selle aasta 10.juulil loojub kasvav kuu keskmistel põhjalaiustel vahemikus 0:30-1:30 kohaliku aja järgi ning lõunapoolkeral kella 3 ja 4 vahel. Seega on mõlemi poolkera vaatlejatel pärast kuu loojangut ning enne koitu kasutada veidi üle tunni vaatlusteks sobivalt pimedat taevast. TAS on maksimumi ajal üldiselt madal ning ülekaalus olevad kiired ja nõrgad meteoorid sobivad kõige paremini teleskoopilisteks vaatlusteks.
Piskiid-austriniidid ja akvariidide ning
kaprikorniidide kompleks
CAP, NDA, SDA ja PAU, NIA, SIA
Piskiid austriniidid
Aktiivsusperiood: 15.juuli-10.august;
Maksimum : 28.juuli (sol = 125°);
TAS = 5;
Radiant : alfa = 341°, delta = -30°, triiv
V = 35 km/s;
r = 3.2;
TFC : alfa = 255° kuni 000°, delta = 00° kuni +15°,
valige ise paarid, nii et alfa erineks umbes 30( võrra(beeta < 30° N).
Lõuna delta-akvariidid
Aktiivsusperiood: 12.juuli-19.august;
Maksimum : 28.juuli (sol = 125°);
TAS = 20;
Radiant : alfa = 339°, delta = -16°, triiv
V = 41 km/s;
r = 3.2;
TFC : alfa = 255° kuni 000°, delta = 00° kuni +15°,
valige ise paarid, nii et alfa erineks umbes 30( võrra (beeta < 40° N).
alfa-kaprikorniidid
Aktiivsusperiood: 3.juuli-15.august;
Maksimum : 30.juuli (sol = 127°);
TAS = 4;
Radiant : alfa = 307°, delta = -10°, triiv
V = 23 km/s;
r = 2.5;
TFC : alfa = 255° kuni 000°, delta = 00° kuni +15°,
valige ise paarid, nii et alfa erineks umbes 30( võrra (beeta < 40° N);
PFC : alfa = 300°, delta = +10° (beeta > 45° N),
alfa = 320°, delta = -05° (beeta 0° kuni 45° N),
alfa = 300°, delta = -25° (beeta <0°).
Lõuna ioota-akvariidid
Aktiivsusperiood: 25.juuli-15.august;
Maksimum : 4.august (sol = 132°);
TAS = 2;
Radiant : alfa = 334°, delta = -15°, triiv
V = 34 km/s;
r = 2.9;
TFC : alfa = 255° kuni 000°, delta = 00° kuni +15°,
valige ise paarid, nii et alfa erineks umbes 30( võrra (beeta < 30° N).
Põhja ioota-akvariidid
Aktiivsusperiood: 11.-31.august;
Maksimum : 20.august (sol = 147°);
TAS = 3;
Radiant : alfa = 327°, delta = -06°; triiv
V = 31 km/s;
r = 3.2;
TFC : alfa = 255° kuni 000°, delta = 00° kuni +15°,
valige ise paarid, nii et alfa erineks umbes 30( võrra (beeta < 30° N).
Piskiid austriniidide ja akvariidide näol on tegemist vooludega, mida iseloomustab nõrkade meteooride rohkus ning see muudab nad eriti sobivaks teleskoopilisteks vaatlusteks. Samas jagub piisavalt ka visuaalvaatlusteks ja fotografeerimiseks sobivaid heledamaid meteoore, seda eriti lõunapoolsetes vaatluskohtades. Raadiovaatlusteks sobivad kõige paremini lõuna delta-akvariidid kui kõige aktiivsem radiant selles kompleksis. Kindlasti väärivad nägemist alfa-kaprikorniidid: voolu liikmed on sageli eredad, esineb isegi boliide, samas muudab väike näiv kiirus nad hõlpsasti jälgitavateks. Aastal 1995 märkasid Euroopa vaatlejad alfa-kaprikorniidide aktiivsuse väikest tõusu, mille käigus TAS kerkis 10 lähedale. See tuli üllatusena, sest varem kahtlustati antud kompleksi vooludest ainult lõuna delta-akvariidide puhul aktiivsuse juhuslikke kõikumisi.
