Hale-Bopp'i komeet on nüüd meilt lahkumas. Silmaga peaks teda näha olema aprilli lõpuni, binoklis vast 15. maini. Teleskoobiga on ta jälgitav veel kaua, aga siis juba lõunapoolkeralt.
Vaatlejad on kindlasti tähele pannud huvitavat asjaolu: komeedil on selgesti näha kaks saba. Üks neist on pikk, sirge, sinaka tooniga ja suhteliselt tuhm (et teda linnas näha, otsige pimedam koht ja võtke appi binokkel). Teine, lühike, kõver ja tublisti heledam on binoklis ning fotol kollaka või punaka värvusega.
Nähtuse (astro)füüsikaline põhjus on komeedi tuumast väljapaiskuva aine keeruline koostis pluss komeedi enda liikumine. Sinise (nn. plasma- e. ioonsaba) moodustab ioniseeritud gaas, mille Päikeselt kiirguv laetud osakeste vool endaga kaasa haarab. See "päikesetuul" puhub kiirusega kuni tuhat kilomeetrit sekundis ja seetõttu on tema kantud aine suunatud Päikesest eemale -- komeedi enda suhteliselt aeglane liikumine ioonsaba kuju eriti ei mõjuta. Ioonsaba sinine värv on põhjustatud vingugaasi kiirgusjoonte poolt.
Teine, nn. tolmsaba, mis, nagu nimigi ütleb, koosneb tahketest osakestest ja neid kannab komeedist eemale valgusrõhk. Et see on suhteliselt nõrk jõud ioonidest märksa raskemate tolmuterade nihutamiseks, on ka tolmsaba eemaldumiskiirus väiksem ja komeedi omaliikumine teebki saba kõveraks.
See, kuipalju sabad teineteisest eemal on, sõltub komeedi liikumissuunast. Praegu liigub Hale-Bopp'i komeet vaatesuunaga risti ja seetõttu on sabade lahknemine eriti hästi vaadeldav. Taevas (tähtede suhtes) liigub komeet paremalt vasakule, ioonsaba on suunatud Põhjanaela poole (kuna Päike asub komeedi suhtes täpselt lõunakaares), tolmsaba pöördub kergelt paremale - liikumisele vastassuunas, st. jääb komeedi peast tahapoole.
Ja veel vastused küsimustele: kui kaugel on komeet, kui suur ta on ja kui kiiresti liigub. Märtsikuus oli kaugus 200 miljonit kilomeetrit, nähtava pea läbimõõt 10 kaareminutit (pool miljonit kilomeetrit), silmaga nähtava saba pikkus 6 kraadi (20 miljonit km). Tartus 30.märtsil tehtud foto negatiivilt mõõtsime (Mihhailovi atlast kasutades) sinise saba pikkuseks 15 kraadi ja tolmusabale 12 kraadi.
Liikumiskiirus pole eriti suur, ainult 42 - 44 km/s. Oorti pilvest tuleva komeedi kiirus sõltub tema kaugusest Päikesest, Maa lähedal on see 42 km/s ja muutub pöördvõrdeliselt ruutjuurega Päikese kaugusest. Kiiresti liikus Hyakutake komeet (kuni 85 km/s periheelis, st. Päikese lähedal), ka Halley komeet saavutab suurema kiiruse (periheelis 55 km/s). Kiirus Maa suhtes oleneb liikumissuunast, praegusel komeedil on see umbes 60 km/s.