Kuna võrdlemisi väiksele taevaalale on koondunud suur hulk radiante, peab voolukuuluvuse täpseks määramiseks nende kõigi asukohti väga hästi teadma. Üldiselt ei soovitatagi akvariidide ja kaprikorniidide kompleksi vaatlejatel kohe pärast meteoori nägemist selle voolukuuluvust määrata. Õigem oleks hoopis meteoori liikumistee taevakaardile kanda [nii saab voolukuuluvused määrata hiljem vaatluskaardi alusel]. Ainsaks erandiks selles osas on lõuna delta-akvariidide maksimumi lähedane aeg lõunapoolkeral, mil meteooride arvukus võib täpsete jooniste tegemiseks liialt kõrgele tõusta.
Peale põhja delta-akvariidide võimaldab 29.juuli noorkuu sel aastal vaadelda kõiki antud kompleksi juuli lõpu ja augusti alguse maksimume. Augusti teise poolde langeb aga äärmiselt nõrga põhja ioota-akvariidide voolu maksimum, mis on väga raskesti määratav. Aastatel 1988-1995 kogutud vaatlusandmete põhjal võib antud voolu kõrgeim aktiivsus jääda vahemikku sol = 148°-151°. Seega võib maksimum toimuda ka mitu päeva hiljem kui eespool antud 20.augustil (nimetatud kuupäeval on vaatlustingimused paremad lõunapoolkeral, kuna põhjapool segab vara tõusev kuu). Üldiselt on kõik akvariidide ja kaprikorniidide radiandid nähtavad peaaegu kogu öö.
Alfa-aurigiidid AUR, DAU
Aktiivsusperiood: 25.august-8.september;
Maksimum : 1.septembril kell 12t UTC (sol= 158.6);
TAS = 7;
Radiant : alfa = 84°, delta = +42°, triiv
V = 66 km/s;
r = 2.6;
TFC : alfa = 052°, delta = +60°; alfa = 043°, delta = +39° ja
alfa = 023°, delta = +41° (beeta > 10° S).
Alfa-aurigiidide ja selle väiksema aktiivsusega naaberradiandi, delta-aurigiidide, näol on tegemist kahe põhjapoolkera vooluga, mille kohta oleks hädasti vaja rohkem vaatlusandmeid. Samas on nad vaid osa suuremast hulgast halvasti uuritud vooludest, mille aktiivsus langeb vahemikku augusti lõpust kuni oktoobrini ning radiandid asuvad Jäära, Perseuse, Kassiopeia ja Veomehe tähtkujudes. Näiteks teatasid Briti ja Itaalia vaatlejad 1997.aasta augusti lõpus teineteisest sõltumatult võimaliku uue radiandi avastamisest Jäära tähtkujus. Selles taevapiirkonnas praegu teadaolevatest vooludest on alfa-aurigiidid kõige aktiivsemad. Aastatel 1935, 1986 ja 1994 üllatas vool ootamatute, lühiajaliste aktiivsustõusudega ning (E)TAS ulatus 30 kuni 40-ni. Siinjuures peab lisama, et regulaarselt on seda voolu hakatud jälgima alles viimastel aastatel, mistõttu osad varasemad tavatult kõrged tunniarvud võisid lihtsalt märkamata jääda.
Aastal 2002 avaldasid Audrius Dubietis ja Rainer Arlt alfa-aurigiidide kohta detailse uurimuse, mis põhines IMO poolt vahemikus 1986-2000 kogutud andmetel. Nimetatud töö põhjal on tehtud mõningaid väikseid parandusi eelpool antud voolu parameetrites ning Meteoorivoolude tabelis visuaalvaatlejatele. Kahjuks oli aastatel 1986 ja 1994 aset leidnud aktiivsusetõusudel väga vähe vaatlejaid (kokku ainult 3), mistõttu nende andmete põhjal ei saa mingeid usaldusväärseid üldistusi teha. See fakt näitab veelkord, et vaja oleks rohkem vaatlusi, eriti kuu tingimuste poolest väga soodsal aastal nagu 2003 seda on. Kasvav kuusirp loojub juba varsti pärast päikest ja radiant jõuab vaatlusteks sobivale kõrgusele kohaliku kesköö paiku. Kuna samal ajal on võimalik jälgida ka teleskoopilist beeta-kassiopeiidide voolu, on eriti huvitavad teleskoopiliste vaatluste tulemused. Samas on oodatud ka fotograafilised ja videovaatlused ning visuaalvaatluste käigus taevakaardile kantud meteooride liikumisteed.
Piskiidid SPI
Aktiivsusperiood: 1.-30.september;
Maksimum : 20.september (sol = 177°);
TAS = 3;
Radiant : alfa = 005°, delta = -01°; triiv
V = 26 km/s;
r = 3.0;
TFC : alfa = 340° kuni 020°, delta = -15° kuni +15°,
valige ise väljade paarid nii et alfa erineks umbes 30° võrra (beeta ükskõik milline)
Audrius Dubietis avaldas 2001.aasta algul uurimuse piskiididest (varem oli vool tuntu lõuna piskiididena, kuid nime lühendati, sest ühegi teise visuaalselt vaadeldava Piskiidide radiandi kohta pole viimasel ajal informatsiooni). Uurimus põhines vahemikus 1985-1999 kogutud andmetel ning kinnitas enamikku varem kasutusel olnud parameetreid ja ka seda, et tegu on veel ühe väikse vooluga, mida on liialt vähe vaadeldud. Voolu radiant on maksimumi ajal väga lähedal kevadisele võrdpäevsuspunktile, seega vaatlustingimused on mõlemil poolkeral praktiliselt võrdsed ja piskiide saab sügisese võrdpäevsuse ajal vaadelda enamiku ööst. Sel aastal võimaldab kahanev kuu vähemalt öö esimesel poolel vaatlusi teostada (lõunapoolkeral isegi kauem). Piskiidide uurimiseks sobivad hästi teleskoopilised ja video vaatlused, kuid kasuks tulevad ka visuaalvaatluste käigus taevakaardile kantud meteooride liikumisteed.
Orioniidid ORI
Aktiivsusperiood: 2.oktoober-7.november;
Maksimum : 21.oktoobril kell 21t UTC (sol = 208°);
TAS = 20;
Radiant : alfa = 095°, delta = +16°; triiv
V = 66 km/s;
r = 2.9;
TFC : alfa = 100°, delta = +39° ja
alfa = 075°, delta = +24° (beeta > 40° N); või
alfa = 080°, delta = +01° ja
alfa = 117°, delta = +01° (beeta < 40° N).
Sel aastal võimaldab kahanev kuu osaliselt vaadelda orioniide nende kõrgeima aktiivsuse ajal. Üldiselt on sellel voolul peale põhimaksimumi täheldatud ka mitmete allmaksimumide olemasolu. Seetõttu püsib aktiivsus mõnel aastal peaaegu samal tasemel mitmel ööl enne ja pärast põhimaksimumi. Näiteks aastatel 1993 ja 1998 märgati Euroopas tugevuselt põhimaksimumiga võrdset allmaksimumi 17.-18.oktoobri ööl. Vaatlejad peaks selliste iseärasustega kindlasti kursis olema, ehkki käesoleval aastal ei luba kuuvalgus nimetatud 17.-18.oktoobri ööl vaatlusi korraldada. Varem on visuaalvaatlejad vihjanud Orioniidide radiandi suurele suurele hajuvusele ning võimalikele allradiantidele, kuid hilisemad videovaatlused seda ei kinnita. Et radiandi olemuses paremini selgusele saada, ootame eriti fotograafilisi, teleskoopilisi ja videovaatlusi. Kuna voolu radiant asub üsna lähedal taevaekvaatorile, saab vaatlusi korraldada mõlemil poolkeral, alustada võib kohaliku kesköö paiku (põhjapoolkeral ka veidid varem).
Leoniidid LEO
Aktiivsusperiood: 14.-21.november;
Maksimum : 18.novembril kell 2t30m UTC (sol = 235.27);
TAS = 100+?;
Radiant : alfa = 153°, delta = +22°; triiv
V = 71 km/s;
r = 2.5;
TFC : alfa = 140°, delta = +35° ja
alfa = 129°, delta = +06° (beeta > 35° N); või
alfa = 156°, delta = -03° ja
alfa = 129°, delta = +06° (beeta < 35° N).
PFC : alfa = 120°, delta = +40° enne kohalikku keskööd
(beeta > 40° N);
alfa = 120°, delta = +20° enne 4t kohaliku aja järgi ja
alfa = 160°, delta = 00° pärast 4t kohaliku aja järgi
(beeta > 00° N);
alfa = 120°, delta = +10° enne 0t kohaliku aja järgi ja
alfa = 160°, delta = -10° (beeta < 00° N).
Vastukaaluks leoniidide emakomeedi 55P/Tempel-Tuttle 1998.aasta periheeli läbimisele järgnenud tähesadudele oodatakse tänavu palju madalamat meteooride arvukust, kuna voolu aktiivsus hakkab nüüd langema normaalsele tasemele. Praegu ükski ennustus 2003.aastaks tähesadu ei luba, kuid nagu teada, valmistavad vahel üllatusi isegi kõige paremini uuritud voolud. Vaatlejad peaksid igal juhul jätkama leoniidide jälgimist ka seetõttu, et voolu olemuse täielikuks mõistmiseks ei piisa ainult tähesadude ajal kogutud andmete hulgast, kuna nende järgses faasis hangitud andmed on sama vajalikud.
Leoniidide radiant tõuseb vaatlusteks sobivale kõrgusele alles pärast kohalikku keskööd (hiljem lõunapoolkeral). Sel aastal valmistab probleeme ka kahanev kuu, mis 17.-18.novembri ööl just Lõvi tähtkujus paikneb. Vaatlused võivad siiski toimuda, aga kui vähegi võimalik, tuleks vaateväli valida nii, et kuu sellesse ei jääks. Kui maksimum langeb orbiitide sõlmpunkti läbimise ajale (eelpool antud kellaaeg), siis on parimad vaatluskohad Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida. Aga kuna välistada ei saa ka teisi maksimumi aegu, siis peaks vaatlejad 16.novembri õhtust kuni 20.novembri hommikuni Leoniide jälgima niipalju kui võimalik. Voolu vaatlemiseks sobivad kõik meetodid.
Alfa-monotserotiidid AMO
Aktiivsusperiood: 15.-25.november;
Maksimum : 22.novembril kell 2t45m UTC (sol = 239.32);
TAS = muutlik, tavaliselt ~ 5, vahel aga kuni ~ 400+;
Radiant : alfa = 117°, delta = +01°; triiv
V = 65 km/s;
r = 2.4;
TFC : alfa = 115°, delta = +23° ja
alfa = 129°, delta = +20° (beeta > 20° N); või
alfa = 110°, delta = -27° ja
alfa = 098°, delta = +06° (beeta < 20° N).
Alfa-monotserodiidide näol on tegemist aastalõpuvooluga, mis on võimeline valmistama üllatusi. Viimast lühiajalist aktiivsustõusu märgati aastal 1995 (suurim (E)TAS, umbes 420 püsis vaid 5 minutit, normaalsest kõrgem aktiivsus kokku 30 minutit). Kuna paljud Euroopa vaatlejad jälgisid seda sündmust, laekus piisavalt andmeid voolu parameetrite uuendamiseks. Kas selle tulemusena leitud kümneaastane periood ka õige on, seda näitab ainult tulevik (aastal 2005). Igal juhul tuleks alfa-monotserodiide hoolega jälgida, eriti veel tänavu mil 23.novembri noorkuu tagab head vaatlustingimused. Radiant on mõlemil poolkeral hästi nähtav pärast kella 23t kohaliku aja järgi. Ennustatava maksimumi kellaaja põhjal on parimad vaatluskohad Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida.
Hii-orioniidid
Aktiivsusperiood: 26.november-15.detsember;
Maksimum : 2.detsember (sol = 250°);
TAS = 3;
Radiant : alfa = 082°, delta = +23°, triiv
V = 28 km/s;
r = 3.0;
TFC : alfa = 083°, delta = +09° ja
alfa = 080°, delta = +24° (beeta > 30° S).
Tegu on keskmiselt aktiivse teleskoopilise vooluga, mis visuaalselt vaadeldes on väga nõrk. Siiski on üksikuid heledamiad hii-orioniide õnnestunud isegi fotografeerida. Voolul on vähemalt topelt radiant, kuid selle lõunapoolse osa aktiivsust märgatakse harva. Hii-orioniidide näol võib olla tegemist jätkuga ekliptikalähedaste radiantide aktiivsuses, mis järgneb tauriididele novembris. Eelpool on antud keskmine radiandi asukoht, mis sobib visuaalvaatlejatele. Samas oleks radiandi struktuuri täpsemaks määramiseks vaja korraldada rohkem teleskoopilisi ja videovaatlusi. Üldiselt on vool mõlemil poolkeral kogu öö. Et sel aastal loojub kasvav kuu enamikus vaatluskohtades vahemikus 0t30m-1t30m kohaliku aja järgi, saab vaadelda peaaegu kogu hommikupoolse öö.
Koma berenikiidid COM
Aktiivsusperiood: 12.detsember-23.jaanuar;
Maksimum : 20.detsember (sol = 268°);
TAS = 5;
Radiant : alfa = 175°, delta = +25°; triiv
V = 65 km/s;
r = 3.0;
TFC : alfa = 180°, delta = +50° ja
alfa = 165°, delta = +20° enne 3t kohaliku aja järgi,
alfa = 195°, delta = +10° ja
alfa = 200°, delta = +45° pärast 3t kohaliku aja järgi
(beeta > 20° N).
Tegu on nõrga vooluga, mida tavaliselt märgatakse ainult geminiidide ja kvadrandiidide vaatlemise kõrvalt. Tegelikult oleks muidugi vaja koguda rohkem andmeid ka muu aja kohta, eriti selleks et maksimumi täpsemalt määrata. Lõunapoolkeral ei saa seda voolu praktiliselt üldse vaadelda ja nii on ainsaks lootuseks koma berenikiidide kohta midagi täpsemalt teada saada külmi talveöid trotsivad põhjapoolsed vaatlejad. Sel aastal parandab vaatlustingimusi maksimumi langemine noorkuu ajale. Radiant on vaatlusteks sobival kõrgusel alates kohalikust keskööst.
Ursiidid URS
Aktiivsusperiood: 17.-26.detsember;
Maksimum : 23.detsembril kell 1t UTC (sol = 270.7);
TAS = 10 (muutlik, vahel kuni 50);
Radiant : alfa = 217°, delta = +76°; triiv
V = 33 km/s;
r = 3.0;
TFC : alfa = 348°, delta = +75° ja
alfa = 131°, delta = +66° (beeta > 40° N);
alfa = 063°, delta = +84° ja
alfa = 156°, delta = +64° (beeta 30° to 40° N).
Tegu on väga vähe vaadeldud põhjapoolkera vooluga. Samas on viimase 60 aasta jooksul aset leidnud vähemalt 2 suuremat ursiidide aktiivsustõusu, need oli aastatel 1945 ja 1986. Samuti on teatatud mitmestest väiksema ulatusega aktiivsustõusudest, viimati aastail 1988, 1994 ja 2000. Tõenäoliselt võis midagi sarnast juhtuda ka mõnel teisel aastal, kuid halva ilma ja vaatlejate vähesuse tõttu jäi see lihtsalt märkamatuks. Kuigi ülekaalus näivad olevat nõrgad meteoorid, ei saa andmete vähesuse tõttu midagi kindlat väita. Isegi võimaliku maksimumi ajaga on segadusi. Näiteks 1996 aastal toimus raadiomaksimum punktis sol = 270.8°, mis 2003 tähendaks veidi hilisemat aega 23.detsembril kell 3t UTC. Aastal 2000 aga tabati videovaatlustega eriti tugev aktiivsus ( (E)TAS~90) punktis sol = 270.78° (see vastab 2003 23.detsembrile kell 2t40m UTC), samal ajal visuaalvaatlused andsid TAS-i väärtuseks vaid ~ 30±5. Ursiidide radiant on loojumatu enamikus põhjapoolkera vaatluskohtades (ja järelikult ei tõuse suurel osal lõunapoolkerast). Kuna radiant kulmineerub pärast päikesetõusu, on ta kõrgemal just hommikupoole ööd. Noorkuu muudab sel aastal vaatlustingimused eriti soodsaks. Ennustatava maksimumi kellaaja järgi on parimad vaatluskohad Aasia lääneosast kuni Põhja-Ameerika idaosani (eeskätt põhjapoolsed piirkonnad). Voolu uurimiseks sobivad kõik vaatlusmeetodid.
Tabel 1: Optimaalsed radiantide diameetrid
sõltuvalt meteoori ilmumiskaugusest radiandist (D).
Neid tuleb arvestada voolukuuluvuse määramisel
madala aktiivsusega radiantide korral.
D optimaalne
diameeter
15° 14°
30° 17°
50° 20°
70° 23°
Tabel 2: Võimalikud vead nurkkiiruse määramisel. nurkkiirus °/s 5 10 15 20 30 võimalik viga °/s 3 5 6 7 8
Tabel 3: Meteooride nurkkiirused sõltuvalt ilmumiskoha kaugusest radiandist (D)
ning kõrgusest horisondist (h) kolme erineva atmosfääri sisenemise kiiruse korral (v).
Kõik nurkkiirused on antud ühikus kraadi sekundis (°/s).
V=25 km/s V=40km/s V=60km/s
D 10° 20° 40° 60° 90° 10° 20° 40° 60° 90° 10° 20° 40° 60° 90°
10° 0.4 0.9 1.6 2.2 2.5 0.7 1.4 2.6 3.5 4.0 0.9 1.8 3.7 4.6 5.3
20° 0.9 1.7 3.2 4.3 4.9 1.4 2.7 5.0 6.8 7.9 1.8 3.5 6.7 9.0 10.0
40° 1.6 3.2 5.9 8.0 9.3 2.6 5.0 9.5 13.0 15.0 3.7 6.7 13.0 17.0 20.0
60° 2.2 4.3 8.0 11.0 13.0 3.5 6.8 13.0 17.0 20.0 4.6 9.0 17.0 23.0 26.0
90° 2.5 4.9 9.3 13.0 14.0 4.0 7.9 15.0 20.0 23.0 5.3 10.0 20.0 26.0 30.0
Tabel 4: Kuu faasid 2003.aastal Noor- Esimene Täis- Viimane kuu veerand kuu veerand 2.jaanuar 10.jaanuar 18.jaanuar 25.jaanuar 1.veebruar 9.veebruar 16.veebruar 23.veebruar 3.märts 11.märts 18.märts 25.märts 1.aprill 9.aprill 16.aprill 23.aprill 1.mai 9.mai 16.mai 23.mai 31.mai 7.juuni 14.juuni 21.juuni 29.juuni 7.juuli 13.juuli 21.juuli 29.juuli 5.august 12.august 20.august 27.august 3.september 10.september 18.september 26.september 2.oktoober 10.oktoober 18.oktoober 25.oktoober 1.november 9.november 17.november 23.november 30.november 8.detsember 16.detsember 23.detsember 30.detsember
Vool Aktiivsus- Maksimum Radiant V r TAS
periood kuu- lambda alfa delta
päev ° ° ° km/s
kvadrandiidid (QUA) 01.jaan.-05.jaan. 04.jaan. 283.16 230 +49 41 2.1 120
delta-kantsriidid (DCA) 01.jaan.-24.jaan. 17.jaan. 297 130 +20 28 3.0 4
alfa-kentauriidid (ACE) 28.jaan.-21.veebr. 08.veebr. 319.2 210 -59 56 2.0 6
delta-leoniidid (DLE) 15.veebr-10.märts 24.veebr. 336 168 +16 23 3.0 2
gamma-normiidid (GNO) 25.veebr.-22.märts 14.märts 353 249 -51 56 2.4 8
virginiidid (VIR) 25.jaan.-15.apr. (25.märts) (4 ) 195 -04 30 3.0 5
lüriidid (LYR) 16.apr.-25.apr. 22.apr. 32.32 271 +34 49 2.1 18
pii-puppiidid (PPU) 15.apr.-28.apr. 24.apr. 33.5 110 -45 18 2.0 var
eeta-akvariidid (ETA)* 19.apr.-28.mai 06.mai 45.5 338 -01 66 2.7 60
sagittariidid (SAG) 15.apr.-15.juul. (20.mai) (59 ) 247 -22 30 2.5 5
juuni bootiidid (JBO) 26.juun.-02.juul. 27.juun. 95.7 224 +48 18 2.2 var
pegasiidid (JPE) 07.juul.-13.juul. 10.juul 107.5 340 +15 70 3.0 3
juuli föniksiidid (PHE) 10.juul.-16.juul. 13.juul. 111 32 -48 47 3.0 var
piskiid austriniidid (PAU)15.juul-10.aug. 28.juul. 125 341 -30 35 3.2 5
lõuna delta-akvar. (SDA) 12.juul.-19.aug. 28.juul. 125 339 -16 41 3.2 20
alfa-kaprikorniidid (CAP) 03.juul.-15.aug. 30.juul. 127 307 -10 23 2.5 4
lõuna ioota-akvar. (SIA) 25.juul.-15.aug. 04.aug. 132 334 -15 34 2.9 2
põhja delta-akvar. (NDA) 15.juul.-25.aug. 09.aug. 136 335 -05 42 3.4 4
perseiidid (PER)* 17.juul.-24.aug. 13.aug. 140.0 46 +58 59 2.6 110
kappa-tsügniidid (KCG) 03.aug.-25.aug. 18.aug. 145 286 +59 25 3.0 3
põhja ioota-akvar. (NIA) 11.aug.-31.aug. 20.aug. 147 327 -06 31 3.2 3
alfa-aurigiidid (AUR) 25.aug.-08.sept. 01.sept. 158.6 84 +42 66 2.6 7
delta-aurigiidid (DAU) 05.sept.-10.okt. 09.sept. 166 60 +47 64 3.0 6
piskiidid (SPI) 01.sept.-30.sept. 20.sept. 177 5 -01 26 3.0 3
drakoniidid (GIA) 06.okt.-10.okt. 09.okt. 195.4 262 +54 20 2.6 var
epsilon-geminiidid (EGE) 14.okt.-27.okt. 18.okt. 205 102 +27 70 3.0 2
orioniidid (ORI) 02.okt.-07.nov. 21.okt. 208 95 +16 66 2.9 20
lõuna tauriidid (STA) 01.okt.-25.nov. 05.nov. 223 52 +13 27 2.3 5
põhja tauriidid (NTA) 01.okt.-25.nov. 12.nov. 230 58 +22 29 2.3 5
leoniidid (LEO)* 14.nov.-21.nov. 18.nov. 235.27 153 +22 71 2.5 100+
alfa-monotserodiidid(AMO) 15.nov.-25.nov. 22.nov. 239.32 117 +01 65 2.4 var
hii-orioniidid (XOR) 26.nov.-15.dets. 02.dets. 250 82 +23 28 3.0 3
Dets. föniksiidid (PHO) 28.nov.-09.dets. 06.dets. 254.25 18 -53 22 2.8 var
puppiid veliidid (PUP) 01.dets.-15.dets. (07.dets.)(255 ) 123 -45 40 2.9 10
monotserodiidid (MON) 27.nov.-17.dets. 09.dets. 257 100 +08 42 3.0 3
sigma-hüdriidid (HYD) 03.dets.-15.dets. 12.dets. 260 127 +02 58 3.0 2
geminiidid (GEM) 07.dets.-17.dets. 14.dets. 262.0 112 +33 35 2.6 120
koma berenikiidid (COM) 12.dets.-23.jaan. 20.dets. 268 175 +25 65 3.0 5
ursiidid (URS) 17.dets.-26.dets. 23.dets. 270.7 217 +76 33 3.0 10
Tabel 6: Radiantide triiv.
Tabel 6: Radiantide triiv
COM DCA QUA
0.jaan. 186 +20 112 +22 228 +50
5.jaan. 190 +18 116 +22 231 +49
10.jaan. 194 +17 121 +21
20.jaan. 202 +13 130 +19 ACE VIR
30.jaan. 200 -57 157 +16 DLE
10.veebr. 214 -60 165 +10 155 +20 GNO
20.veebr. 225 -63 172 +6 164 +18 225 -53
28.veebr. 178 +3 171 +15 234 -52
10.märts 186 0 180 +12 245 -51
20.märts 192 -3 256 -50
30.märts 198 -5
10.apr. SAG LYR PPU 203 -7
15.apr. 224 -17 263 +34 106 -44 ETA 205 -8
20.apr. 227 -18 269 +34 109 -45 323 -7
25.apr. 230 -19 274 +34 111 -45 328 -5
30.apr. 233 -19 332 -4
5.mai 236 -20 337 -2
10.mai 240 -21 341 0
20.mai 247 -22 350 +5
30.mai 256 -23
10.juun. 265 -23
15.juun. 270 -23
20.juun. 275 -23 JBO
25.juun. 280 -23 223 +48
30.juun. 284 -23 225 +47 CAP JPE
5.juul. 289 -22 285 -16 SDA 338 +14
10.juul. 293 -22 PHE 289 -15 325 -19 NDA 341 +15 PER PAU
15.juul. 298 -21 032 -48 294 -14 329 -19 316 -10 012 +51 330 -34
20.juul. 299 -12 333 -18 319 -9 SIA 018 +52 334 -33
25.juul. 303 -11 337 -17 323 -9 322 -17 023 +54 338 -31
30.juul. KCG 308 -10 340 -16 327 -8 328 -16 029 +55 343 -29
5.aug. 283 +58 NIA 313 -8 345 -14 332 -6 334 -15 037 +57 348 -27
10.aug. 284 +58 317 -7 318 -6 349 -13 335 -5 339 -14 043 +58 352 -26
15.aug. 285 +59 322 -7 352 -12 339 -4 345 -13 050 +59
20.aug. 286 +59 327 -6 AUR 356 -11 343 -3 057 +59
25.aug. 288 +60 332 -5 076 +42 347 -2 065 +60
30.aug. 289 +60 337 -5 082 +42 DAU
5.sept. 088 +42 055 +46 SPI
10.sept. 060 +47 357 -5
15.sept. 066 +48 001 -3
20.sept. 071 +48 005 -1
25.sept. NTA STA 077 +49 009 0
30.sept. 021 +11 023 +5 ORI 083 +49 013 +2
5.okt. 025 +12 027 +7 085 +14 089 +49 GIA
10.okt. 029 +14 031 +8 088 +15 095 +49 EGE 262 +54
15.okt. 034 +16 035 +9 091 +15 099 +27
20.okt. 038 +17 039 +11 094 +16 104 +27
25.okt. 043 +18 043 +12 098 +16 109 +27
30.okt. 047 +20 047 +13 101 +16
5.nov. 053 +21 052 +14 105 +17
10.nov. 058 +22 056 +15 LEO AMO
15.nov. 062 +23 060 +16 150 +23 112 +2
20.nov. 067 +24 064 +16 XOR 153 +21 116 +1
25.nov. 072 +24 069 +17 075 +23 120 0 MON PUP PHO
30.nov. 080 +23 HYD 091 +8 120 -45 014 -52
5.dets. COM GEM 085 +23 122 +3 096 +8 122 -45 018 -53
10.dets. 169 +27 108 +33 090 +23 126 +2 100 +8 125 -45 022 -53
15.dets. 173 +26 113 +33 094 +23 130 +1 URS 104 +8 128 -45
20.dets. 177 +24 118 +32 217 +75
Vool Aktiivsusperiood Maks. lambda Radiant Parim aeg Arvkus
päev 2000.0 al. de. 50°N 35°S
° ° °
kap/sagittariidid 13.jaan.-04.veebr. 01.veebr. 312.5 299 -15 11t-14t 09t-14t keskm.
hii-kaprikorniidid 29.jaan.-28.veebr. 13.veebr. 324.7 315 -24 10t-13t 08t-15t madal
piskiidid (aprilli) 08.apr.-29.apr. 20.apr. 030.3 007 +7 07t-14t 08t-13t madal
delta-piskiidid 24.apr.-24.apr. 24.apr. 034.2 011 +12 07t-14t 08t-13t madal
epsilon-arietiidid 24.apr.-27.mai 09.mai 048.7 044 +21 08t-15t 10t-14t madal
arietiidid (mai) 04.mai-06.juun. 16.mai 055.5 037 +18 08t-15t 09t-13t madal
omikron-zetiidid 05.mai-02.juun. 20.mai 059.3 028 -4 07t-13t 07t-13t keskm.
arietiidid 22.mai-02.juul. 07.juun. 076.7 044 +24 06t-14t 08t-12t kõrge
dzeeta-perseiidid 20.mai-05.juuli 09.juun. 078.6 062 +23 07t-15t 09t-13t kõrge
beeta-tauriidid 05.juun.-17.juul. 28.juun. 096.7 086 +19 08h-15h 09h-13h medium
gamma-leoniidid 14.aug.-12.sept. 25.aug. 152.2 155 +20 08t-16t 10t-14t madal
sekstantiidid 09.sept.-09.okt. 27.sept. 184.3 152 0 06t-12t 06t-13t keskm.